Neljas aasta möllu Kiruveres, tänavu hoopis rohkem külastajaid kui mullu, pühapäeval vähem kui laupäeval. Uued võistlusmängud, pühapäeval meeskondlik teatejooks, varitsemine ja toores taplus.
Sain aru, kust on tulnud küla nimi "Kiruvere" - kui lõunanaabrid tappa said, lendas veri ja oli kuulda venekeelset kirumist.
Aga palju 1000. aasta tagust rahulikku eluolu oli ka näha-vaadata.
Erinevad hõimud olid esindatud.
Palju käsitööd müügil.
Keraamikat alles tossavatest ahjudest.
Ehteid ja sepiseid.
Viikingiaegseid ja hilisemaid replikaid.
Toimus pan-baltikumi naturaalmajandus - see neiu rõõmustab kena kirstu üle, mis õnnestus kohalikult puutöömeistrilt välja kubelda.
Element, mis allakirjutajat kõik need aastad kõige rohkem häirind on, seisneb "muinasrüüs", ehk kõik osalejad evivad linaseid kotte, mida autentsete riiete pähe esitletakse. Kindlasti ei olnud muinasriietus nii fantaasiavaene. Isand pildil lööb stiililt pika puuga halli muinasmassi - korralik dress teeb iga kell kotiriidele silmad ette, seda enam, et dressi saab kanda ka laagriväliselt originaalse riietusena, samas kui kõik kotiriide näitlejad saavad esmaspäevaks suvalised tänapäeva ürbid selga.
Aga osadel linast ja rauast riietel pole vigagi.
Võitlust vaatamas-ootamas, mitte väga publikule avatud kohas.
Paadisillal oli rohkem kasutust - paat ja ruhi.
Viikingilaev oli selle aasta uus ja populaarne atraktsioon.
Läks veehoidlale nii.
Seilab tagasi 2011!
1 kommentaar:
Dressides "dzurka" paistis eelmisel aastal silma väga elava võitlusvaimu väljendusega, andes nii silmad ette "eststoneritele"
Kuis oli võitlusvaimuga sellel aastal või oli ülikuumus kõik raudmehed ä kurnanud ?
Postita kommentaar