Aela

Ojasoo karjamõisa kaev, 1921. olid Aela mõisa hooneteks elumaja, ait, hobuste- ja loomatall, heina küün, vankre kuur, masina rehi, rehi, saun, sepikoda, uus küün, tööliste maja, heina uus küün.



Mõisasüda, siia viib puiestee.



Saunametsa karjamaakaev.



Vana metsavahi A11 kohas kasvab nii suur elupuu.



Aeg Aelas.

Baltic wooden manorhouses - hof Gambla-Harm

Propably the oldest wooden house in Kau district is in hof Alt-Harm (Мз. Оясоо). Twenty years ago there was no windows and doors in the main buliding. Interior was mostly covered with soviet wooden planks and plates so original wall- and ceiling paintings were not visible.



These pictures are from 2004 and 2005, when the renovation was started.



Nowadays the building is well preserved from inside, outside it is covered with lime-green paint.



The theory, that name Ojasoo is newer than Harm is wrong, map from swedish times show that hof Gambla-Harm was in Ojjas-Byy (river-village).



The main building and watermill are also shown in map.



This buliding, hof Habbat brewery and one more building were privatized for 1 EEK per building, so the former supplier of Habbat sovkhoz got 3 buildings for €0.19!

Habaja tuuleveskis võidakse filmida telenovela

Võttegrupp otsivat parasjagu paika, kus olla laagris kaks nädalat, mille kestel filmitaks Habaja mõisa tuuleveskis soliidne arv telenovela jagusid ehk maakeeli igapäevast seepi. Mis võimalused on 60 inimesel Habaja ligidal talvine laagripaik leida? Habaja suurfarmis puudub küte, kohalike koolide võimlad-saalid pakuksid vähe privaatsust, Triigi mõis ei paku veel majutust peale paari soojaku hoovi peal.



Filmigrupi peaks majutama mitme teenusepakkuja vahel. Kõue Rahva Maja (5.4 km veskist) saunaga mahutab ööbijaid kahel korrusel, Võtikmetsa (3.4 km veskist) saaks oma sauna- ja käsitöömaja välja käia, Ardu külalistemaja (12.5 km veskist) on olemas aga kaugemal. Osa võttegrupist kipuks kindlasti vastu õhtut Tallinna (45 km veskist).



Kui filmivõtted peaksid Habajale jõudma, on tegu väga väärtuslik - Habaja veski on lagunemas, omanikul puuduvad võimalused mahukaks renoveerimiseks - jääks kujutis ehitisest vähemalt filmilindile.

Triigi mõis XXXV

Rehi - keskne ja kõrgeim koht mõisa juures. Haagikohtunik Strycki ajal asunud seal kahtlusaluste kinnipidamiskoht (kerker). Kohtumõistmine toimunud sealsamas, surmanuhtluse täideviimine tõenäoliselt teisel kõrgendikul (kergumäel, mis on hiljem suuremalt jaolt kruusana laiali veetud).



Triigi voor täies ilus on näha rehe pealt või selle jalamilt.



Paari aasta tagune karstinähtus põllul. Võib olla tõenäoliselt Kotzebue aegse drenaazi kollektor, paaris kohas ümbruskonnas analoogsed lehtrid, kevadine vesi voolab neid mööda Mardi kraavi.



Reheasemed Rahklepa poole, Videsi ja Videsimäe talukohtade poole, huntidesöötmispaiga poole.



Viinavabrik-karn. 1875. aasta kaardil märgitud kui Brandtweinsküche. Palju funktsioone on olnud enamustel abihoonetel.



Peahoone.



Tööhobustetall oli aasta tagasi kõige viletsamas seisukorras - lisaks katusele oli hävinud ka suur osa müürist, müüritööd lõppesid alles septembri lõpul. Praeguseks on hoone ansamblist esimesena välitöödega lõpule jõudnud.



Kõue kooli asupaik Triigi külas aastatel 1942-1975. Uue kevade ootel.

Triigi mõis on nüüdsest ka ametliku esindusega FBs.

