Päris suur uuendus, nüüd olemas kõik kaardi A ja B poole põhielemendid ehk A poolel valla kaart kõige seal leiduva pluss eraldi välja toodud teenusepakkujatega, B pool, kus külade kirjeldused, küladeliikumise kaart, Ardu, Habaja ja Rõõsa(Paunküla looduskaitseala) detailkaardid. Palju muutub veel kujunduse käigus, anna nõu, kuidas oleks parem.
Antud versioonis, mida saab näha täna õhtul paberil Kõue Rahva Majas kell 18.00:
Üldkaardil uusi sümboleid, mälestuskive, teenusepakkujatest Otihansu tennis ja Rabav.ee.
Kadja, Habaja seltsi uuendus, enamustel küladel värvilised külasildid.
Paunküla maastikukaitseala väga algne detailkaart.
Vanem inff:
Uusimad kirjeldused vaid ülal asuval kujundusel, mitte enam all tekstis!
Ardu ja Habaja detailkaart, algversioon.
Külaliikumise kaart, palun täiendada Seltside andmeid!
Viimases versioonis täiendatud külasid: Lööra, Uueveski, Harmi, Habaja. Firmad: JukoTec, MaruMetall, Flagmore.
Tänane, kolmas versioon ülal. Näide 1 päeva jooksul teostatud kujundusest. Valla külade entsüklopeedia.
See on üks kujunduse töövariant (läheb Kõue valla kaardi teisele poolele, kuskil kuni 1/3 A2), millega olen ma üle tüki aja tõeliselt rahul, tekst ja talusildid täiendavad üksteist väga hästi. Puuduvate külade nimesid vanadelt kaartidelt, ajaloolisi fotosid lisan jõudumööda, praegu lähen lõunale.
Palun täiendusi teksti osas septembri lõpuni, pigem lühendusi, et kõik ära mahuks, käsil Kõue kaardiprojekti teine pool:
Aela - Olemine soosaartel annab võimaluse elu üle järele mõtlemiseks. Sügav eraldatus soode ja rabade vahel. Aela järv asub Kaiu vallas, kuid juurdepääs on Aela kaudu. Leia üles Aela hiie Hambakivi, kõrtsi vareme taga hiieväljal. Aelas on sündinud Johannes Palm, Hans Panso (Voldemar Panso isa).
Alansi - peale Johan Pitka memoriaali asub külas veel hulk pärandkultuuri, mis avele võtmata: Vanakubja, Virumäe, Jaagu talukoht (Oskar Nõmmela sünnikodu), nõukaaegse rohujahuveski asukoht, Lillevälja-Netta metsaonn, Sookõrtsu asukoht.
Ardu on Kõue valla keskus, kõige rahvarohkem küla, asub Tallinna maantee ja Pirita jõe ristumiskohas, Paunküla veehoidla kaldal. Vallamaja, koolimaja, vanas koolimajas asub Ardu külalistemaja. Kaks ohvrikivi, mälestuskivid küla esmamainimisele ja Ardu mehele.
Habaja - Kõue valla teiseks suurim küla, tekkinud Habaja mõisasüdame ümber. Habaja Külade Seltsi keskus, Külamaja, mis tuntud Freskode ja vitraazidega kauniststud ruumide poolest, pakub katust nii raamatukogule kui seltsitegevusele.
Harmi - Ilus mõisakool looduskaitse aluse pargi sees, Kuivajõe kaldal, palju vanu asulakohti ümberringi.
Kadja on üks tore metsaküla. Loodussõbrale pakub huvi Kadja järv ja soosaared. Küla läbis Tallinn-Paide talitee, mille vahepeatus asus Kõrtsu talus. Küla dominandiks on Magasiait ja tuuleveskikoht, Vonka (Kadja) koolimaja asukoht asub Aela ja Virla vahel.
Katsina - väike omaette küla
Kirivalla - Kõue valla läänepoolseim küla, kunagise Kolu-Paide tee peal. Siin on sündinud Otto Aloe, Muia Veetamm.
