Fotol arhailise palkhoone vundamendiosa - sarikad otsa, midagi katteks ja saab elada aasta läbi nagu muiste!
Eile õnnestus Paunküla veehoidlal näha mootorpaati - kohe oli platsis ka veehoidlavaht, kes tegi organitesse kõne - selgus, et alus oli eriloaga veele lastud. Viimane talv oli Kõue keskvallas aegajalt jetti näha - küll palju vähem, kui TLN lähivaldades või Otepääl, aga tegu on tõusva trendiga, vajab regulatsiooni nagu suvine Paunküla veehoidla ja selle ümbrus. Järgnev memo on kevadest, seltsing, kelle missiooniks veehoidla säilitamine, kasvõi looduskaitseala rajamise näol - vajalik ja paratamatu tegevus.
Meie seltsingu eesmärgid:
Paunküla veehoidla ja selle lähiümbruse (edaspidi ka “piirkond”) loodusressurss on ja jääb meie ühiseks varaks, mida kasutatakse looduse suhtes heaperemehelikult, kooskõlas hea tava ning kokkulepitud regulatsiooni alusel.
(eesmärk on nagu visioon kuhu tahame jõuda näit.5-10 aasta pärast. Kui eesmärk on täidetud, siis loodud seltsing võib rahulikult laiali minna)
Eesmärgini jõudmiseks on vaja:
1. Seltsingu initsiatiivil kutsuda kokku ümarlaud või nõukoda, kus pannakse paika üldised põhimõtted piirkonna kasutamise ja arengu osas.
2. Punkt 1 tulemusel:
* Koostatakse piirkonna arengukava
* Luuakse SA või MTÜ
* Loodud organisatsioon koostöös vallaga otsustab looduskaitsealaga seonduva
3. Loodud on regulatsioon (vt.ka eesmärk) piirkonna kaitsmiseks ja kasutamiseks (olgu selleks siis avaliku veekogu kasutamise eeskiri või looduskaitseala eeskiri)
4. Loodud on regulatsioon (vajadusel ka organisatsioon – SA või MTÜ), mille kaudu eesmärke rakendatakse. Välja on töötatud organisatsiooni enda toimimise ja piirkonna haldamise rahastusskeem.
Rakenduskava:
1. Ümarlaud kutsuda kokku aprillis 2010.a
2. Juhul kui aktiivseks pooleks jääb vaid loodud seltsing, siis piirkonna arengukava koostamine lükata sügisesse 2010 (meie peaksime taotlema kava koostamiseks vahendeid koos vallaga KIK-st või KOP-st).
3. Juhul kui otsustatakse looduskaitseala luua, siis peab vald taotlema LK eeskirjade ja kaitsekorralduskava koostamiseks vahendeid KIK-st
4. Juhul kui otsustatakse avaliku veekogu kasutamise eeskirjaga regulatsiooni tagada, siis peaks meie initsiatiivil koostama maavanemale vastava taotluse, mille esitab vald.
Olulisemad piirangud meie arvates peaksid olema:
1. Veehoidlal on kehtestatud aastaringne mootorsõidukitega liikumise keeld (va.päästetöödeks ja eriotstarbel vallast vms.taotletud loa alusel). Mootorsõidukina ei käsitleta elektrimootorit …X…. võimsusega. Veehoidlal liikumine võiks olla lubatud päikesetõusust loojanguni.
2. Avalike ürituste korraldamisel tuleb kinni pidada muuhulga öörahu reeglitest (öörahu tuleb defineerida kellaajaliselt ja müra tugevusega vms.)
Eesmärk: Paunküla veehoidla ja selle lähi-ümbruse keskkonnasäästev ja puhkemajanduslikult otstarbekas (ressursi-jätkusuutlik) kasutamine võimalikult maksimaalselt olemasolevat keskkonda säilitades.
Visioon: Paunküla veehoidla ja selle lähiümbrus on piirkonna kvaliteetseim „vaikse- (mis ei välista aktiivse-) puhkuse“ koht. (nn.kaubmärk on „vaikus“, ehk müra kui saaste vastand)
Olemasoleva olukorra kirjeldus: Paunküla veehoidla ja selle ümbruse loodus on kaunis ja vaatamisväärne. Paljudel erinevatel inimestel on selle piirkonna „tarbimisega“ väljakujunenud rohkem või vähem kattuvad või lausa erinevad huvid: Inimesed, kes on sinna endale ammu kodu rajanud või kes alles tahavad seda teha arvestades piirkonna hetke-väärtusi. Kalapüük on ahvatlev... Populaarsust on kogumas loodusturism ning sportlikud vaba-aja veetmise võimalused. Eelnimetatud huvisid saab täna rakendada nii eraviisiliselt, heategevuslikult kui ka äriliselt, samal ajal kui vastava regulatsiooni puudumine ennustab varem või hiljem erinevate huvigruppide konflikti.
