Mõisa peahooned: Triigil ehitusjärke keskajast, Ojasoo hilisem

Kui kellelgi on tekkinud viimasel ajal tunne, et selle ajaveebi suurem osa postituste teemasid ja kommentaare on hõivanud Valdo Praust, siis arvab ta täiesti õieti - käesoleva ajaveebi põhjalik läbitöötamine on üks osa ettevalmistusest, mis Valdo teeb 18. septembriks, kui esitab Kõue Rahva Majas Kose kohelkonna teedevõrgu väljakujunemise loo. Selle ürituse reklaam veel tuleb, aga punane rist tasub kalendrisse teha kõigil ajaloohuvilistel, -õpetajatel ärksamate õpilastega, nii Kose kihelkonnast kui ka kaugemalt, siit kandist kulges läbi tähtsaid teid. Tõotab tulla ülipõnev üritus!

Väike näidis on alljärgnevale kaardile soditud Alansit Habajaga ühendav unustusse vajunud teejupp:



Praegu aga väike chat peale Triigi-Ojasoo-Saarnakõrve-Korteni trippi:

Valdo: tegelikult meil vedas mõlema mõisa juures ilmaga
oleks võinud paduvihma tulla, nagu mul kodus
aga ikkagi... mina usun, et Kõue mõisa raidraamidega aken on keskaegne:



nagu ka 3 küünlanišši
Vana-Harmi on selgelt uuem
aga võta Sa kinni, kas 17. või 18. sajand
stiilil pole vahet
samas... seda ma ei usu, et puitosa on ehitet mitmes järgus
liiga sümmeetriline eest ja tagant
aga seal võib keldri juurest just peamiselt olla vanu osi sees



või mõnes vaheseinas
keldris on vähemalt kaks järku
ja paistab, et parempoolne ots on vanem
kuna korsten asub keskel, kuulub see praeguste mõõtmetega maja juurde



mantelkorsten seest:



otsakorstnad on ilmselgelt 19. sajand
nagu ka parempoolse saali tükeldamine tubadeks
tugitalastikki oli lakas olemas ja alles
mõlemal pool identne
jälle... tüüpiline toolvärk nii 17. kui ka 18. sajandile
ahjukahlite katketega sama lugu



rahasid ja asju, mis olevat olnud prügi sees, ei näinud
ja rootsiaegsed rahad pole ka tõestus
ikka peideti vanu asju pööningule
keskaega ma neid keldreid ei paigutaks
vähemalt võlve mitte
muidugi võis keskaegne hoone asuda samas ja ulatuda paremale välja
samas võis seal olla ka kõrvalhooneid
nagu ikka peahoone esiväljaku külgedel
ilmselgelt on keldrid käinud välja ainult paremasse otsa
mitte sisse, nagu nüüd
ülakorrusel oli ärklituba välja ehitet ainult paremas otsas
keegi oli hiljem talastiku vahel tellismüüre maha lõhkunud
lakatrepi koht tõenäoliselt algne

fasswaerk pööningul:



kummaline on see, et ei ühtegi vana sulust, pisidetaili jms
ma saan aru, et hoone oli tühjalt rüüstatud, aga ikkagi
kas ma olen Sulle näidanud Käru mõisahoone lakatubade sisevaateid?
viimase lauajupi ja aknanurgani 1692...
mul siin arvutis pole, aga kunagi näed
mul jäi suu lahti, kui nägin
sinakashall värv ka peal... nagu tollele ajale kombeks
teine otsakabmer oli seest osalt lõhutud
olevat tahetud metskonnale kortereid teha 1950ndatel
aga keegi oli öelnud, et laed ei kannata
vasaku otsa kamber aga alles, v.a., uks, mida oli kellelgi vaja läinud
jämedapaisulise profiiliga piirdelauad alles, sinakashall värv (jäänused) peal
aknaklaasid nagu keskaegsetel kirikutel, pisikesed ruudud, väga lainetav ja mulliline ja paks
ilmselgelt 17. sajandi klaasiruudud

Mustla-Nõmme kõrts:



Äsja väljapuhastatud Korteni maja mantelkonrstna jäänuk tellispõrandaga, siin toimub üritus vist 5. septembril: