Õhtud Triigi mõisas

Praeguseks on maha võetud kuivakad puud, mis tähistasid teed barokiaja sissepääsu juures, ülal olev foto on ilmselt esimene fotograafia ajaloos, kus on näha mõisa loodepoolne sissepääs ilma puudeta. TLA kaardi pealt on näha (lilla markeering), et tegelikult algas antud sisse/väljapääsust otsesiht NNW suunal läbi mõisapargi otse Sääsküla peale, ehk sammaste all istudes võis näha kilomeetri kauguselt Rävalist tulijaid. Muidugi ka teistpidi - Sääskülast tulles või pargiradadel jalutades oli näha läbi sirge sihi barokiaegne sissepääs:

Peahoone perimeeter on võsast puhastatud, loodan, et praegu õitsvad elujõulised õunapuud kaugemal jäävad aednike kärpida ja alles:


Lapsepõlvest mäletan veel tohutusuurt õunaaeda peahoonest kagus, mis raadati hiljem põlluks, veel kümme aastat tagasi oli buldossiga kokkulükatud õunapuutüved näha. Väga hea valge klaari valik oli, nutsid ka endised Triigi kooli õpilased, kelle istutatud see aed oli.

Jägmine mõisahaldaja väljakutse paistab olevat tall-tõllakuuri katus, mille lagunemine on kelbast pihta hakanud, loodetavasti saadakse õigel ajal jaole, ehk veel see suvi. Antud hoonel on peal valu katusekivi, mis muudab terve krempli rakseks ja väga väärtuslikuks:

Hof Kau, printemps 2009

Selliseid vaateid, mis tänu kahele võsaraiujale mõisa ümber avanenud on, ei ole nähtud pikka aega, pildil barokiaja sissepääs teega treppi, kolm kuiva puud vasakul omaaegset teed tähistades vajuvad samuti lähiajal ajalukku, ülal.

Pinnaseproove tehes selgus hoone vanima, keskaegse keldriga osa juures üüratuid raudkive olevat ka pooleteise meetri sügavusel:

Keldri perimeeter on puhastamisel, töös on ka tallid.

Paide vaated - uuemaid ja vanemaid

Veel kaks Paide keskväljaku ajaloolist vaadet

Käin välja veel kaks võimast shedöövrit: Paide turuplats enne põhjasõda, hoonete paigutus ja kuju on seekord Villu Kadakase nõuannete järgi, kirik, selline pritsu kuuri tüüpi, hakkas mulle meeldima. Siin jääb muidugi kiriku tegelik kuju igeveseks saladuseks, vaieldav on ka hoonete struktuur, materjal, katusekate, seega on tegu ühe julma hüpoteesiga.

Barokne Paide tuli niivõrd õrn akvarell, et iga järgnev pintslitõmme võiks põrmustada juba valmis kujutise, kuigi nii mõndagi maali olen peale siin avaldamist veel täiendanud.


Antud tööd ja muud minu koduloouuringutes leiduvad Paidet puudutavad materjalid käin välja reedel Vanalinna konverentsil, muidugimõista Paide raekojas. Eks siis näis, kas barokne ja rootsiaegne linnavaade on niivõrd igapäevane nähtus, ei ajab haigutama, ma ei imestaks, kui antud tööd on kitsa nishimeeste rida. Kartuses, et Paide turuplatsi akvarellmaalid kaovad sama kiiresti, kui Preedi mõisa analoogid, on mul käsil väiketiraaziline trükis ajalooliste vaadete visualiseerimisest - kindel tuleviku rariteet. Ning lõppu üks molbert, mille ma pidin kokku klopsima, kuna raekojas puuduvad peale äsjast remonti siinid lae all, kuhu töid riputada.