Hof Habbat I

1975. aasta seisuga oli Kõue vallas ainukesena muinsuskaitse all Triigi mõisa ansambel. Muinsuskaitseameti revisjon seitsmekümnendatest on nüüdsest võrgus kättesaadav ning selle alusel võeti kaitse alla ka Habaja mõisa hoonestus.



Need fotod on 1969. aastast, sel ajal töötas peahoones veel kolhoosikontor, hoone oli normaalses korras.





On möödunud pea nelikümmend aastat ning ansambli need hooned, kus sees ei elata, lagunevad. Võimalik, et viimane talv kahjustas ka peahoone sarikaid.



Need hoone osad, kus kandev veel palkosa, on vundamendi pealt 100% mädad, vaja välja vahetada.



Suures osas on seda ka tehtud, proteesitud näiteks tuhaplokiga.



Või siis tellisega.



Vahelaed on osaliselt sisse sadanud, katus laseb mitmest kohast läbi.



Hoone all asub suur kelder.



Viimati sai remonti teise korruse otsakorter, seinad on siin krohvitud. Kui aga hakata hoonet upitama, et alumisi palke vahetada, võivad ka siin seinad paigast nihkuda.



Viimase kümne aasta jooksul on kratitud põrandaludu, ka täiteliiva.



Osaliselt on säilinud algseid krohvimatte, tapeete.



Ka algupärane seif on alles.

Kui peahoone koheselt konserveerida ja toestada sarikad ja vahelaed, võib siin veel asja saada, sellises mahus puithoone proteesimine, mis jätab alles vaid mõned ebaolulised vaheseinad, on aga üli aeganõudev ja mõtetult kallis. Hoone on rüüstatud, lagastatud ja uksed-aknad lahti. Ümberringi elavad inimesed, kõrvalhoonetest saadaval paistab olevat vaid laudakastell.

Kiruvere pärand ja "meie" huvid

Fotol arhailise palkhoone vundamendiosa - sarikad otsa, midagi katteks ja saab elada aasta läbi nagu muiste!

Eile õnnestus Paunküla veehoidlal näha mootorpaati - kohe oli platsis ka veehoidlavaht, kes tegi organitesse kõne - selgus, et alus oli eriloaga veele lastud. Viimane talv oli Kõue keskvallas aegajalt jetti näha - küll palju vähem, kui TLN lähivaldades või Otepääl, aga tegu on tõusva trendiga, vajab regulatsiooni nagu suvine Paunküla veehoidla ja selle ümbrus. Järgnev memo on kevadest, seltsing, kelle missiooniks veehoidla säilitamine, kasvõi looduskaitseala rajamise näol - vajalik ja paratamatu tegevus.


Meie seltsingu eesmärgid:


Paunküla veehoidla ja selle lähiümbruse (edaspidi ka “piirkond”) loodusressurss on ja jääb meie ühiseks varaks, mida kasutatakse looduse suhtes heaperemehelikult, kooskõlas hea tava ning kokkulepitud regulatsiooni alusel.

(eesmärk on nagu visioon kuhu tahame jõuda näit.5-10 aasta pärast. Kui eesmärk on täidetud, siis loodud seltsing võib rahulikult laiali minna)

Eesmärgini jõudmiseks on vaja:

1. Seltsingu initsiatiivil kutsuda kokku ümarlaud või nõukoda, kus pannakse paika üldised põhimõtted piirkonna kasutamise ja arengu osas.
2. Punkt 1 tulemusel:
* Koostatakse piirkonna arengukava
* Luuakse SA või MTÜ
* Loodud organisatsioon koostöös vallaga otsustab looduskaitsealaga seonduva
3. Loodud on regulatsioon (vt.ka eesmärk) piirkonna kaitsmiseks ja kasutamiseks (olgu selleks siis avaliku veekogu kasutamise eeskiri või looduskaitseala eeskiri)
4. Loodud on regulatsioon (vajadusel ka organisatsioon – SA või MTÜ), mille kaudu eesmärke rakendatakse. Välja on töötatud organisatsiooni enda toimimise ja piirkonna haldamise rahastusskeem.



