Antud postitus oli tegelikult mõeldud kommentaariks ühele kohalikule loole maaelu perspektiividest, aga tuli üks pikem heietus.
Kui
antud mõteluse peale minu kommentaarile ühtegi teist vastukaja ei tule, soovitan kõigile kohalikele blogijatele harrastus jätta ja leppida depressiivse, tagasisideta, ükskõikse ja perspektiivitu küla/vallaeluga või siit üldse minema kolida.
Nüüd aga artiklist. See mainitud linna lähivalla külavanem paistab olevat masendavalt ühekülgse linnastunud maailmapildiga muruniitja/grillija/tööjõud, kelle jaoks Tallinnast 30 km eemal sobib ainult kiirteel kimada. Kuidas peaks tama meelest mujal eestis keegi üldse elada saama, sest ole ju Tallinnat, kus tööl käia? Elu on ju töökoht, 30.a. pangalaen, murulapike ja paar aastat vana karkassmaja, millest kuidagiviisi vabanedes ja pinsile jäädes kuhugi abstraktsesse kolkasse vaja põgeneda (säärane elu lõpeb tegelikkuses pigem infarktiga.) Selline jätkusuutlikkust mitte veel tõendanud Tiskre koopiaküla elu, mille koostisosa on laste ja koduloomade päevane praadimine ja igavlemine (kui neid just ringides ei solgutata) on elu imitatsioon, justnagu 30 aastat tagasi oli väga moodne kolida 9kordsesse Lasnamäe kajavasse betoonkasti, sest see oli oma aja hüva standard (kuigi praeguseks parema infraga).
Mõteluse autor ei ole tähele pannud neid menshevikke, kes teevad tööd näiteks oma külade põllul, kelle lapsed lüpsavad enne kooli lehma ja viskavad sõnnikut, ratsastavad peale kooli hobuseid ja koguvad kanamune, aitavad vanemaid põllutöödel ehk loovad REAALSET väärtust. Kui lapsed saavad peale kooli elada tegelikku elu, mitte küpseda kusagil korteris, ei ole enamusi ajaveetmiseks mõeldud solgutusi vaja.
Kes veel maal elavad peale ise kuidagi hakkama saavate ja maamajandusega tegelejate? Need, kelle töökoht on üle Eesti, paigaldades mingeid spets seadmeid või andes mingit konsultatsiooni/abi. Töö puhul üle Eesti on kodu Eesti keskel eelis. Kaugtöö või töö kodus on samuti tegija, samuti, kui ei pea 5p nädalas offissis passima, näiteks kui tuleb TLN tööl käia 2x nädalas, säästab see 2.5X kütust ehk nagu elaksid 55 km. asemel 22 km. kaugusel. Rekkamehel on samuti suht ükskõik, kus elada.
Standard "elu maal" ei sobi kindlasti kokku tüüpilise ajupestud zombi ootustega elule (töö(laenuorjus), telks, uni) vaid eeldab peenemat/arhailisemat elutunnetust. Elu metsade keskel koos ots-otsaga kokkutulemisega turismiarendusega, turismiteenuse (õhu ja puhtas vees viibimise võimaluse) müük on tõusvad trendid.
Aga kolkaelul (sotsiaalne vaakum) peab paratamatult arvestama transakuludega, ka tööandja. Näiteks Ardus asuva Maru Metalli 120. töötajast 20 on Ardust pärit, ülejäänud tulevad mujalt kokku, Triigi mõisa ehitaja veab oma juba teada kogemusega brigaadid Tallinnast kohale, ka selle vanamehe, kes laudu ühest hunnikust teise tõstab, sest juba ennast tõestanud ehitaja on kindlam, kui keegi kohalik (suure arvu töötajate kohta tuleb transakulu väike).
Siit tuleneb ka üks majandusliku ebavõrdsuse paratamatu aspekt. Kui Kõue mõisa OÜ tellija ja ehitaja veavad oma praegused 50 töötajat kohale asfaltteel läbi Ardu (sõidukeid märgatavalt vähem lõhkudes aga veidi pikemat marsruuti pidi, kui läbi Ojasoo), ei tule sellest eriti suuremat kulu, kui aga Triigil elav inimene, kes käib üksinda autos TLN tööl, peab valima kas auk-muldtee Ojasoole või pika ringi Ardu kaudu vahet, saab sellest suurema majandusliku põntsu igal juhul. Seega Triigi-Ojasoo asfaltteerimine on just kohalike elanike huvides ning lootus seda ehitust kiirendada ja survestada suuremate kalade poolt on suht lootusetu.
Kas vallalt palka saajad elavad jätkusuutlikult? Pigem ei. Kõue vallal puudub pikema perspektiivi mõte, arengukava üldse. Ei ole paika pandud, mis on valla prioriteedid. Olen kuulnud, et öeldakse, et haridus see pole, kuigi 40% maksudest tulevat just kooli- ja lasteaiatöötajate maksude pealt (kas keegi kinnitab andmed?). Seega, kui reformitakse või optimeeritakse kohalikku haridusvõrku, kaob märgatavalt ka valla sissetulek, võivad kolgastuda terved praegused/kunagised tõmbekeskused. Tõenäolisem stsenaarium on valdade liitmine, millega kaotab rida ametnikke oma töö. Aga vallaametnik ei peaks olema ainult kulutaja. Positiivne näide on maanõunik Katti, kes ühest vähestest suudab ka projekti juhtida, äsja avati Kiruvere looderand väljaajatud rahadega Järva Arengu Partneritelt (samuti tõusva turismiperspektiivi näide).
Jätkub...
