31.03.10

Tallinn all-linn



Eesti Muinsuskaitse Seltsi aastakoosolek.



Rüütli kuus ja kaheksa.



Sealt me tuleme.



See on idatee.



Jõudsin kohale muuseumi kogude ringkäigu ajaks.



Pulli asula, lapsed on metssead kaasa viinud.



Keegi ehitas kalmed, keegi kaevab nad välja.




Aardekogu.



Paunküla aare.



Kostivere.



Keraamikakillud koridoris.



Ardu mees.



Gerassimov tegi mu enda näo järgi, minu sõbrad on paremal nende loojate järgi rekonstrueeritud. Oleme kunstilised tõlgendused.



Päris Ardu mees.

30.03.10

Kadja küla lood



Avaldan sissetrükkimise järjekorras märkmed Kadja küla ajaloopäevast, mis toimus Kõuel, paar nädalat tagasi. Kui veidi segane, vabandust. Kirjutasin läbisegi kokku, mida ümberringi pajatati:


Veski tõmmati maha sest kardeti et kukub pullidele kaela, kolme haru peal seisis, maja seal ees oli möldri maja, loomad läksid ise sisse, Pillaro Sergei ja Ira elasid sees viimati, läksid Habajale, veski tõmmati kokku laut kukkus kokku. Veski oli Mäetalu oma, aga kutsuti Varbse veskiks. Kes ehitas, Juhani isa, Juhan ehitas maja aga veski anti. Tõnule. Kadjas sootis põlde pole, Paera, Allika Virutsilla on söötis, muud maad on haritud.
Teisel korrusel kivid, 8 tahuline, 3korruseline Veski.

Vahur: NKVD 50. algus - 2,3 julgeoleku mehed mööda majasi, äkki leiavad metsavedi. Öösel tulid ronisid reheahjule, pööningule, tädi rääkis ää nina ette topi tuleb pauk pimedast. Kontrollisid majaraamatut - sinna oli kirjutet kes elavad ,millal sündisid, külanõukogusse läksid, panid arvele. Peremehe ülesanne oli pidada ja et teisi ei elaks majas. Kas julgeolek viis kedagi kaasa ka? Ükskord leidsid bernard Ojasoo Antsutõnu talust, vihje peale läksid pääle Stalini surma, kükitasid heki taga mitu meest, pidasid paar päeva kinni, lasid vabaks, Atla külast olid, maja paistab kui lähed Juuru. Mu Vanaisa oli vabadussõjas, kari lapsi oli talus aga aeti ikka soomusrong "kapten Hirv" peale. Sellest ajast mälestusmedal. 1922 üldrahvaleoendus. Mitme lapsega sai medali? Kuuega sai esimese, kümnega sai juba esimese järgu. Medaleid anti et on sünnitand ja kasvatand teatud vanuseni.

Räägi Vonka koolist, ülo! Ema käis koolis, suur pärn on seal, ema käis ühe talve koolis. Ojasoo Endel tegi hiljem ruumijaotuse. Järve mäelt polnud midagi Vonkale tulla, Päära juurest polnud midagi otse tulla.

Jaan räägi allika talust, oled seal sündinud. Legendiks puskariajamine, majas 3 venda 1 tüdruk. Isa kõrtsu talus sündinud, üks viinaajamise koht oli see, kingiti Allika talu, vabadussõjast. Isa vonka kooli lõpetand, 1901. kõik oli vene keeles va. usuõpetus. G. Ernesaksa vanaonu õpetajaks. Kaks metsavenda ööbisid Allikal, tegid samakat allikal. Suurele puutünnile lõi kõva tule alla, mees jäi magama, lendas õhku. Tagatoas magas, seebikivi voodi all, ajas segamini puskariga, jõi, mäemarta mees, ei olnud. Jäi nõmme metsavahele magama, NKVD leidis, see mees põletas oma kõri ära, mitu aastat kõõksus. Teine mees põgenes söevaguniga aga kukkus kinni, teine kord kukkus vaguni vahele. Allikal rehielamu - pikk maja, pliita pealt ahju peale käisime magama, rehetoas peksti vilja, ülal kuivatati, rehe all aeti talvel samakat - hea et põlema ei läinud, õlgkatusega maja. Kõrtsust käisin koolis, elasin seal üle 10 aasta, oli raamatukogu, Leeni laenutas raamatuid.

Mis kolhoosiaeg? Kündsin kahe hobusega, kõik tööd tegin 12 aastaselt suveläbi paljalalu, midagi polnd jalga panna, sügisel kartulid linna, sai lastele kooliriided selga.

Kadja-Kuimetsa teest

Kolhoosaijal pastlaid ei kantud, metsatööl käisin pasteldega. Esimene ratastraktor tuli, Ants oli traktorst, sellega läksime Kuimetsa plikadesse, tagasi tulles sõitsime püsti, iste katki. Antsuga traktorile regi taha ja Kuimetsa, pärast polnd taldu all reel. Nii palju noori, et sai palli mängida, võrkpallitiim oli. Sport ja näitemäng olid Kadjas, raamatukogu. Kolhoosiajal 70s. oli pardimäe karjamaal rada, näha kergejõustikku.

Tee oli läbitav, kuimetsa poolt peaaegu Hirmu mäeni on kruus veetud, edasi on mülgas, hirmaumäe all põhjatu auk.

Terve küla veeti surnuaeda, jaanipäev kõik kasti ja Juuru. Põhi käimine oli Kuimetsa, Virlas hakkas buss 65. paiku käima. Kogu aeg käidi Kuimetsa - 6 hommikul läks buss välja, Hagudisse või hobusega rongile. Konduktorid olid bussil peal - Marta juures öösse, Jussi saunas, bussijuht ööbis siin, 10 aastat Virlas, konduktor alati kaasas.

Vahuri tädi käis iga pühapäev Juurus kirikus, suusad, jalgratas, jala, ükski kord ei jätnud minemata. Õhtul mindi Kuimetsa ei hunti ei põtra, käisid tütred. Nagu pimesool on see tee, oleks võind see talv lahti lükata. Septembriöö lõpp hakkasime minema, lähme hobusega, öhtul, Enne hirmu mäge hobune hakkab minemema, tuli rakkest lahti. Kottpime. sättisime hobuse ette, Kruusimäe talu juures. Panime hobuse puu juurede kinni, ei julgend mõisa juurde minna, läksime pidusse, mis see hobune aga teeb. Öö läks selgeks, kuu tuli välja, hobune tuli ise koduteed tagasi. Kadjal jahimehed lasid 2 hobust maha, mõtlesid et siga on. 1 suri vagude vahel ära, 32 aastat vana. võttis naha maha, läks rebastele.

1 lugu. vabadussõja ajal vanaisa 30 a. vana, perenaine kuuleb öösel, et hirmus kiljumine lakas, palju lapsi oli, mõtles et külapoisid, Raivo vanaisa või keegi ehal. Vanaema haaras peremehe revolvri, pani jooksuga ümber maja, pauk läks lahti, lasta oskas ta küll. Poisid panid plagama, küla peal jutt, et Västra Leena püss laseb ümber nurga.

Külakivist polegi legendi. Jääajast tuli, meierei taga on ka, sikisakiline, Kadja kivi on ilus kandiline. 1.5 m maa all ka. Puurisin belarusi teraga, kündi segas aga jõud ei käind üle.