Rakenduskava:

1. Ümarlaud kutsuda kokku aprillis 2010.a
2. Juhul kui aktiivseks pooleks jääb vaid loodud seltsing, siis piirkonna arengukava koostamine lükata sügisesse 2010 (meie peaksime taotlema kava koostamiseks vahendeid koos vallaga KIK-st või KOP-st).
3. Juhul kui otsustatakse looduskaitseala luua, siis peab vald taotlema LK eeskirjade ja kaitsekorralduskava koostamiseks vahendeid KIK-st
4. Juhul kui otsustatakse avaliku veekogu kasutamise eeskirjaga regulatsiooni tagada, siis peaks meie initsiatiivil koostama maavanemale vastava taotluse, mille esitab vald.



Olulisemad piirangud meie arvates peaksid olema:

1. Veehoidlal on kehtestatud aastaringne mootorsõidukitega liikumise keeld (va.päästetöödeks ja eriotstarbel vallast vms.taotletud loa alusel). Mootorsõidukina ei käsitleta elektrimootorit …X…. võimsusega. Veehoidlal liikumine võiks olla lubatud päikesetõusust loojanguni.
2. Avalike ürituste korraldamisel tuleb kinni pidada muuhulga öörahu reeglitest (öörahu tuleb defineerida kellaajaliselt ja müra tugevusega vms.)





Eesmärk: Paunküla veehoidla ja selle lähi-ümbruse keskkonnasäästev ja puhkemajanduslikult otstarbekas (ressursi-jätkusuutlik) kasutamine võimalikult maksimaalselt olemasolevat keskkonda säilitades.

Visioon: Paunküla veehoidla ja selle lähiümbrus on piirkonna kvaliteetseim „vaikse- (mis ei välista aktiivse-) puhkuse“ koht. (nn.kaubmärk on „vaikus“, ehk müra kui saaste vastand)

Olemasoleva olukorra kirjeldus: Paunküla veehoidla ja selle ümbruse loodus on kaunis ja vaatamisväärne. Paljudel erinevatel inimestel on selle piirkonna „tarbimisega“ väljakujunenud rohkem või vähem kattuvad või lausa erinevad huvid: Inimesed, kes on sinna endale ammu kodu rajanud või kes alles tahavad seda teha arvestades piirkonna hetke-väärtusi. Kalapüük on ahvatlev... Populaarsust on kogumas loodusturism ning sportlikud vaba-aja veetmise võimalused. Eelnimetatud huvisid saab täna rakendada nii eraviisiliselt, heategevuslikult kui ka äriliselt, samal ajal kui vastava regulatsiooni puudumine ennustab varem või hiljem erinevate huvigruppide konflikti.

Probleemi sõnastus: Loodusväärtuste kasutamist (tarbimist) tuleb ohjata (reguleerida) ja kaitset korraldata selliselt, et oleks tagatud nende säilimine kõigi huvigruppide jaoks.

Ettepanekud:

VARIANT A. Muuta piirkond kohaliku tähtsusega looduskaitsealaks.

Selleks on vaja teha:

1. Viia üldplaneeringusse sisse planeeritava looduskaitseala ligikaudne piirkond.
2. Koostada kaitse-eeskiri.
3. Koostada kaitsekorralduskava.
4. Kinnitada looduskaitseala.



VARIANT B. Saavutada kõiki huvigruppe rahuldav kokkulepe, mis reguleeriks piirkonna loodusressursside tarbimist.

Selleks on vaja teha:

1. Kutsuda kokku piirkonnas tegutsevate huvigruppide (ja elanikud) ümarlaud
2. Koostada nn.ühiskondliku kokkuleppena piirkonnas tegutsemise eeskiri (arengukava vms.)
3. Kaaluda piirkonna haldamiseks vastava sihtasutuse loomist ning veehoidla aluse maa munitsipaali taotlemist.



VARIANT C. Peale Paunküla veehoidla kinnitamist teha maavanemale ettepanek veekogu kasutamise reguleerimiseks vastava korralduse tegemiseks.


Toodud variandid ei välista üksteist ning on osaliselt või täielikult ka samaaegselt rakendatavad.

