Üheksakümmend üks nädalat on kulunud ajast, mil Triigi mõisa on renoveeritud, need põnevad üle pooleteistkümne aastat on muutnud kolmekümnekuueaastast vaikusetsüklit mõisasüdames, mõningate eranditega üheksakümnendatel, kui kompleksi elustada ja päästa püüti. Ehitus kulgeb kolmandasse kalendriaastasse, mis on sellistele ehitusmahtudele isegi kiire tsükkel.
Milline on ehituse seis 2012. aasta eel Triigi peahoones? Kõigepealt lähteülesande juurde. Kui projektis kiideti heaks ühe hoonetiiva lammutamine, selle ülesehitamine mitmekorruseliseks ignoreeides esimese korruse tubade jaotust, köögi lisamine edelaküljele, teise ja osaliselt kolmanda korruse väljaehitamine lisades päästeametilt nõutud betoonvahelaed ja trepid, treppide laiendamine, et üldse oleks võimalik teisele saada, jne., jne., kas sel juhul tuleks rahul olla puhtteoreetiliselt paberil genereeritud projekti järgiva siseviimistlusega? Või pidada paremaks variandiks käigu pealt lahenduste parendamist, üldist tervikut silmas pidades perfektsiooni taotlevat mängulist ümbertegemist? Uutele detailide ja ka vanale mitmekordse värvikihi kandmine muudab need uhiuuest ajalooliseks. Mitu kihti aga tagab lõpuks rahuldava lõpptulemuse kirevas tervikus? Praeguseks hallikas-lilla saal, eeskoja pea sama tooni aga tumedamad tahvlid asendades helesini-puna-rohelisi, parunessi toa uus helesinine ning trepid, olles nüüd ühetoonilised kui nõukogude ajal (ülemine foto) toetavad üldist suunda kirevuse vähendamisele. Praeguseks sama tooniga tahveldus võiks jäädagi ilma liistude teistvärvi markeerimiseta. Kontrasti on juba küll isegi peale sametise tumesinise moonitapeedi ja ulatusliku kireva kahhelduse - välisuste tahvelduse värvilahendust ja praegust fasaadivärvi sai näha esmakordselt Uue-Harm kultuurmõisas mõisapäevadel 2011:
Mida oodata aastalt 2012? Antud lugudeseeria lõpetab iganädalase ilmumise, avaldudes vajadusel - see aga ei tähenda kindlasti hof Kau pärandi uurimise lõpetamist, otse vastupidi. Ehk on isegi oodata trükist, keskendudes peale 180 aasta ulatuslikuma ümberehituse kindlasti ka nendele kahele teemale:
Meresõitja poja Otto Rjurik Nikolai Kotzebue aegsed maareformid, mis kujundasid välja tänase Kõue-Triigi kandi talude-külade (Kõu, Raava, Pala, Virla) piirjooned. Veel on elus inimesi, kelle vanaisad sõlmisid mõisaga (O.R.N.K. isikus) niiöelda nuuma-kontrahti. Rikkalik uurimismaterjal asub Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis.
Koolijuhtaja Georg Bergeti pärand - mees, kes juhtis Triigi kooli keerulistel aegadel - 1944-1956.
Head vana aasta lõppu ja kohtumiseni tõenäoliselt kunagi sügisepoole Triigi mõisas!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar