Avaldan sissetrükkimise järjekorras märkmed Kadja küla ajaloopäevast, mis toimus Kõuel, paar nädalat tagasi. Kui veidi segane, vabandust. Kirjutasin läbisegi kokku, mida ümberringi pajatati:
Veski tõmmati maha sest kardeti et kukub pullidele kaela, kolme haru peal seisis, maja seal ees oli möldri maja, loomad läksid ise sisse, Pillaro Sergei ja Ira elasid sees viimati, läksid Habajale, veski tõmmati kokku laut kukkus kokku. Veski oli Mäetalu oma, aga kutsuti Varbse veskiks. Kes ehitas, Juhani isa, Juhan ehitas maja aga veski anti. Tõnule. Kadjas sootis põlde pole, Paera, Allika Virutsilla on söötis, muud maad on haritud.
Teisel korrusel kivid, 8 tahuline, 3korruseline Veski.
Vahur: NKVD 50. algus - 2,3 julgeoleku mehed mööda majasi, äkki leiavad metsavedi. Öösel tulid ronisid reheahjule, pööningule, tädi rääkis ää nina ette topi tuleb pauk pimedast. Kontrollisid majaraamatut - sinna oli kirjutet kes elavad ,millal sündisid, külanõukogusse läksid, panid arvele. Peremehe ülesanne oli pidada ja et teisi ei elaks majas. Kas julgeolek viis kedagi kaasa ka? Ükskord leidsid bernard Ojasoo Antsutõnu talust, vihje peale läksid pääle Stalini surma, kükitasid heki taga mitu meest, pidasid paar päeva kinni, lasid vabaks, Atla külast olid, maja paistab kui lähed Juuru. Mu Vanaisa oli vabadussõjas, kari lapsi oli talus aga aeti ikka soomusrong "kapten Hirv" peale. Sellest ajast mälestusmedal. 1922 üldrahvaleoendus. Mitme lapsega sai medali? Kuuega sai esimese, kümnega sai juba esimese järgu. Medaleid anti et on sünnitand ja kasvatand teatud vanuseni.
Räägi Vonka koolist, ülo! Ema käis koolis, suur pärn on seal, ema käis ühe talve koolis. Ojasoo Endel tegi hiljem ruumijaotuse. Järve mäelt polnud midagi Vonkale tulla, Päära juurest polnud midagi otse tulla.
Jaan räägi allika talust, oled seal sündinud. Legendiks puskariajamine, majas 3 venda 1 tüdruk. Isa kõrtsu talus sündinud, üks viinaajamise koht oli see, kingiti Allika talu, vabadussõjast. Isa vonka kooli lõpetand, 1901. kõik oli vene keeles va. usuõpetus. G. Ernesaksa vanaonu õpetajaks. Kaks metsavenda ööbisid Allikal, tegid samakat allikal. Suurele puutünnile lõi kõva tule alla, mees jäi magama, lendas õhku. Tagatoas magas, seebikivi voodi all, ajas segamini puskariga, jõi, mäemarta mees, ei olnud. Jäi nõmme metsavahele magama, NKVD leidis, see mees põletas oma kõri ära, mitu aastat kõõksus. Teine mees põgenes söevaguniga aga kukkus kinni, teine kord kukkus vaguni vahele. Allikal rehielamu - pikk maja, pliita pealt ahju peale käisime magama, rehetoas peksti vilja, ülal kuivatati, rehe all aeti talvel samakat - hea et põlema ei läinud, õlgkatusega maja. Kõrtsust käisin koolis, elasin seal üle 10 aasta, oli raamatukogu, Leeni laenutas raamatuid.
Mis kolhoosiaeg? Kündsin kahe hobusega, kõik tööd tegin 12 aastaselt suveläbi paljalalu, midagi polnd jalga panna, sügisel kartulid linna, sai lastele kooliriided selga.