Oma arvamusi ja mõtteid saate meiega jagada, kui kontakteerute meieseltsing@gmail.com

Evelin Rennel

Margus Rennel

Toomas Mägi

Katti Muru

Meelis Saar

Cerly Saar

Helgi Pluss

Muinassaun Aelas

Alates tänavusest radokuust, mil haavapalgid Aelas langetati ning ehitusluba saadi, on toimunud muinassauna ehitamine, tõsistest 40cm. 9m. materjalist.



Kuigi varast saab saun olema mitte palju enam, kui 15 cm. jäme, on üldmulje võimas - teoorias peaks see saunake teenima seitset inimpõlve.



Saun, nagu 1000 aastat tagasi - lihtsad varad, suured kivid vundamendiks nurkades. Kiviplaadi- või vahetatav laudpõrand. Kuigi soovitakse rauast uksehingi, sobiks sellele ehitisele jändrikest juuretükkidest puuhinged, "Eesti rahvulikust puutööndusest" tuttavad.

Esteetiline kuivkäimla interjöör

Kemmergute kui visuaali jäädvustamisel keskendutakse tavaliselt arhitektuurilistele aspektidele, eksterjöörile laiemalt, mis võib antud funktsiooniga väikehoonel olla väga varieeruv, fantaasiarohke. Interjööri lahendus jääb tihti tahaplaanile kui monofunktsionaalne, vajadusest lähtuvalt üheülbaline ja praktiline, peale kasutamisse võtmist ka ebaesteetiline. Antud kemmergu sisekujundus sai tehtud kliendi soovist matkida ajaloolise hoone analoogi. Lihvitud on vaid istelaud, kasutatud vaid taaskasutatud materjali, ainult autentseid maalingutega laelaudu ei õnnestunud seekord saada.



Vaatame sisse ka.



Tühi! Lampkastiks plastist seguanum (täidab euronorme), käimise vahel doseeritakse kasti saepuru, mis muudab lahenduse täiesti haisuvabaks, tühjendamine toimub taga asuva luugi kaudu.

Käru mõisa häärber - vanimaid puithooneid siinmail

Sel laupäeval 15.00 Harjumaa vanima koolimaja aseme juures mälestustahvli avamine

1639 on aasta, mil hakkas tööle Korteni ja Oru kool.
1689. on ehitatud Korteni maja?

5. septembril kell 15.00 kogunetakse Paunküla vana koolimaja juurde, minnakse edasi Korteni maja asemele. Ilmselt toimub diskussioon Paunküla kooli lätte ja aastaarvude üle - ootan põnevusega, palju teooriaid olen kuulnud, vast saab veidi selgust.

Korteni maja mantelkorstna vare:



Kivi oli paigas juba paar päeva tagasi:



Aluspalkide järgi saab kontrollida ruumijaotust:

Korteni maja - üks vanimaid puithooneid Eestis (lammutatud)?

Väike vestlus Valdoga Korteni maja teemadel, ole kohal 5. septembril Sae külas, kus toimub mälestuskivi panek!


Korteni maja Rootsi keeli korten-umbes valvama, olevat püstitatud Rootsi riigi poolt teede kontrolliks
yks hypotees mida tasub kontrollida

Angerja kandis olevat analoogne korteni maja olnud
voose tee ja trt maantee trass enamvähem ristub Korteni maja juures, kus mantelkorstna juures käisime
olevat pataljon sees istunud seal ja kontrollind liiklust
ühtib ka legendiga, et seal rootsi sõjavägi korteris olnud

Valdo: tere
ju siis
sest mina eeldan teedevõrgu järgi, et sild on senini samas kohas
ja peale silda Voose pool keeras paremale ära, millist looget pole enam alles
Sinu oletus on äärmiselt loogiline
kust see inff pärineb?

me: vanad mehed mõtlesid välja

me: kose koduloolased
tulevad 18 kohale

Valdo: ju on...

me: 5. sept korteni maja mälestuskivi paigaldus

Valdo: ega ükski hüpotees pole kunagi tõene ja ükski tõde absoluutne
mina esitan oma versiooni

me: just

Valdo: sellest on pagana kahju, kui üks rootsiaegne puithoone säilis 1960ndateni ja siis maha lõhuti :(

Valdo: mul ei ole keeleajaloo inimest kõrval
ma ei tea, kas korten võis tähendada tollases rootsi keeles valvet või vahti
praegu on igatahes see tähendus moondunud
vakt, bevakning, värn öeldakse selle kohta praeguses rootsi keeles