Harmi mõisasüdame interpoleeringuid

Kaartidel kasutatud maa-ameti aerofotosi, ülal tundmatu EHA kaart 19. sajandi lõpust, all Eest maakrediidiseltsi ca. 1900 2486-2-4888. Ülemiselt kaardilt selgub, et kunagine mõisa park on katnud ka praeguseid üle Kuivajõe asuvaid Pargi ja Vanaveski kinnistuid. Praegust teed Riidamäe risti pole, selle asemel tuli tee tuuleveski juurde aitade vahelt. Dominantsed teed lähtusid kiirtena mõisasüdamest, tõenäoliselt magamistoa aknast oli näha allee kuhugi Ojasoo mändideni välja.



1900. Säilinud karjakastell (all), suur ringtee kuni aitadeni, Rumbiku eluhoonet veel pole aga on majandushoone, mida enam ei ole. Veskimäe eluhoone olemas majandushoonena. Peahoonel midagi väikese veranda sarnast nn. magamistoa akna juures.

Kose-Uuemõisa

Kaks postitust tagasi vaatas kommentaator paari Triigi mõisa tühja akent ning imestas, kes hoonet asustama hakkab. Kas kihelkonnas on elamisruumi üle või puudu? Üle on näpuotsaga asustamata väiksemaid hooneid, näiteks Triigi vallamaja, Sääsküla vutifarm, Kiisa kõrts, mõned Oru kodud jne. Puudu on aga suurtest korras kohtadest, kuhu mahutada sadu inimesi - kas siis rahvusvahelist seltskonda või asenduspinda oma kihelkonna õpilastele.

Nimelt pidi Kose-Uuemõisa kool minema remonti juba mingi aeg tagasi, see on aga kahe asja taha jäänud - esiteks on mingi jama nn. Norra rahadega ehk see on see mõisakoolide remondiraha, mille evimiseks sai 10 punkti 100st hoone muinsukaitse all olemisest jne. ehk kes midagi Norra rahade liikumise kohta kommenteerida oskab, ootan.



Teiseks puuduvad koolil asendusruumid, kuhu kolida ehk 160 õpilasega asutus otsib asenduspindu! Algselt plaanitud Kose kutseka ruumides on maha võetud kommunikatsioonid.



Pakkusin 160 lisaõpilast kohalikele koolidele, vajadusel saalide ja aulate ajutiste vahelagede ja -seinte paigaldusega aga nendes asutustes jääb ruumi ikkagi puudu.



Niisiis, kelle nimel on mõni vana laudakompleks või midagi muud massiivset, võib oma paiga ajutiselt elama saada, käive 160 õpilase transpordist (kindlasti tuleb ka transa vähempakkumine) ja üürist asenduspindadele on vägev, kasu ootab kõiki osapooli!



Kihelkonna koduloomuuseum pidi ära kolima juba aasta tagasi, praeguseks on mõned vitriinid avatud, nurgas seisab hunnik pappkaste.



Uuemõisa maadele jääb üks Eesti ilusamaid kohti, Siniallikad, koos vähemalt sellel tahvlil gerilja-imidziga esiteldava hiiega.



Ja nii see puu kasvab, kas saed oksa, millel istud?

Ravila mõis

Uskumatu, et Kose kihelkonna üks ilusamaid hooneid, Ravila meierei laguneb järjest edasi.



Avastasin, et J.Vali kogu fotost tuttavad Ravila teenijatemajad (paremal) võivad olla järgnevad praeguseni säilinud hooned (pigem esiplaani hoone):



Esiplaanil olev on kaetud linaluuplaadiga, ehk on veel vana palkki all. Üldiselt on Ravilas veel mitmeid puithooneid, mis pole kaitse all.



Kaunistus - 19. sajandi lõpp?

Kose kihelkond

Kose kihelkonda sattun (oma valla piirest välja), kui olen juhtunud rattaga Kiruvere kanti ja ei viitsi ümber veehoidla enam tagasi sõita. Rännak läbi Kose kihelkonna viib mind kuus korda üle Pirita jõe, kihelkonna tähtsaima veetee, asustuse lätte ja dominandi.



Paunküla külaplats (tegelikult Puusepa külas ja endises Ravila vallas) on saanud kihelkonna võimsama kiige - betoontaldmike peal, 24. poltidega kinni. Ega vähemat Paunküla Seltsilt (tegutsevad pläkutamise asemel) ei ootagi - valla viimasel tippjuhil nüüd aega seltsi asjadega tegelda.



