Ehe on ehe

Palun tagasisidet ajaveebi kujunduse asjus

Kohe peale seda postitust lähen õue puid lõhkuma, allpool on toodud kirjavahetus, mis sundis mind Sinu käest, hea ajaveebi lugeja, küsima aru selle lehekülje kujunduses, loetavuses. Palun avalda oma arvamust vasakul pool küsitluses.

Sul on väga hea blogi aga mulle käib närvidele selle kujundus. :)
Vaatasin, et päis on juba väga stiilne, äkki saad valida mõne
sellise teema, mis postitusi visuaalselt haaratavamalt esitleks.
Ma lähen kohe närviliseks kui pean neid erineva suurusega pilte ja
erinevaid kirjapilte desifreerima.

Kui vajad seda kirjutist Dr. Hongilt oma järgmise postituse
analüüsi aluseks, lase käia. Aga pea meeles, see on kehva
sõnakasutusega väga heatahtlik kiri. :)


palun täpsusta (oletame, et päise kerid alla)
kas käivad pinda pildid vasakul (post. juures on ju pildid viimasel ajal kõik ühesuurused)
kas käivad pinda postituse all olevad eri väiksed kirjad?

Mulle meeldivad iseenesest sellised kujundused, mis ei sõltu ekraani laiusest. Noh, nagu näiteks minu enda oma või siis http://hongmees.wordpress.com/. Mõlemad muidugi WP omad aga ettekujutuse saab siiski. Või siis näiteks midagi sellist http://hundiulg.blogspot.com. Praegu sõltub piltide asukoht postituses ja ka vasakpoolses menüüribas sellest, millise suurusega keegi lehte vaatab. Muud eriti polegi. Ahjaa, mis Sa arvad mõttest peita see tohutu loetelu märksõnasid dropdown menüü alla (kas Blogger pakub seda?)

mul endal ka yks fikseeritud horis. sait:
http://kyladeselts.blogspot.com/
märksõnade peitmisele olen mõelnud,
ujuv kujundus on ikkagi maitseküsimus, mul on praegu 17", ei raatsi mingeid kitsaid triipe teha :)
yldiselt uue päisega ajab hulluks küll, eks ma vaatan ja eksperimenteerin, fiks. horis. ikkagi ei tee esialgu.
ilgelt äge on ju, kui on igasugu nänni, slaidishowsid ja huiareid vasakul ja paremal, nagu win vista (al. xp olen esimese asjana kellad-viled maha keerand)

arenguruumi muidugi on.

Arvan, et sellele külaseltsi lehel, võiks paremas menüüs olla teksti suurus väiksem. Praegu kipub see pigem lehte poolitama. Üldse võiks font väikem olla. :)

Soometsa blogis on päis just lahe, vidinaid võiks allpool maha keerata. Lugemisel need segavad.

Mul endal ka ekraani reso 1440x900 aga triip meeldib. Mitte see, et kõik näeb välja väike vaid seetõttu, et lugeda ja süveneda on lihtne.

Millega peaks päevi õhtule saatma

Dr. Hongilt tuli selline tagasiside:

Vaatasin. Soovitan valida sellise kujunduse, mis piltide asukohta akna suurendades, vähendades ei muuda. Praegu liiguvad nii tekst kui pildid brauseri akna mõõte muutes sellega kaootiliselt kaasa. Kas see oli teadlik valik?

See on täiesti lambi skin, mida kasutan. Aitäh, et tähelepanu juhtisid, eksperimenteerin kindlasti erinevate lahendustega. Paistab, et enamus populaarseid blogisi kasutab kitsamat tsentreeritut joondust, ilmselt on sellel mingi põhjus. Samas on põnev vaadata pilte ujumas, kui akna suurust muuta.

PS! Blogi võib olla haigus. Tunnen, et kulutan ehk natuke liiga palju aega sellele, samal kui võiks tegelda millegi kasulikuga.

Olen isegi mõelnud seda, mida peaks vähem ja mida rohkem tegema ja mis on haigus ja mis on kasulik. Juhul, kui blogimine oleks haigus, peaks sellest tervenema. Selleks on vastavalt isiku haiguse määratlemisele sellega võitlemine, leppimine või kiirelt läbi põdemine (riskides surmaga, mis tuleb niikuinii). Võib muidugi ka niisama põdeda seda, et põed ja edasi kudeda. Samas, minu kogemuse järgi on haigused alati vajalikud ning õpetlikud. Mida see haigus minu jaoks tähendab: ma koondan oma mõtteid, panen need vormi, publitseerin. Kas keegi on päevikupidamise kohta kunagi öelnud "haigus"? Tõsi, vahe on sahtlisse või padja alla kirjutamisel ja publitseerimisel. Eks haigusedki ole üldsuse poolt tabuks tunnistatud ja taagaks varjatud. Võtad aga oma prozaki alla ja teed leti ees head nägu edasi. Teine võimalus on endas selgusele jõuda, haigus lõpuni läbi põdeda ja terveneda. Haigestusin eile blogipidamise haigusesse, üleeile ei osanud seda ette kujutada, järelikult homme võin sellest hoobilt terveneda.

Analüüsides Marko esitatud ülestunnistust oma võimaliku haiguse kohta edasi, peaks vaatama, mis võiks olla kasulikum, kui blogipidamine. Materiaalse maailma teenimine, vaimse maailma avastamine, mittemidagitegemine ehk mediteerimine. Mille jaoks kõik see, kui endas selgusele pole jõudnud? Ja selle jaoks on vaja enda sees kaevata, uuristada, korrastada, läbi mõelda ja kirjutada. Võibolla sama kasulik oleks vaid psühhoanalüüsi seansse võtta, kuigi blogimine võib anda vanast tugitooli-diivani suhtest hoopis mitmetahulisema ja rollisegasema võimaluse enese leidmiseks. Ma arvan, et kui on tahtmine päevikut pidada, ei saa sellest midagi kasulikumat olla. Miks ma siis veel tegelen puupakkude, vestmise, esteetika, tüpograafia ja kõige muuga? Kusagil raadiointervjuus põhjendas Triin Soomets (kummaline kokkusattumus selle blogi nimega, või kuidas?), miks ta on luuletaja, sellega, et kunstnik näiteks vajab kõiksugu stuffi: värve, lõuendit jne., tema seda ei vaja, temal on ainult sõnad. Minul aga on paratamatult kõiksugu stuffi ümberringi ja miks mitte mõnest pakust teha talu silti, kui see kellelegi korda peaks minema? Minu kätetöö on sama palju minu diivan ja tugitool, kui seda on blogi, pingist oli paar postitust ennem juba juttu. Suuremõõtmeliste asjade tegemine, nende upitamine ja jääramine tekitavad ka füüsilist koormust, mis on aluseks tervisele ja heale ööunele. Lisaks ma ei piira ennast ka ainult oma kehaga. On ju teada, et kunstnik paneb töösse oma vaimu.
Võiks veel vaadata, mis on kindlasti vähem kasulikumad tegevused, kui blogipidamine. No kindlasti teiste blogide andunud tarbimine ilma oma arvamusfiltrita ning lame kommenteerimine, seega blogipidamine on samm kirgastumise teel.