Valdo: kort on kaart või foto kaasaja rootsi keeles
korten on sama asi mitmuses, nii palju ma grammatikat tean ;)

Valdo: aga ma püüan veel asja uurida, 18ndani aega on
ma pole keeleteadlane

Valdo: miks ei ole korteni maja pärandkultuuri nimekirjas?

me: kahe silma vahele jäänud?
Valdo: vaatasin just, pärandkaardil seda pole

12:32 PM aga muide... kort... ja kaardivägi... äkki on seotud?
peab uurima
keel on kummaline asi, ajas muutuv
ja kort ning ingliskeelne guard
indoeuroopa sõnatüved on paljud sarnased
saksa keeles on ka sõna garde olemas täitsa

kuigi viimased sajandid on valvet nimetatud rohkem sõnaga wache (wachhaus, wächter)

me: 1689 ehitatud, siis vast võis vahimaja kutsuda mõne rootsi murraku järgi, maja talbkatusega

Valdo: kust aastaarv?
muide, prantsuse keeles tähendab "garde" valvama
ma ei tea peast, kuidas sama asi alamsaksa keeles on
tean, et kuni Põhjasõjani rääkis siinne ülemkiht ülemsaksa asemel alamsaksat

Valdo: ka alamsaksas on garde sõna olemas

me: daatum pärit Mari Aljas Kose KHK tekkimine ja areng 19.saj.

juhendaja Lembit Andresen

viide omakorda G.Bergert

Triigi kunagine juhataja

Korteni maja

Üks EAA kaart, kus Korteni maja asukoht on tähistatud "Schulhaus":



Kose Kihelkonna koolivõrgustiku tekkimine ja areng lisapildid:

Mõisa peahooned: Triigil ehitusjärke keskajast, Ojasoo hilisem

Kui kellelgi on tekkinud viimasel ajal tunne, et selle ajaveebi suurem osa postituste teemasid ja kommentaare on hõivanud Valdo Praust, siis arvab ta täiesti õieti - käesoleva ajaveebi põhjalik läbitöötamine on üks osa ettevalmistusest, mis Valdo teeb 18. septembriks, kui esitab Kõue Rahva Majas Kose kohelkonna teedevõrgu väljakujunemise loo. Selle ürituse reklaam veel tuleb, aga punane rist tasub kalendrisse teha kõigil ajaloohuvilistel, -õpetajatel ärksamate õpilastega, nii Kose kihelkonnast kui ka kaugemalt, siit kandist kulges läbi tähtsaid teid. Tõotab tulla ülipõnev üritus!

Väike näidis on alljärgnevale kaardile soditud Alansit Habajaga ühendav unustusse vajunud teejupp:



Praegu aga väike chat peale Triigi-Ojasoo-Saarnakõrve-Korteni trippi:

Valdo: tegelikult meil vedas mõlema mõisa juures ilmaga
oleks võinud paduvihma tulla, nagu mul kodus
aga ikkagi... mina usun, et Kõue mõisa raidraamidega aken on keskaegne:



nagu ka 3 küünlanišši
Vana-Harmi on selgelt uuem
aga võta Sa kinni, kas 17. või 18. sajand
stiilil pole vahet
samas... seda ma ei usu, et puitosa on ehitet mitmes järgus
liiga sümmeetriline eest ja tagant
aga seal võib keldri juurest just peamiselt olla vanu osi sees



või mõnes vaheseinas
keldris on vähemalt kaks järku
ja paistab, et parempoolne ots on vanem
kuna korsten asub keskel, kuulub see praeguste mõõtmetega maja juurde



mantelkorsten seest:



otsakorstnad on ilmselgelt 19. sajand
nagu ka parempoolse saali tükeldamine tubadeks
tugitalastikki oli lakas olemas ja alles
mõlemal pool identne
jälle... tüüpiline toolvärk nii 17. kui ka 18. sajandile
ahjukahlite katketega sama lugu