Probleemi sõnastus: Loodusväärtuste kasutamist (tarbimist) tuleb ohjata (reguleerida) ja kaitset korraldata selliselt, et oleks tagatud nende säilimine kõigi huvigruppide jaoks.
Ettepanekud:
VARIANT A. Muuta piirkond kohaliku tähtsusega looduskaitsealaks.
Selleks on vaja teha:
1. Viia üldplaneeringusse sisse planeeritava looduskaitseala ligikaudne piirkond.
2. Koostada kaitse-eeskiri.
3. Koostada kaitsekorralduskava.
4. Kinnitada looduskaitseala.
VARIANT B. Saavutada kõiki huvigruppe rahuldav kokkulepe, mis reguleeriks piirkonna loodusressursside tarbimist.
Selleks on vaja teha:
1. Kutsuda kokku piirkonnas tegutsevate huvigruppide (ja elanikud) ümarlaud
2. Koostada nn.ühiskondliku kokkuleppena piirkonnas tegutsemise eeskiri (arengukava vms.)
3. Kaaluda piirkonna haldamiseks vastava sihtasutuse loomist ning veehoidla aluse maa munitsipaali taotlemist.
VARIANT C. Peale Paunküla veehoidla kinnitamist teha maavanemale ettepanek veekogu kasutamise reguleerimiseks vastava korralduse tegemiseks.
Toodud variandid ei välista üksteist ning on osaliselt või täielikult ka samaaegselt rakendatavad.
Oma arvamusi ja mõtteid saate meiega jagada, kui kontakteerute meieseltsing@gmail.com
Evelin Rennel
Margus Rennel
Toomas Mägi
Katti Muru
Meelis Saar
Cerly Saar
Helgi Pluss
10 kommentaari:
Tõesti ideed on neil head, aga nagu tuli välja Seltsipäeval, et kui kuuldi, et on ka seal mingisugune äritegevus, siis saadi küll selline negatiivne tagasiside, et kole kohe.
Ma mäletan seda vägagi hästi ja pärast küsiti minult, et mis värk on.
Ma vastasin, et te olete uued ja pole veel endale nime teinud ja siis ongi selline tõrjumine.
Minult küsis pärast Katti, et miks ma arvan, et äritegevus pask on??? Ma ei osand selle peale midagi öelda - minumeelest ei ole aga ju siis sai ta sitta tagasisidet MEIE esinemise kohta. Keegi võiks kommida, et mis värk tegelt oli või mida arvati. Veel paar aastat tagasi nätas VVM mingit küngast Vanamõisas ja ütles, et see viiakse uue TRT maantee tammiks, Katti välistas praegu sellise olukorra ja ütles, et MEIE ongi selle jaoks et mingit suurt lagastamist ja kaevandust ei tuleks.
Aga mingi jutt nagu oli, et reguleeritakse ehk lubatakse jette veehoidlale või kuhugi - tahtjaid kindlasti on, midugi VH nad ju ei saaks nagu Ülemistelegi, aga veidi võib arvata, et ärihuvid MEIE taga võivad mängima hakata, st. kasumi võimalikkust.
Üldiselt võiks sellest kambast rohkem kuulda olla, kui nad kusagil midagi hauvad, tegijad inimesed.
et MEIE ongi selle jaoks et mingit suurt lagastamist ja kaevandust ei tuleks.
Aga Kiruverre ju lubati kaevandus !?
Link: http://avalik.amphora.ee/kouevv/document.aspx?id=15136
Eks aeg näitab mis seltsing ''MEIE'' toob. Olgu seal äriline kui ka mitte äriline tegevus. Elada on ka vaja, ega sa ei maksa oma makse õhust ja armastusest.
Visioon on üllas. nii rääkisid mulle seda Evelin ja Margus Rennel.
Väga põnev avalik dokument - erahuvid on seega kaitstud - saab kaevandada, ka riigil kiire ja hea tulu - maavara müüa.
Seega MEIE esimene fail... teod risti vastu räägitule.
See otsus tehti ära vist siis kui ''MEIE'' ei tegutsenud, aga meie üks liige on ju valla maanõunik. Ikkagi tuli kaevandus. Kaevandused tulevad nagunii- Elus näide on Jõelähtme vald.
Aga Kiruvere omast. Kaevavad seal ja asju, aga kes pärast teed ära remondib ? Vald- kellel pole raha ? Või see firma kes kaevab ? Viimases variant ma ei usu.
Eks siin oli raha mängus nagunii- vald saab ju sealt pisikese nutsu tasku ja huvitav kas keegi sai veel :D Tänapäeval käivad need asjad niimoodi.
Eks selliste väikeste liivakastide puhul tule ikka teatud inimesi veidi "õlitada", kindlasti võib olla kaevanduse ja turismiteenuse pakkujatel samad osanikud.
See et suht olematu Kautla tee täiesti mäsaks sõidetakse oleks isegi hea - vedajad peaksid tee oma materjaliga ära lappima, mis aga on suurem jama, et veetakse läbi Hiieveski tee Ardu peale ehk suviti niigi kitsas suvitus-parkimis-kalastajate teelõik veehoidlale saab rekkavoori ka peale.