Vahuri talu, 100 a. välja ostetud, kõik see aeg on peetud mesilasi, 101 aasta läheb. Terve Kadja küla oli veeühingu liige, kraavid kaevati riigi kulul sisse. 30. hakkas kraavikaevamine. Veeühingu esimees oli Jaagu Alfred. Nüüd on kõik umbes, mets ei kasva, peab PRIA kaudu saama. Veetase on lagenud Kadjas. 76. a. sauna eest nägin mäele. Nüüd võib sokkis minna üle soode, kunagi pidi kummikud kasutama. Vanasti ei kasvanud kuused, nüüd kõik kasvavad. Vesi on alla langenud. Nüüd kõrtsu talu kaev on tühi teinekord.Noku ja Antsu kaev ei ole Kadjas kuivaks läinud. Sakslased olid igas majas sees. Staap oli meie talus, ristteel. Suuremad ninad olid Västral, Piiumetsal oli Saksa peastaap, motikatega toodi sööki 3 korda päevas, staap oli kuskil Piiumetsas. Käisid venelased ja sakslased kordamööda. Venelasi praktiliselt Kadjas polnud. Aint põgenevad jala või ratsa.

Pool lüpsikut pannkoogitainast. Järsku tuli käsk sakslased tulevad, venelased viskasid taigna pliidi alla ja põgenesid.

Eestalsed põgenesid rindelt - ööbisid meil, panid koju, kui tee läks vabaks, panid esasi. Meltsas, Zukker - 2 päeva, pani Haapsalusse minema, venelaste eest minema.

Sakslased olid vaikselt sees, ühtegi pauku ei teinud, pesid kaevul, valve oli väljas igal pool.

Saksa aeg anti vene vangisi talutõõle. Hiljem kurnati, korjati ära, ukrainlane nuttis, oli tubli mees, kuskil olid vene vangid talu ära tapnud, sakslane andis komanda vangid ära anda, onu käis palumas aga lõpuks viidi ära vangid.

Uustalul oli kolhoosikontor - telefon oli, kokku kolmes talus sees.

Teed olid kehvad. Kallel oli molotov, pani 2 hobust ette ja vedas. Kaarelso Kustal oli 1 auto - omakaitse ai-ai, raam oli pikemaks tehtud. 1 kolhoosi nimi "Kadja". Uustalu Jaagup esimees 49 kevadel, loomad kokku. Kadja kolhoosi tööraamat on Ülol olemas.

Virla pood töötas. Tädi laudas lüpsja, norm anti kätte, nisu rukis oder, põllutöölise päevanorm oli väike, piimaga sai 3x rohkem. Käsitsi lüpsta, sööta, rookida, 17 looma tuli hooldaja. vaadamäe laudas 34 lehma, 2 lüpsjat. 3 x läks loom oma väravast sisse siis läks juba kolhoosi. Üks kuu aega läks koju. Hobune harjub ära kus ööbib.

Paberid alles, kui olid tohutud normid, sunniti kolhoosi. Mune võeti vastu kiloga, seanaha norm oli saksa aeg, vene aeg ka seanahast kingad olid. Sai asendada munade vms. Kokkuost võttis nahka ka kaaluga. Puulabidaga hea maha võtta. Hülgerasvaga üle. Kirsasi tuli määrida. Kirsa ja vatjovka olid head asjad vene ajal. Puffaika oli kanada metsatöölise riie mitte venelase möeldud, vildid olid ikka head. sõjaväes külmas postis said. Tääk vastu elekktriliini - sai sooja.

Metsanorm. Kel hobust polnd, need saagimas, hobusega veonorm. Ristköis vahel, kui palki veeti, metsaveoautodel ka risttross, et keerab siis keerab ka kelk. Vankriga vedasin, vanker pikaks, ümber palkide kinni

3 palki 1 hobusega vedamiseks, 2 kuni 3 reisi Kuimetsas, Kadaka juures palgid peale, kole oli veeretada hunniku otsa. Köiega vedasin virna otsa.

Maisi kasvatati Kadjal 2 kuni 3 meetrit, onu oli vaheltharija, sai poolvalmis, tehti siloks. Hrushoffi aeg. Kevadel kui tõusis ja öökülma oli siis oli kõik valge. tõlvikud võttis sügisel ära. sõdurid käisid tööl, viskasid siloauku Aadamäel, ööbisid. Uustalu põllule panid pool ha ruutpesiti kartulit. Juba 1 m vaod on 90 cm 2 tükki koos ja vahe. Uus kartulisort.