rahasid ja asju, mis olevat olnud prügi sees, ei näinud
ja rootsiaegsed rahad pole ka tõestus
ikka peideti vanu asju pööningule
keskaega ma neid keldreid ei paigutaks
vähemalt võlve mitte
muidugi võis keskaegne hoone asuda samas ja ulatuda paremale välja
samas võis seal olla ka kõrvalhooneid
nagu ikka peahoone esiväljaku külgedel
ilmselgelt on keldrid käinud välja ainult paremasse otsa
mitte sisse, nagu nüüd
ülakorrusel oli ärklituba välja ehitet ainult paremas otsas
keegi oli hiljem talastiku vahel tellismüüre maha lõhkunud
lakatrepi koht tõenäoliselt algne

fasswaerk pööningul:



kummaline on see, et ei ühtegi vana sulust, pisidetaili jms
ma saan aru, et hoone oli tühjalt rüüstatud, aga ikkagi
kas ma olen Sulle näidanud Käru mõisahoone lakatubade sisevaateid?
viimase lauajupi ja aknanurgani 1692...
mul siin arvutis pole, aga kunagi näed
mul jäi suu lahti, kui nägin
sinakashall värv ka peal... nagu tollele ajale kombeks
teine otsakabmer oli seest osalt lõhutud
olevat tahetud metskonnale kortereid teha 1950ndatel
aga keegi oli öelnud, et laed ei kannata
vasaku otsa kamber aga alles, v.a., uks, mida oli kellelgi vaja läinud
jämedapaisulise profiiliga piirdelauad alles, sinakashall värv (jäänused) peal
aknaklaasid nagu keskaegsetel kirikutel, pisikesed ruudud, väga lainetav ja mulliline ja paks
ilmselgelt 17. sajandi klaasiruudud

Mustla-Nõmme kõrts:



Äsja väljapuhastatud Korteni maja mantelkonrstna jäänuk tellispõrandaga, siin toimub üritus vist 5. septembril:

Kiruvere Muinaslaager 2009 revisited, taaskord ajakirjanduse surmast

Ma põgenesin täna rattaga ühe punase mikrobussi eest, keerasin Kiruvere muinaslaagri territooriumile varju. Buss aga sai mind kätte, seal oli muinaslaagri korraldaja, kes tänas ürituse kajastamise eest blogosfääris. Ükski ajaleht sel aastal laagrist ei kirjutanud, sama palju ametlikku meediakajastust saavat ka peamine konkurent Mütofest. Põhjus pidi olema vähesed koondamisest järele jäänud ajakirjanikud, kes ei jõudvatki välitöödele jutte kirjutama. Siin pole midagi imestada, kui vaadata, kui vähe päevalehtedes lugeda on. Kunagi täävistas mu kolleeg televisioonist, Raul Rebane igal koosolekul: "Gõu lõukal, gõu lõukal" - kui Taganurgat kunagi teevees mainitakse, leiab sealt palju truuiisid vaatajaid tulevikuks. Mis toimub aga praegu? Kolme balti riigi juhtivad teadlased peavad üliägedat ajalootaaskehastusüritust ning mida lehed kirjutavad? Eile oli PM üks muinastee jutt, muidu on mingi eluvõõras pealinnakeskne poliitiline jura. Muidugi, TLN-Paunküla kaks otsa juba maksab soti, kergem on offissis tasalülitatult kopipeist usaldusväärset jura luua. Kusjuures Muinaslaagrist saaks ka mõni väga hea ajakiri mitu lehte juttu, (meenuta Kõue kalosside maalimist Äripäeva Glamuuriekstras.)

(Mütofesti sõpradele ka väike idee kajastuse läbi oma bloogi uppida!)

Kiruvere teema on siin ajaveebis saanud paarsada lugejat, ka Lätist-Leedust, ühe piltiderohke artikli plaanin veel avaldada, tahaks ka viiteid veelahingule, kui kellelgi on, see sõu jäi mul nägemata.

Muinaslaager elab ka augustis oma elu, rahulik, ilus, iidne kultuur:



Siin on 1000 aastat tagasi seisnud kojad, siin rohtu enam ei kasva:



Siin on seisnud ruhi:



Tasub ka vette minna, väga soe on:



Kasvõi siit:



Siin on kunagi rauda taotud:



Siin on vandaalid lõhkunud metallisulatusahjud:



Üldiselt on laagri korraldajal järjest enam suhtlemist ja mõistmist kõrvalasuva kalastusbaasi tüüpidega, kui nad peaksid mõned laamendajad teolt kätte saama, ootab neid heal juhul õngekonksude küljes puu otsa riputamine, halval juhul saavad nad peenestatuks ning kaladele söödaks.

Väike soojendus ajaloohuvilistele 18. septembri Ajaloo õhtuks

valdo.praust: tere

kas 18. sept sobis Sulle ja majale?

me: esialgsetel andmetel kyll

ma sattun homme majja, siis panen füüsilisse kalendrisse kirja, siis on raudne

valdo.praust: selge

me: 99.75% et ei ole midagi muud ees suures kalendris

valdo.praust: ok

vanad teed on hakanud ka teadusmaailmas huvi pakkuma

esialgu küll Kagu Eesti osas

http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10125/1/Veldimartti.pdf

me: vaatasin seda

veidi v66ras kant minu jaoks

aga põnev

valdo.praust: siinset kanti (ma julgen öelda) ei ole senini keegi eriti süstemaatiliselt uurinud ses osas

me: kesk eesti on vaeslaps jah

eestimaa osa vähem kaetud rootsiaegse katastriga ka

valdo.praust: laiguti on

sellest mulle piisab

me: midagi on jah

valdo.praust: ja ma usun, et seis 1200-1300 ja rootsi ajal oli üksteisest ikka väga erinev

1790ndate Mellin on ju üle Eesti olemas

ja 19. saj. mõisate kaardid

me: on

valdo.praust: näiteks Narva maantee lõigu Jäneda-Jootme osas sain ma inspiratsiooni ühest 17. saj kaardifragmendist

see ainus selle kandi kaart 17. sajandist

me: verstakaart mul abiks olnud orienteerumistel

rabasillad peal, vanemad sihid

hea detail

saarnakõrve häärberit 60s nägid?

valdo.praust: kus?

sest majast on kaks pilti ERMis

Krusensterni kogus

ca 1930ndad

me: http://soomets.blogspot.com/2009/07/saarnakorve-moisa-haarber-ja-teisi.html

valdo.praust: kohe vaatan

ma olen nüüd sellest teemast veidi eemal old

kus sa said selle?

me: viimane elanik

30-60 a

elas seal

hiljem maja surigi

valdo.praust: 1964 lammutati maha

aastaarv pärit kahest kohast, eksimist ei usu

me: klapib

vbl tuleb veel vaateid välja

valdo.praust: väga hea

on's see nüüd 17. sajandi hoone või peale Põhjasõda püstitatu?

üks vanaproua kes koha seal kõrval elab (elas 1999), ütles, et seal olid maalitud talalaed ja jalgadel kahhelahjud

ja sealt, kus hiljem tuulik oli, olevat raidkive välja tulnud

et see on kabeli koht

Mellinil on kabelivaremed peal

keegi ajaloolastest ei ole minuteada huvi tundnud, mis ja millal seal oli

me: leidsin ka nõmmjärve ja mudajärve

saarnakõrve kaardi pealt

valdo.praust: väga hea

me: on hoopis vanamõisa

valdo.praust: kunagi siis seletad mulle mis on mis ja kus on kus

me: kaks saarnakõrvet

ehk VM oli SK osa

valdo.praust: see üks väheseid kaarte, millest ma aru ei saa

me: või vanem mõisakoht

kohe saad aru

valdo.praust: umbes nii 1 300st...

mul ei ole kaarti ees

me: http://soomets.blogspot.com/2009/06/vanamoisa-kula-kunagine-saarnakorve.html

valdo.praust: sealne mõisakoht... kuhu see hilisemast jääb?

asimuut ja kaugus?

me: http://soomets.blogspot.com/2009/07/taganurgas.html

vaata kasvõi selle kaardi pealt

SK all, VM kaks küla NNE

valdo.praust: selgepilt

Nõmme kõrtsi taga, sealt kirdes

me: just

valdo.praust: väga huvitav

ega sa mõisakohas käinud pole?

me: seal uus asustus peal

kunagi lähen

SK oli kunagi soontagana

VM siis saarnakõrb tol ajal

VM rohkem kõrvemaa osa ka

valdo.praust: nii et rootsiaegne mõisakoht oli siis seal?

