Triigi mõisa renoveerimise V nädala kokkuvõte

Seekordne visualisatsioon kujutab barokiaja Triigi mõisa, esiplaanil väiksema tiigi juures asunud laudahoone, mille mõned vundamendikivid on tähistatud ka muinsukaitseameti detailplaanil.



Töö käib.



Kotzebue-aegse tiiva sisehoovi poolne külg on saanud kivist kolmandiku kõrgust.



Veranda vundament olemas, täidetud muistse liivaga.



Betoneeritud on saali põrand, ahjuaugud lisavad interjöörile valgust ja avarust.



Barokne eeskoda sigaritoa ja köögipoolega on samuti põrandavalu saanud.



Katuseid on osaliselt eterniidist puhastatud, kahe korstna ümber on ehitatud tellingud, puusepad töötavad ka laupäeval.



Peahoone edelapoolne korstnapits seestpoolt vaadatuna. Karta on, et selle korstna alused ahjud saavad olema mulaazid, vastasel korral kuluks veidi savi telliste vahele ära.



Vahetama on hakatud barokse poole mädanenud sarikajuppe - see prussitükk kannab numbrit XII - terve keeruline toolvärk on nummerdatud.



Kui kevade tulles võis rõõmustada, et talli kivikatus pole sisse kukkunud (välja arvatud kelp), siis viimaste päevade paduvihmad on kelba sarikapalke täiendavalt räsinud - siia hoonesse juba vabatahtlikult ei läheks.

Õhtud Triigi mõisas

Praeguseks on maha võetud kuivakad puud, mis tähistasid teed barokiaja sissepääsu juures, ülal olev foto on ilmselt esimene fotograafia ajaloos, kus on näha mõisa loodepoolne sissepääs ilma puudeta. TLA kaardi pealt on näha (lilla markeering), et tegelikult algas antud sisse/väljapääsust otsesiht NNW suunal läbi mõisapargi otse Sääsküla peale, ehk sammaste all istudes võis näha kilomeetri kauguselt Rävalist tulijaid. Muidugi ka teistpidi - Sääskülast tulles või pargiradadel jalutades oli näha läbi sirge sihi barokiaegne sissepääs:

Peahoone perimeeter on võsast puhastatud, loodan, et praegu õitsvad elujõulised õunapuud kaugemal jäävad aednike kärpida ja alles:


Lapsepõlvest mäletan veel tohutusuurt õunaaeda peahoonest kagus, mis raadati hiljem põlluks, veel kümme aastat tagasi oli buldossiga kokkulükatud õunapuutüved näha. Väga hea valge klaari valik oli, nutsid ka endised Triigi kooli õpilased, kelle istutatud see aed oli.

Jägmine mõisahaldaja väljakutse paistab olevat tall-tõllakuuri katus, mille lagunemine on kelbast pihta hakanud, loodetavasti saadakse õigel ajal jaole, ehk veel see suvi. Antud hoonel on peal valu katusekivi, mis muudab terve krempli rakseks ja väga väärtuslikuks: