Paunküla külaplats (tegelikult Puusepa külas ja endises Ravila vallas) on saanud kihelkonna võimsama kiige - betoontaldmike peal, 24. poltidega kinni. Ega vähemat Paunküla Seltsilt (tegutsevad pläkutamise asemel) ei ootagi - valla viimasel tippjuhil nüüd aega seltsi asjadega tegelda.
Sammasportaali mälestus Paunküla mõisa kuivatil. Veel vähemsäilinud sammaste pärast võiks muinsuskaitse oma registrisse võtta Harmi mõisa tallid-tõllakuurid, peahoonest nad ei hooli, nagu siingi, Paunkülas.
Kortelääni maja mantelkorstna ase. Veel on võimalus koduvalla piirides koju saada, siitsamast Kiisa kõrtsi juurest vana Tartu maantee peale, sealt rootsiaegsele sõjateele, Punamäe talu tagant Kantkülla, kust saaks koeraterrori eest pageda mööda juba küntud põlluserva.
Tee viib Sõmerule. Pirita jõe võimsad käänakud, mitu mantelkorstent võsa sees. Muinsasula, nagu igal pool mujal Pirita jõe ümber.
Ravila. Mõis, mille maadele Kihelkonnakeskus ehitatud.
Ravila hooldekodu, mõisaelanike õhtune naer ja huiked.
Kose kihelkonnakeskus, kosk ja koolmekoht, hiiemägi, naabrimehe Otto Kotzebue haud.
Loojuva päikese ajal tagasi Triigil.
6 kommentaari:
Kui sõita Ravilasse Vardja poolt, siis jääb tee äärde üks lagunenud hoone.
Kas see on kirik ? Klooster vüi mingi muu ?
Tead sa vastust`?
Paremat kätt, punastest tellistest vä? See on meierei.
nimetet hoone sai vabadussõjas haavatasaamise eest enda omandusse johannes vart. imekombel, kuulu järgi tänu vallamajas ametis olnud vennale, jäi hoone tema valdusese ka nõukogude ajal. juss keeldus kolhoosi astumast ning kolis tallinna kus töötas juveelis kullassepana. minu teada elasid ravila majas sel ajal tema vanemad ja vend august (kustas) pensionipõlves kolis juss ravilasse tagasi, pidas loomi. maja oli juba nõuk ajal lagunemas, elamiskõlblik oli hoone teine korrus mõne toa osas. otse välisukse kõrvalt viis teisele korrusele järsk trepp, kust juss juba kõrges vanuses kahe piimaämbriga üles suutis minna. esimesel korrusel peeti kanu ning ka siga... juss suri üheksakümnendate alguses ja on maetud kose surnuaeda. hoone põles `90ndate keskel (kuulu järgi süüdati ikoonide varguse varjamiseks)mispeale langes sisse teise korruse vahelagi. mäletan, et teise korruse köögi puidust konstruktsiooniga vahelagi oli siiski kaetud paeplaatidega!
Aitäh põnava kommentaari eest, Lauri. Sarnaseid täpsustusi ootan veel.
Tere Juhan.
Praeguses Sõmeru külas oli Tartu mnt ääres kõrts. Kas oskad ka selle kohta mingit infot jagada?
Tere, ilmselt on tegu Kiisa postijaamaga (täitis ka kõrtsi ülesandeid), mis asub Sõmeru-Sae piiril ning on tänapäevane tondiloss.
P.S. kuna antud lehekülg on pikemat aega suletud, võib ajaloolised küsimused esitada facebook.com/Triigi
Postita kommentaar