Kadja-Kuimetsa teest
Kolhoosaijal pastlaid ei kantud, metsatööl käisin pasteldega. Esimene ratastraktor tuli, Ants oli traktorst, sellega läksime Kuimetsa plikadesse, tagasi tulles sõitsime püsti, iste katki. Antsuga traktorile regi taha ja Kuimetsa, pärast polnd taldu all reel. Nii palju noori, et sai palli mängida, võrkpallitiim oli. Sport ja näitemäng olid Kadjas, raamatukogu. Kolhoosiajal 70s. oli pardimäe karjamaal rada, näha kergejõustikku.
Tee oli läbitav, kuimetsa poolt peaaegu Hirmu mäeni on kruus veetud, edasi on mülgas, hirmaumäe all põhjatu auk.
Terve küla veeti surnuaeda, jaanipäev kõik kasti ja Juuru. Põhi käimine oli Kuimetsa, Virlas hakkas buss 65. paiku käima. Kogu aeg käidi Kuimetsa - 6 hommikul läks buss välja, Hagudisse või hobusega rongile. Konduktorid olid bussil peal - Marta juures öösse, Jussi saunas, bussijuht ööbis siin, 10 aastat Virlas, konduktor alati kaasas.
Vahuri tädi käis iga pühapäev Juurus kirikus, suusad, jalgratas, jala, ükski kord ei jätnud minemata. Õhtul mindi Kuimetsa ei hunti ei põtra, käisid tütred. Nagu pimesool on see tee, oleks võind see talv lahti lükata. Septembriöö lõpp hakkasime minema, lähme hobusega, öhtul, Enne hirmu mäge hobune hakkab minemema, tuli rakkest lahti. Kottpime. sättisime hobuse ette, Kruusimäe talu juures. Panime hobuse puu juurede kinni, ei julgend mõisa juurde minna, läksime pidusse, mis see hobune aga teeb. Öö läks selgeks, kuu tuli välja, hobune tuli ise koduteed tagasi. Kadjal jahimehed lasid 2 hobust maha, mõtlesid et siga on. 1 suri vagude vahel ära, 32 aastat vana. võttis naha maha, läks rebastele.
1 lugu. vabadussõja ajal vanaisa 30 a. vana, perenaine kuuleb öösel, et hirmus kiljumine lakas, palju lapsi oli, mõtles et külapoisid, Raivo vanaisa või keegi ehal. Vanaema haaras peremehe revolvri, pani jooksuga ümber maja, pauk läks lahti, lasta oskas ta küll. Poisid panid plagama, küla peal jutt, et Västra Leena püss laseb ümber nurga.
Külakivist polegi legendi. Jääajast tuli, meierei taga on ka, sikisakiline, Kadja kivi on ilus kandiline. 1.5 m maa all ka. Puurisin belarusi teraga, kündi segas aga jõud ei käind üle.
Vahuri talu, 100 a. välja ostetud, kõik see aeg on peetud mesilasi, 101 aasta läheb. Terve Kadja küla oli veeühingu liige, kraavid kaevati riigi kulul sisse. 30. hakkas kraavikaevamine. Veeühingu esimees oli Jaagu Alfred. Nüüd on kõik umbes, mets ei kasva, peab PRIA kaudu saama. Veetase on lagenud Kadjas. 76. a. sauna eest nägin mäele. Nüüd võib sokkis minna üle soode, kunagi pidi kummikud kasutama. Vanasti ei kasvanud kuused, nüüd kõik kasvavad. Vesi on alla langenud. Nüüd kõrtsu talu kaev on tühi teinekord.Noku ja Antsu kaev ei ole Kadjas kuivaks läinud. Sakslased olid igas majas sees. Staap oli meie talus, ristteel. Suuremad ninad olid Västral, Piiumetsal oli Saksa peastaap, motikatega toodi sööki 3 korda päevas, staap oli kuskil Piiumetsas. Käisid venelased ja sakslased kordamööda. Venelasi praktiliselt Kadjas polnud. Aint põgenevad jala või ratsa.
Pool lüpsikut pannkoogitainast. Järsku tuli käsk sakslased tulevad, venelased viskasid taigna pliidi alla ja põgenesid.