ja 64 lammutatu on siiski hilisem ehitis?

me: sarekorb, kahe järvega ja hoone asus praeguses VM, tolleaegne sontacken, ilma hooneta ilmselt praegune SK

nii et jah, vanem SK oli hoopis VM

palju peamurdmist

valdo.praust: selgepilt

üks väike kild veel Sinu kandist

lugesin Kelchi kroonika järje (Põhjasõja aeg) läbi

on seal ühes kohas kirjas, et Vene väed tulid Paide kandist üle Kose Tallinna poole

ja Kose lähedal põletasid maha Habaja ja Ravila mõisad

Vana-Harmit (Ojasood) selles nimekirjas ei ole

ja nagu ma tean, päris kõike nad oma teel ka ei põletanud

seega... ei ole välistet, et sealne hoone jäi püsti

me: Ojasoo mees väidab sama

valdo.praust: mille põhjal?

faktid?

me: sisetunne?

valdo.praust: noh jah...

sisetunne on üks asi, faktid teine

me: enne kui palgi süsinikanalüüsi ei tee, ei saa kindlamat väita

valdo.praust: sisetunne aitanb fakte otsima hakata

süsinik annab ebatäpselt

dendrokronoloogia annab aasta pealt

me: õige

valdo.praust: ma tean veidi neid tehnoloogiaid

me: ojasool on põnev palkosa

mitu maja üksteise sees nagu

valdo.praust: tunned Sa selle mõisa omanikku hästi?

me: mõned luugid väiksed

valdo.praust: heameelega ajaksin juttu

me: seinad madalad

veidi tunnen

valdo.praust: on Su telefon korras nüüd?

me: ta oleks ilmselt huvitatud

ei ole veel

valdo.praust: ma mõtlesin uue pildi teha aga... pooled fassaadi aknad ikka valed

vähemalt mõni nädal tagasi olid

ma vanaaegsete jalgratastega tegelenud ja nende jäänuseid kokku tassinud siit ja sealt

me: väljast on jama ja värv

seest on põnevam

valdo.praust: millal on Sul plaanis oma telefon korda teha?

valdo.praust: nii et vabalt võib olla, et see on Eesti üks vanimaid puiduts mõisahooneid?

Käru vana maja on arhiivimaterjale uskudes 1692

me: mõned palkosad vbl kyll

valdo.praust: Kärul muidgi... on autentsed lakakambrid

ja nende aknad koos raamide ja slustega

sulustega

ja rootsiaegsete klaasidega

ja rootsiaegse sinakashalli värviga

ma üllatusin kui sinna sisse läksin

me: tasub siis minna

valdo.praust: neid kambreid pole viimased 150 aastat tõsisemalt kasutatud

me: ojasool olevat paunküla secondhand aknad

vahepeal pold midagi

hea et onn pysti jäi

valdo.praust: jah

peale nende kahe on paar loetud hoonet 17. sajandist... ma mõtlen puitmõisaid

Noarootsi pastoraat

võibolla Kursi poastoraadi vanem osa, aga see pole kindel

Penuja vanem osa, aga see on nüüdseks rusuhunnikuks

vist kõik

paari maja osas mul veel kahtlusi

Keskvere Läänemaal

Vändra pastoraat

aga need võivad olla juba ka 18. sajand

valdo.praust: siin tõmbaksin joone alla

kuigi paar kahtlust on veel

valdo.praust: kas Habaja on eravalduses?

laguneb ja laguneb ja laguneb...

kunagi oli see kohaliku ühistu käes (veel)

me: mingi arusaamatu asi on seal omandiga

nagu kedagi ei huvitaks

super hoone muidugi

veidi on vahelage alla tulnud

valdo.praust: jah...

me: mantelkorsten ilus

valdo.praust: kaks tükki olnud

me: uksed aknad paremad eest ära tassitud

valdo.praust: kahjuks

ja kahjuks majandi ajal seest tundmatuseni ringi ka tehtud

me: vbl mingi voodri all on veel midagi

valdo.praust: nojah

me: ok, vaatame, kohtume

valdo.praust: ok, anna teada, kui Sul telefon korras

me: ok

jõudu

valdo.praust: tänan