Tomatit oli ka põldudel lageda välja peal lauda taga. Algusaastal. Pardimäe Habaja sohvoos pärast, enne trollibussi abimjand, enne kolhoosi.

vägevad autod olid ilma ninata, Isa vend vedas metsa välja, mootor sees. Kose-ristil, nosuninad, trofeeautod, prantsuse renault vms. Igavesed suured. Veeti palke kose ristile 47 kuni 60. Standardi territoorium oli. Mäe otsas oli saeveski, meierei Kõuel Eenoki mäel.

Vahur mesinik

Mesinikud on nugistega nädas, ronib mesipuuse ja sööb ära köik. Hiired on ka nuhtlus aga saab kergemini lahti. Tihane ka toksib mesipuud.

17.03.10

Järvamaa uusi tegijaid: Seidla



On vana tõde, et enne uhke häärberi püstitamist tuleb toimima seada majandushooned, et majapidamine oleks jätkusuutlik. Seda reeglit on järginud Seidla mõisa omanikering, kelle tuulik (ainus töötav hollandi tüüpi tuulik mandri-Eestis) on juba pool aastat toimiv ja huvilistele avatud. Ma võin nimetada rea põhjuseid, miks Seidla tuulik võiks olla turismiatraktsioonina Järvamaa esimeste seas:

1. 100% autentne - tõenäoliselt sama aparatuuriga, kui 18. sajandi lõpul, kui ehitati.
2. Teeb seda, mida taotleb - jahvatab vilja, tulevikus võibolla veel midagi (treipink, laasumasin).
3. Seisab majakana energiasäästlikkuse ajastu trendil (Hollandis, mis on pindalalt Eestiga võrreldav, töötas kunagi 10 000 tuulikut).



Just tööpõhimõte, disain ehk töökindlus, mis sadade aastate jooksul kujunenud, on Seidlas atraktsiooniks jahuvalmistamise kõrval. Kuidas on võimalik endale püsti ajada aktiivne hoone, mis energiat toodab. Mida seal lubatakse, seda külastaja kindlasti ka saab. Näha sadade aastate vanust süsteemi, mis küll viimase saja aasta jooksul hüljatud, kuid nüüd uuesti meeldetuletatud.



Vaade, mis mind kõige rohkem köitis, avanes veski kõrgemalt korruselt, viiendalt - paistab Seidla mõisa peahoone, viinavabrik. Meenus üks Järva Arengu Parnerite Tsehhi reisilt tulnud idee, kus kohalikud väikesed viinavabrikud oli tööle rakendatud kohaliku toorme peale - ligidalasuvad õunad ja marjad rändasid vabrikusse, vastu saadi kohalik vein. Selline väiketööstuse korraldus peaks tulevikus ka meil võimalik olema, olgugi, et see tundub ebeareaalne ametnikeriigis, kus hunnik paberimäärijaid vaid keeldude ja võimsate maksude najal vegeteerivad. Nii et Järva Arengu Partneritel ja teistel kohalikel katuseorganisatsioonidel on, kuhu maaelu viia - loomuliku toimimise ja kohaliku toorme peale, võttes bürokraatiaratta veeretamise enda kanda, kohaliku reaalse tegija kasuks.



Suur ratas on kinnitatud neljast prussist ühendatud võllile, mille otsas tiivad.



Jõumoment antakse edasi värklile, mis keerutab püstvõlli.



Kõige alumisel korrusel kannab kammratas momendi edasi väiksematele ülekannetele.



Korrus kõrgemal asuvad veskikivid - mõlemad paarid on hetkel lahtimonteeritud, et sooni sisse ajada.



Saiajahu käib läbi püülitrumlist, võrk fraktsiooniga 0.3mm.



Vana suur ratas on õuel infotahvliks.

