me: samad sõnad!
mis toimub seal?
T: mis mõttes toimub
me: seda et mis mõttes
kõik toimubki mõttes
teinekord jääd midagi uskuma ka
siis on päriselt
T: jah
vaatasin su blogi vahepeal ja seal yhte luuletust
me: talvist luuletust va
T: ainult yhte teangi
me: rohkem ei ole tulnd vaim peale noh, ausalt
kirjutaks, kui tuleks
T: jajah, keegi peab need ju kirja panema
me: ei mitte nii, unenägusid ei viitsi kirja panna, luulet viitsiks, seal on nagu süsteem ja kord sees
T: jah, metsik kord, see on yks peamisi asju, miks seda teha, korrastamisvajadus
me: nojah mõte on sees ikka, siis on hea muidu on mõtetu
T: see oli küll hea
me: sa ei ole viitsind veel onlain kirjutama hakata?
T: ma ei taha, ma tahan salapärane olla:)
me: BS, kui tahtmisest rääkida, siis saad ennast veel salapärasemaks rääkida
ju ei ole vajadust
T: nojah, ju ma ei taha ka nii palju ja sel moel sõnu kasutada
me: a ega sa ei manipuleeri äkki, et tahad elavatele inimestele esinedes või mingi füüs. meedia abil oma salapära "müüa"?
T: ma müün oma tekste, aga ehk iseenda mingite omaduste abil, ei eita
me: nojah, kui vaikimine kuld siis ei tasu sõnu devalveerida
T: muide
käisin Indias ja seal öeldakse seda vanasõna teisiti! nimelt
talking diamond, silence gold
ja neil tekkis küsimus, mis see hõbe siis on
me: hõbe on see et rändad sõnade kaudu, pole vaja indiasse sõita
kle kas luuletusi kirjutades tekkib hirm, et alateadlikult kopeerid mingit teksti?
T: valmis tekst tundub vahel tuttav
me: dejavu?
T: vist