Siit tuleb see, et Margus Paavel soovis mingisugust teelõiku oma valdusesse saada, et paneb postid ja asjad ette. nagu läbisõidu maksu küsima- kuulsin sellist kuulukat kunagi, eks see Hiieveski tee saab ka vatti. Tehti alles paar aastat tagasi korda ju.
Ja need rekkad lasevad üle lubatud normi ka peale panna. Mida rohkem tonne, seda rohkem raha saab.
Kas see kaevandus toob ka Kõue valda mõne töökoha ? see on ju hetke valitsuse eesmärk, et töökohti valda ?
Eks elame ja näeme mis sellest teest ja olust saab.
nagu lugesin su postitusest, siis võib seal olla kellegi surnukehasid ja muid sellist. Kas siis lasti sinna kaevandus teha.
Metsavedamis-turismi-jalgratta kõrvalteede kinnipanemine on väga kole asi, seda enam, et suur Hiieveski tee. Paunküla taganurga poole (Laane-Leistu) väga mõnusatel rattateedel on järjest rohkem mini-telliskivisid eramaa siltidega, lisaks Paunküla-misiganes kanali tõkked ehk avaliku ruumi avalik parseldamine erahuvideks. Suuname ikka rohkem turistid omale kuhugi kotti, kus siis maksustada.
vastuseks siis inimestele, kes meist ei tea midagi. Olen Margus Rennel ja see MEIE huvi ei ole üldse ainult seotud mingite oma ärihuvidega. Pigem on kogu mõtte eesmärk see,et oleme huvitatud Paunküla veehoidla äärse piirkonna kõiki osapooli (elanikud, äriga tegelejad ja ka vald) rahuldava ning eesmärgipärase kasutamisega. Et ei oleks sellist lagastamist, kaevanduspiirkonnaks muutumist. Koosolekutel käis läbi ,et jah oleks tore küll kui saaks korra majja ja inimesed, kes seal piirkonnas puhkavad kasutaksid neid võimalusi vastavlt headele tavadele, kuid paraku ongi see jäänud ainult jutuks. Kui tegime Katti ja Meelisega konkreetseid ettepanekuid kaitseala moodustamiseks ei tulnud sellele mingeid vastuseid konkreetseid ei vallast, ega ka RMK poolt. Pigem oldi vastu. MIks meil siis on sellised huvid - jah ka meil on omad huvid, ärilised,et piirkond oleks rohkem atraktiivsem puhkajatele. Kuid seda ennekõike sellest seisukohast et piirkonnas oleks peale teada tuntud suvepäevade korraldamise koha ka vaiksemat ja loodust hindavamate puhkajate poolt. Arendame Kautla tee ääres oma puhkeala. Loomulikult on see meie äririsk,et sellisesse kohta seda plaanime, kuna seal ju varsti kaevandatakse. Kuid et edaspidi mitte laiendada seda ala ja et mitte ei veetaks kõiki kruusavooresid Tartu mnt-le ära ongi vaja veidike kodanike aktiivsust vallas endas. Kas tõesti on vaja mõelda nö riigimehelikult ja lasta ära vedada kruusamäed, mis on seal piirkonnas juba aastasadu olnud ja mis ongi selle piirkonna omapära. Loodus ongi see mis selle pirkonna omapäraseks teeb ja inimesi siia meelitab. Kuid samas, kui pole mingit regulatsiooni ega tahet kuidagigi korraldada kasvõi veeäärset parkimist, looduseressursi kasutamist siis jäämegi siin Kõue vallas ääremaaks, kus midagi eriti pakkuda pole. Seal ju kaevandused, mis seal metsas ikka käia. Saadjärve ümbruses on saadud mitme valla kokkuleppel,kes sellel järve alal pirnevad, moodustada kaitseala, kus on kõik korralikult ära reguleeritud ning seal käivad inimesed puhkamas nng ka ümbrusknd korras. On kohad kus võib puhata, telkida, lõket teha - keelatud mootorpaatide ja jetidega sõita. Aga seda mis jääb järgi peale suvitajate äraminekut veehoidla äärde - näete ju isegi. veehoidla äärne ala on hetkel justkui omanikuta või siis täpsemalt öeldes ei ole saadud seda munitsipaali võtta ja siis ei ole seal ei RMK, vald ega keegi kes saaks seda korraldada seal, kus võib ja kus ei või olla.
Aitäh Margus, et asja lahti seletasid. Oleks isegi esimele kokkusaamisele tulnud, aga oli samal ajal mujal asja. Idee on üllas ja MTÜ ja omanikering vajalik looduse hoidmiseks, aga nimetatud ametkonna ja valla huvipuuduse tõttu võib see suva juturingiks jääda. Igal juhul võiks rohkem teada saada, mis toimub ja kes tellib muusika (liiva).
Postita kommentaar