16.03.10

Järvamaa uusi tegijaid: Põhjaka



Kui palju on viimasel ajal teenusepakkujaid, kes on pillid kotti pannud? Või küsime nii, et kui palju on kõiksugu spaasid, hotelle ja mõisaid (Triigi mõis), kes on suurte plaanidega buumiajal või enne seda alustanud ning kelle hing enne renoveerimist, ehitamist ja avamist masuaja nööriga nüüdseks kinni tõmmatud? Seda kummalisem ja imelisem on Põhjaka mõis, kes täidab plaane aastast 2007 ning avab uksed külastajale kevadel 2010! Kusjuures mõisa avamine sattub samale ajale uue Tallinna-Tartu maanteelõigu valmisjõudmisega, mis peaaegu Põhjaka juures vanaks trassiks üle läheb, 2007 võis veel mõni radikaal arvata, et Mäo möödasõitu ei pruugigi kunagi tulla. See möödasõit viib peavoolusõitja eemale Sämmi grillist, apelsinimajast, Põhjaka kasuks.



Põhjaka mõis on tõusnud viletsas seisus kiviehitisest väga atraktiivse sisekujundusega mõisaks mustamäe korteri renoveerimise hinnaga, mis teeb renoveerimis- ja sisseseamiskuludeks kuni kümme korda vähem kui konkurent, kuidas?



Kolm kokka, kes on sealset ehitust juhtinud (oma kätega kõik ära teinud) on elanud kolm aastat miinimumpalga peal (söök omast käest võtta), mõis on nende ettevõttele renditud, väljaostmisvõimalusega. Tüüpide motivaaatoriks on olnud korraliku koha avamine, oma võimete demonstreerimine.



Ökoloogilises võtmes remonti on talgutega kaasatud kogukonnad, kes on huvitatud viimase sõna järgi lahendustest - keraamilisi plaate asendab niisketes ruumides tadelakt, palju on lubjakrohvi eksperimente, võimekad värvisegajad on oma võimeid erinevate lasuuride peal näidanud.



Sisekujunduses pole midagi punnitatut - seinad puhtaks, veidi krohvi ja lasuuri peale.



Kuna suuremates saalides oli põrand värvitud, ei pääsenud seinamaalinguid nägema - need on jäetud niipalju väljapaistma, kui palju nad väljas olid, totaalne väljakraapimine on jäetud tulevastele põlvedele.



Roheline pind pildi all dushiruumi tadelakt.



Ka seesama kollane pind.



Omaette mõistatuseks jääb asjaajamine tervisekaitsega - aga ju siis on võimalik maavanaema munadest ja metsamarjadest sööki rahvale pakkuda. Liha osas on lihtsam - tapamaja asendab looma küttimine metsas ehk nuumatud koduloomade asemel pakutakse hoopis maitsvamat ulukiliha.



Mõisa iseloomulikum ruum, magamistuba, on saanud uue vanadest laudadest põranda aga geomeetriline seinakunst ootab veel puhastamist, see on ühtlasi kunagine verandaga ruum ja tulevane tagumine väike saal.

14.03.10

Järvamaa, märts 2010



Eeloleva nädala alguses kirjutan kahest uuest Järvamaa turismiteenusepakkujast, kellel võib olla potentsiaal saada suureks seal pakutava teenuse loomulikkuse, looduslikkuse ja elulisuse pärast. Mida keerulisemaks, virtuaalsemaks ja absurdsemaks läheb igapäevaelu, seda rohkem on vaja "päris" elu ja olemist, ajatut ajasisustust, et vastu pidada. Eilsel Järvamaa rännakul sattusin muuhulgas ka Esna mõisa, mille valitsejamajas pakuti jasmiini-apelsini teed. Sinna kogunesid inimesed, kes olid linnast nädalavahetusele tulnud - uudse initsatsioonina tuleb nüüdsest käia allikasuplusel, enne kui saab osaduse rahu- ja koostöökatuse all. Esna inimesed jäid filmiõhtule - Milarepa india versiooni vaatama, täna on filmiõhtu Paides. Kui need kaks lähikonnas ülepäeva toimuvat filmiõhtut jäävad püsima, võiks sellest kujuneda kolmepäevase Järvamaa (palve)rännaku võimalus - õhtuti film, vestlus intelligentses kogukonnas.