Eestalsed põgenesid rindelt - ööbisid meil, panid koju, kui tee läks vabaks, panid esasi. Meltsas, Zukker - 2 päeva, pani Haapsalusse minema, venelaste eest minema.
Sakslased olid vaikselt sees, ühtegi pauku ei teinud, pesid kaevul, valve oli väljas igal pool.
Saksa aeg anti vene vangisi talutõõle. Hiljem kurnati, korjati ära, ukrainlane nuttis, oli tubli mees, kuskil olid vene vangid talu ära tapnud, sakslane andis komanda vangid ära anda, onu käis palumas aga lõpuks viidi ära vangid.
Uustalul oli kolhoosikontor - telefon oli, kokku kolmes talus sees.
Teed olid kehvad. Kallel oli molotov, pani 2 hobust ette ja vedas. Kaarelso Kustal oli 1 auto - omakaitse ai-ai, raam oli pikemaks tehtud. 1 kolhoosi nimi "Kadja". Uustalu Jaagup esimees 49 kevadel, loomad kokku. Kadja kolhoosi tööraamat on Ülol olemas.
Virla pood töötas. Tädi laudas lüpsja, norm anti kätte, nisu rukis oder, põllutöölise päevanorm oli väike, piimaga sai 3x rohkem. Käsitsi lüpsta, sööta, rookida, 17 looma tuli hooldaja. vaadamäe laudas 34 lehma, 2 lüpsjat. 3 x läks loom oma väravast sisse siis läks juba kolhoosi. Üks kuu aega läks koju. Hobune harjub ära kus ööbib.
Paberid alles, kui olid tohutud normid, sunniti kolhoosi. Mune võeti vastu kiloga, seanaha norm oli saksa aeg, vene aeg ka seanahast kingad olid. Sai asendada munade vms. Kokkuost võttis nahka ka kaaluga. Puulabidaga hea maha võtta. Hülgerasvaga üle. Kirsasi tuli määrida. Kirsa ja vatjovka olid head asjad vene ajal. Puffaika oli kanada metsatöölise riie mitte venelase möeldud, vildid olid ikka head. sõjaväes külmas postis said. Tääk vastu elekktriliini - sai sooja.
Metsanorm. Kel hobust polnd, need saagimas, hobusega veonorm. Ristköis vahel, kui palki veeti, metsaveoautodel ka risttross, et keerab siis keerab ka kelk. Vankriga vedasin, vanker pikaks, ümber palkide kinni
3 palki 1 hobusega vedamiseks, 2 kuni 3 reisi Kuimetsas, Kadaka juures palgid peale, kole oli veeretada hunniku otsa. Köiega vedasin virna otsa.
Maisi kasvatati Kadjal 2 kuni 3 meetrit, onu oli vaheltharija, sai poolvalmis, tehti siloks. Hrushoffi aeg. Kevadel kui tõusis ja öökülma oli siis oli kõik valge. tõlvikud võttis sügisel ära. sõdurid käisid tööl, viskasid siloauku Aadamäel, ööbisid. Uustalu põllule panid pool ha ruutpesiti kartulit. Juba 1 m vaod on 90 cm 2 tükki koos ja vahe. Uus kartulisort.
Tomatit oli ka põldudel lageda välja peal lauda taga. Algusaastal. Pardimäe Habaja sohvoos pärast, enne trollibussi abimjand, enne kolhoosi.
vägevad autod olid ilma ninata, Isa vend vedas metsa välja, mootor sees. Kose-ristil, nosuninad, trofeeautod, prantsuse renault vms. Igavesed suured. Veeti palke kose ristile 47 kuni 60. Standardi territoorium oli. Mäe otsas oli saeveski, meierei Kõuel Eenoki mäel.
Vahur mesinik
Mesinikud on nugistega nädas, ronib mesipuuse ja sööb ära köik. Hiired on ka nuhtlus aga saab kergemini lahti. Tihane ka toksib mesipuud.