Kiruvere - Erakordselt kaunis loodus: saarterikas veehoidla, Kiruvere järv, mäed, põlismetsad ja Põhjaka raba. Meelitavad marja- ja seenemetsad, paadilaenutuse ja ööbimisvõimalustega kalaspordi baas, noortekeskus ja Kiruvere muinaslaager. Külas on muinasasulapaigad ja maa-alune kalmistu.
Kukepala - Pala väike naaberküla, kunagi sai siin vaid paar kukke söönuks.
Kõrvenurga - Kautla talu pühiti sõja ajal maapõhja, siin asub memoriaal kõige selle õuduse meenutuseks, lisaks Olav Neulandi “Hollywood”, filmistuudio, mis jäi valmis ehitamata, Kautla järv on ilus aga ujumiseks liiga madal ja mudane.
Kõue küla on valla süda. Siin on asunud kunagi Kõue/Triigi/Aleksandri valla keskus ning mitu koolimaja - külakool ja ministeeriumikool ning mitu poodi. Kõue Külade Seltsi keskuseks olemisega on külade ühise jõu ja valla abiga ehitatud Kõue Rahva Maja raamatukoguga, mis avati 2008.
Laane - Meenutame ja säilitame muistse küla pärandkultuuri ja loodust! Suur küla valla põhjas, teel Voose poole. Loodest piirab küla laiuv riigimets, kagust- Põhjaka raba. Muistsed hajatalud metsade vahel. Säilinud on 9 taluaset. Külas paikneb kivikalme. "Erna" grupi ja metsavendade varjumise ning lahingupaigad.
Leistu- hoia loodust! Paikneb Tallinn-Tartu maanteelt ~48. km. juuresrt itta suunduva Voose-Vetla maanteeharu ääres, hajaküla metsade keskel. Külas on muistne asulapaik ning kivikalme.
Lutsu - väike küla Alansi ja Kirivalla vahel, endine Alansi saunaküla.
Lööra
Marguse - värav Kose-Ristile
Nutu - Triigi mõisa kunagine karjamõis, siitkaudu käidi kunagi Vaopere kõrtsi, kust maailma asju teada saadud, mida Kõue kandis edasi rääkida.
Nõmmeri - Peale Tartu maanteel asuva Härjasilla kõrtsiaseme on siin palju vanu taluhooneid, siia sattunu võib arvata, et on ajamasinas 50 aastat tagasi rännanud. Siin on suvitanud Ellen Niit ja Jaan Kross, tulekahju Nõmmeril on mälestusraamatus meenutanud Eri Klas.
Ojasoo - Siin asuv mõisahäärber on tõenäoliselt vanim puithoone vallas, ka ümbruskonnas. On sild üle Kuivajõe ja maaliline veepais. Maadleja Tõnu Võimula ja pillimeister Kristali sünnikodu.
Pala - Ridaküla ümbritseb sooala. Siin asub Okaspuude istandus. Veel praegugi võib kuival ajal minna üle sooteede Ravale ja Virlasse, läbi metsa ja kuivendatud pususoo kaudu Kaskevõhma soolinnuseni välja.
Paunaste - 5 Talu, ilusa arhitektuuriga, rohkete abihoonetega, tee ääres, mis lookleb läbi soode ja rabade. Huvitav nimi - tekitab assotsiatsiooni J.R.R. Tolkieni tegelasega Bilbo Paunaste (Baggins).
Paunküla – Käi ära ja tule tagasi! Asub Pirita jõe ja Tallinn-Tartu maantee kõrval. Paunküla mõisa keskus on maanteelt näha, peahoone on ehituselt juba neljas, hooldekodu. Hagemeistrite järeltulijate külastuse sihtpunkt. "Taani hindamisraamatus" nimega Pankyl kirja pandud vana küla. Siin on tähistatud muinasasulapaik, kalmease, hiiemäe asukoht ja mõisaaegne magasiait. 1941. aastal põletas hävituspataljon pool küla.
