Mäo potentsiaal

2008. aasta lõpul kommenteerisin Vana-Paide (Weissensteini) ajaveebis ühte turismiatraktsioonide teemat nii:

Mäol võiks asuda näiteks Mäo Loovküla - maanteetrassi äärde elamute, offissite, marketite, lõbustusparkide või tehaste arendmise asemel võiksid seal paikneda traditsioonilises või ökoloogilises võtmes ehitatud hooned, kus siis osutaksid teenust need, kes tahavad trassile välja paista või kellel esindust kesk-eestis ei ole, see oleks omalaadne mini-eesti, kihutad autoga mööda ja näed vabaõhumuuseumi, sellega on juba algust tehtud Statoilis asuva(asunud?) saunaga, kahju muidugi, et tankla rajamiseks lammutati ära hoone, milles kunagi Mäo algkool asus. Mäo üldises arengus ei saa ka muidugi dominanti, mõisa, ära unustada, olgugi, et Sakreti kollane torn paistab kaugemale, absurd on arendada klantsi jama sinna, kus tondilossid püsti.

Praeguseks on mainitud saun lammutatud aga alustatud massiivset teeehitust-õgvendust Mäo mõisa tagant. Uus suur tee juhib autodevoolu Mäost mööda aga keeruline ristmik võib suunata ka teepealt maha. Kui on põhjust maha keerata. Kunagine Mäo, kust mõisast on kahel korral ajaloos Paide linna valitsetud, kus kolmnurgal on toimunud kuulsad motokrossiüritused ning kus on asub mitu kiirsöögikohta ja kaks tanklat, ootab tõhusamat kindelpunkti, et oleks põhjust peatuda Eesti keskel, olulisel teederistil. Jätame mõisahoone keeruliste omandisuhete ja suure remondieelarvega jutust välja. Unustame söögikohad. Mõtleme suurelt ja lihtsalt. Mini-eesti idee on pea sama suur kui ergava seitsme Peetri loomelinnak, vabaõhuökomuuseum kiirtee ääres on põnev aga mitte nii lihtsalt teostatav. Võtame ühe olemasoleva tühja hoone ning mõtleme sinna kõik, mida võiks pakkuda ja müüa. Kust võiks alguse saada Mäo kui Eesti keskpunkti uus hiilgeaeg. Mitte ainult värav Mäole vaid kogu Järvamaale või Eestimaa teise poolde. Kui Kõue Rahva Maja ehitati, ei teadnud eriti keegi, mida ja kuidas seal tegema hakata, kõigil oli muidugi palju lennukaid ideid. Paljud ideed on praeguseks teostunud, palju juurde tulnud ja ootamas oma aega, aga mis põhiline, maja tuleb isemajandades ots-otsaga kokku ning pakub rahvastpaeluvaid asju. Kui selline asi on võimalik külaseltsi ja valla piires, võiks olla see teostatav ka maakonnakeskuses, suurima magistraali ääres. Et asi ära tasuks, peaks mõtlema müügile. Mäo kaubamärk võiks olla "Made in Estonia" - käsitööst loovmajandusproduktideni, turismitooted ja meened terve Eesti kohta. savi, puit, vilt, disain, kõige selle kohapeal tegemine, kursused ja õpe bussitäitele turistidele-õpilastele, spordiürituste taaselustamine - võimalused on piiritud Eestimaa keskpunktis. Mäo on tühi ja avar, ootab tegijat. Kusagilt peab pihta hakkama. Kuigi nimi on kummaline - Jaarmark, näen ma selles tugevat potentsiaali.

(kirjutasin mõteluse ühe Järvamaa projekti jaoks)

Loovküla keskus, lossikõrts ja värkstuba

Riputan üles oma kolm viimast visualisatsiooni, kaks esimest akvarellid, kolmas puhas kompuutermanipulatsioon.

Loovküla keskuseks on kahsanurkne basilikaalne hoone, alumisel korrusel kaheksa ruumi ringis ümber keskmise saali, kõik feng shui sõbrad võivad seal rõõmustada ning mitte ainult - teise korruse ringrõdult saab vaadata välja ning alla, kõik hoone välisseinad on klaasist, kõik kaheksa ruumi hoone all on avatavad õue lükandseintega. Hoonel on tõrvatud laudkatus. Konstruktsiooniks on puitsõrestik, kaks võimast korstent suubuvad ahjudesse ja kaminatesse majas. Puupliidil saab teha maitsvaid roogi. Abihooned on traditsionaalsed palkhooned, autoga juba maja ette ei sõida, parkla on eemal. See ei ole minu idee, vaid tehnilis-poeetiline kujutis ühest suurest ideest. Idee autor veidi kardab, et see geniaalne lahendus võidakse temat üle lüüa aga ma arvan, et kui kasvõi iga eestimaa küla endale loovküla keskuse ehitab, võidavad sellest kõik ja on ülirahul. Ma olen sellel projektil seganud moodsa traditsionaalsega. No ei veena mind see tänapäevane plekk-kasti arhitektuur. Kas Selver või Rimi või Maximka, ühed kuudid kõik, sarnast kola täis.

Teine akvarell on ülemaaling Valdo Prausti visuaalist, mis kujutas Paide lossikõrtsi mõnisada aastat tagasi. Praeguse Paide kinohoone vundamendil, taliteel otse lossivärvasse, asus puhkuse- lõõgastuse- ja hobusevahetuspunkt. Valdo näitas antud ülemaalimata pilti ajalooõhtul, pärast küsis minu käest, mis ma arvan. Ütlesin talle siis, et võin saada konkurendi. Pärat nägin pilti detailis ning siis nägin ka vigu: liiga tumedad pinnad ning liiga heledad pinnad, liiga kitsad aknad. Otsustasin pildi ikkagi originaalis akvarellpaberile välja lasta ning mock uppisin asja akvarelliga üle. Loovutan selle ülemaalingu Valdole, kui ta tuleb kunagi Kõuele teedevõrgust pajatama. Juhul, kui keegi teine selle pildi vahepeal endale saab, teen Valdole midagi vägevamat, mis tunne on üldse kingituseks enda pilti saada?

Kolmas, digitaalne manipulatsioon foto baasil, kujutab koolimaja keldrisse rajatavat värkstuba ehk selle ideed. Kuna keldris on valgust vähe, näeb see plaan ette hoone lõunakülje süvistamist keldristasapinnani ning Talveaia ehk Orangerie ehitamist sinna ette.

Tegelikult tegin täna eeltööd Kõue valda tutvustava kaardiga, mis kutsutakse esile projektinime all "Külad nähtavaks II" ning mille taga on Habaja Külade Selts, ärge laske ennast eksitada suht aegunud infoga bloogist, mis pigem hetkel pigem käsitööveebi mulje jätab, selle projekti raames töö käib ning terve valla nimel, isegi paar üritajat naabervaldadest on kaasatud.