Sammasportaali mälestus Paunküla mõisa kuivatil. Veel vähemsäilinud sammaste pärast võiks muinsuskaitse oma registrisse võtta Harmi mõisa tallid-tõllakuurid, peahoonest nad ei hooli, nagu siingi, Paunkülas.



Kortelääni maja mantelkorstna ase. Veel on võimalus koduvalla piirides koju saada, siitsamast Kiisa kõrtsi juurest vana Tartu maantee peale, sealt rootsiaegsele sõjateele, Punamäe talu tagant Kantkülla, kust saaks koeraterrori eest pageda mööda juba küntud põlluserva.



Tee viib Sõmerule. Pirita jõe võimsad käänakud, mitu mantelkorstent võsa sees. Muinsasula, nagu igal pool mujal Pirita jõe ümber.



Ravila. Mõis, mille maadele Kihelkonnakeskus ehitatud.



Ravila hooldekodu, mõisaelanike õhtune naer ja huiked.



Kose kihelkonnakeskus, kosk ja koolmekoht, hiiemägi, naabrimehe Otto Kotzebue haud.



Loojuva päikese ajal tagasi Triigil.

Lööra/Lõõra/Lehra

Eesti ajalooarhiivi kaardiserveris on palju uusi museaale, hulk Vana/Uue-Harmi mõõdistusi, nendest vaid üks eelskännitud - Lööra - "Karte von der Hoflage Loera zum Privatgute Neu-Harm. Karte von der Hoflage Loera zum Privatgute Neu-Harm" Kunagi olla sinna puidust häärber tekkinud, 19. saj sündisid ja surid seal mitmed Zoege von Mannteufelid, vähemalt gen. käsiraamatus olla väga paljude sünni- ja surmakohana oli see mainitud.

Maja hävis vist miski 60ndatel, vähemalt rääkis üks 60-70 vahel Kirivalla mees veel oma nooruspõlvest, kui seal see hoone alles oli.



Ja põhjalik uuem Uuemõisa generaalkaart.

Tõelised unustatud mõisad

Eelmisel nädalal sai oldud teejuhiks ja sõiduki kliimaseadme operaatoriks (et pidev troopika-külmkapi kliima vaheldumine ära ei tapaks) kahele Muinsuskaitse Harjumaa peainspektorile - eesmärgiks kaardistada ja kontrollida kohalikke (karja)mõisa(aseme)id, mis kaitse all pole. Väike ülevaade nähtust:

Oraveski ehk Klein Kau ehk Aruveski - Kuivajõe mõlemal kaldal asunud Triigi abimõis, poolel territooriumil suvila, endise tellisevabriku maa, säilinud lubjapõletusahju ase, paekivist mantelkorstna? ase, Korteni maja stiilis punaste tellistega põrandaga ümberringi.



Nutu (fotol), Triigi abimõis - viimase talvega murdunud kolme arhailise palkhoone osa sarikaid, alles paekivist karjahoonete müüre.

Kossaste - Triigi abimõis, ehkki kohalik leht väitis sel kevadel, et sellist mõisa pole olemas - säilinud kelder, endise magasiaida? all, EW ajal planeeriti sinna vanadekodu, selleaegsel katastrikaardil kohanimena olemas (Kõssaste vanadekodu). Sillaase ja kõrtsi vundament.



Saarnakõrve, endine Soontaga (Sontacken) -puiestee, mantelkorstna asemed, kõrvalhoonete müüre ja vundamente, kaev.

Vanamõisa, endine Saarnakõrve - militaarhäärber, ei julge lähedale minna.



Aela karjamõis - katuseta kivist ait, müüre, parki alles. Vägev vaade kalmekohast mäe pealt.



Pala (ülal) ja Sääsküla (all) palktee.



Palkidest teealus asub Triigi 1820. kaardi kohaselt Pala-Paunaste, Paunaste-Virla ja Sääsküla-Riidamäe vahel, osaliselt nähtavaks ilmunud seoses teede mittehooldamisega.

Vaatamata jäi Ojasoo mõis, väga vana ja osaliselt hästi säilinud aga mingil põhjusel kaitseta ehitis ja Saumetsa, kus on säilinud mõned paekivist abihoone osad ning Sääsküla, kus on samuti üht-teist.