Puusepa – "Ärka ja märka!" Asub Kiruvere, Leistu ja Rõõsa külade vahel, Paunkülast idas, Laane küla suunas. Ilus hajaküla mäe nõlvadel, avarate põldude ääres. Rakkemäel on muinasasulapaik ja mõisa rehepeksuküüni säilmed. Külas on savi leiukohad ja mõisa ajal töötas tellisetehas. Jõe kaldal oli piiritusevabrik, metsaserval puutöökoda, millest küla nimi. Küla elustub noorte perede kasvuga.
Rava - siin asuvad väga viljakad ja suured põllud, mille vahel põllumeeste tehniline keskus. Küla oli kunagi Triigi/Kõue Valla keskuseks, siin asub tänaseni vana vallamaja. Rava küla nimi olevat tulnud vene keelest, tähistades kindlat maad jalge all. Koduloouurijate Aksel Orasi sünni- ja Erich Klaani lapsepõlvekodu.
Riidamäe - töökad inimesed varusid siin muiste nii palju küttepuid, et riidad olid kaugele näha.
Rõõsa - Eesti Šveits. Rõõsa küla asub vaheldusrikka looduse keskel oma 7. järve, metsaste mägede, soode ja rabadega. Küla läbib Tallinn- Tartu mnt. 3. variandis: ajalooline Postitõlla tee, vana ning tänane Tallinn-Tartu mnt. Siin asub ka Paunküla Maastikukaitseala, kuhu on rajatud matkaradu ja piknikuplatse. Matkarajad läbivad paljusid legendidega seotud kohti. Siinses looduses leidub erinevaid looduskaitse all olevaid taimi. Kõike seda võite näha Eesti Šveitsis- Rõõsal.
Saarnakõrve - puust mõisahoone seisis siin veel pool sajandit tagasi. Paksude metsade vahel asub Sarapuu talu, milles eksponeeritakse suvekuudel talutöödega seotud asju.
Sae - austa esivanemaid ja nende tööd! Asub Paunkülast loodes, kahel pool Pirita jõge, Tallinn-Tartu maantee läheduses, Voose-Vetla maantee alguse juures. Külas asub Kose kihelkonna vanim, 17. sajanil ehitatud koolihoone "Korellaani maja", jõe kaldal on vana vesiveski varemed ja palvemaja asupaik.
Silmsi - Kunagine Paunküla karjamõis, praegu küla Tallinn-Tartu maantee ümber. Mellini kaardil tähistatud Põhjasõja lahingupaik.
Sääsküla - endine karjamõis, vutifarmid. Kilomeeter eemal asuvale Triigi mõisa pargile oli lõigatud siht sisse nii, et Triigi mõisa häärberi barokse sissepääsu juurest oli võimalik näha Sääsküla juurde tee peale, et kes Revelist tuleb.
Triigi - iidne keskus, Triigi mõis, mäletab maadeavastaja Otto Kotzebue aega. Pärandkultuurina on siin arvele võtmata mõisasüdamest eemal asuvad lubjaahju varemed,
tellisepõletuskoht, jõepaisu koht.
Uueveski -
Vahetüki - endise nimega Kossaste karjamõisa ja Kõue küla piiri märgib maha Kuivajõgi, mis oli ka esimeseks selle kandi teeks - veeteeks. Vana sillakoht ja magasiaida vare.
Vanamõisa - selles metsakülas, kuhu saab minna läbi Järvamaa, ei pea ehmatama, kui sõjamehi näed. Ilmselt on tegu treeninguga või ajaloo taaskehastajatega. Siin külas on jagatud palju sõjatarkust, lahinguoskusi ja mängitud läbi nii mõnigi ajalooline lahing.
Virla - Koduloouuruja Erich Klaani andmetel elas esimese vabariigi ajal Virlas rohkem kõrgharidusega inimesi kui Ardus. Ardu kasv on tingitud Tartu maanteest, Virlat läbis tol ajal tähtis talitee.
Äksi - Äksi täis. Meierei hoone märgib teedehargnemist Ojasoo, Habaja ja Alansi vahel. Siin asub automudelismi ringrada, lipuvabrik, saeveski.