10.03.10

Aeg. Häving.



Kiisa kõrtsihoone Tartu maanteel



Sama suvel - rohkem sektsioone katust püsti



Noku kõrvalhoone Kadjas



Sama paar kevadet tagasi



Vahetüki laut



Sama koht viis aastat tagasi



Kossaste karjamõisa magasiaida vare - mis siis, et kohalik ajaleht ütles veebruarinumbris, et Kossaste karjamõisa polnd olemas.

08.03.10

Paberkrohv - parim lahendus



Tere!
Leidsin netis surfates pildi Teie tehtud paberkrohvist. Tahaks endale seinale ka midagi sarnast, seega otsustasin küsida:

Kas kasutasite ainult valget paberit või ajalehti ka?
Kas kriit on kasutatud valgendina või veel mingil eesmärgil?
Millist kliistrit tegite (kas jahust, tärklisest, maisist või millestki muust)?
Mis vahekorras aineid kasutasite? (paberi, kriidi ja puru vahekord ja sellele lisatava kliistri hulk)
Kui suure pinna saab katta mingi hulga paberkrohviga ja kui õhukene/paks kiht seda ollust tuleb peale kanda?
Kui kaua Teie tehtud imeline pind kuivas?
Olen väga tänulik, kui leiate aega vastata kasvõi mõnele minu küsimusele:)
P.S. Minu eesmärk ei ole Teid kopeerida, vaid küsida inimese käest, kelle on kogemusi ja kelle töö mulle meeldib.
Päikest,
K


Kõige lihtsam on kasutada eelpurustatud pabermassi - kui vanapaberist teha, tuleb see kuidagimoodi väga peenestatuks saada (leotades ja segudrelliga?)

Kriit on vajalik komponent krohvi kõvaduse saavutamisel.

Kliistrit olen teinud valmis tapeedisegust aga saab ka ilmselt kõigest muust.

Kliister tuleb teha mõnus tummine, sellele siis juurde paberit ja kriiti - mida rohkem kriiti, seda parem. Võib täiendavalt panna ka lupja, saepuru, sammalt, kõiksugu muud biopuru.

Kui palju saab katta sõltub valmismassi omadustest ja pealekandmisviisist, kuivab vastavalt pinna paksusele. Kui me räägime ruutmeetritest, tuleb krohvi teha ikka PALJU ehk kõige tähtsam on alustada väiksemate kogustega ning katsetada erinevaid komponentide vahekordi, saavutamaks rahuldava tulemuse. Lisaks pinnakattele on paberkrohv abiks kõiksugu seina- lae- ja põrandaliistuvaheliste pragude kinnimätsimiseks ehk asendab edukat ka montaazvahtu.

07.03.10

Järvamaa, Peetri kihelkond, Põhjaka

Kellel jäi eile vaatamata "Maahommik" Põhjaka mõisast, nendele kokkuvõte:



Aastad mahajäetuses seisnud väike mõis Mäo külje all avab kevadel külastajatele uksed.



Seda mõisa on kõpitsenud kokku kolm aastat kolm kokapoissi. Tegid põranda, ladusid ahjud üles, tõmbasid elektri ja ventilatsiooni. Kõik muu interjöör jääb nii, nagu on. Nagu seda aeg on loonud.



See ahi laoti juutuubi video järgi üles.



Ja söök, mida siin pakkuma hakatakse, on selline, nagu see aastasadu on olnud. Puupliidil praetud, puuahjus küpsenud. Kõik toiduained on jalgrattatee kauguselt kohalikelt kokku kogutud. Jahimeestelt saab ulukiliha.



Söögitegemise võimalused on siin vägevad.



Toit maitseb siin hästi.



Alati oma leib ja juust.



Elav tuli on asendamatu.



Atmosfäär on kodune, sundimatu.



Kui teed õiget asja pühendumusega, teed õieti.