Katusekimmide, puitkatuste hinnast

(Pildil Esna mõisa kimmkatus)

Minu käest on korduvalt küsitud puitkatusekatte materjalide kohta - olen paigaldanud laud- ja kimmkatuseid, laastu- ehk pilpakiskumimasinat aretan praegu. Juudilaudade ehk sindlite kohta ei oska suuremat kosta, laudkatust soovitan huvilisel paigaldada kõigepealt kuhugi abihoone katusele, kui just pole tegu spets katuseprofiillauga, kus korralikud vihmarennid sisse freesitud. Pilpakatuseni jõuan kunagi, kui masin piisava jõudluse on saavutanud, kimmidel ning nende hindadel aga peatun praegu.

Katusekimm on saetud 100 mm laiast 600 mm pikast tollisest lauast pikkupidi kerge nurga all, et moodustuvad kaks identset kiilukujulist lapakat - paksemast otsast umbes sentimeeter paks, õhemast üle poole sentimeetri, tollist ülejäänu jääb saeketta teele, ehk saepuruks. Jämedamad otsad, mis jäävad allapoole ning nähtavaks, jäetakse teinekord sirgeks, soovi korral aga vigursaetakse vastavalt oma fantaasiale.

Kui pilpakiskumiseks on vajalik oksteta okaspuu- või haavapakk ning laksimisel tekkib palju praaki, ei ole võimalik täpset pilpa hinda puhtteoreetiliselt arvutada. Katusekimmi laskmiseks on aga vajalikuks toormaterjaliks 100 mm tollised lauad, saetakse ka okstega kohad, nii et kadusid praktiliselt ei esine.

Vaatame siinkohal, milliseks kujuneb kimmkatuse omahind:

Üheks kimmiks kulub 100 mm x 600 mm x 25.4 mm / 2 puitu ehk 762000 tmm

Ühest tihumeetrist lauast saab seega 1000000000 / 762000 = 1312 kimmi

Ühe ruutmeetri katusepinna katmiseks kulub 9 x 3.3(3) = 30 kimmi

Oletame, et tihumeetri lauda saab kätte 1500 krooniga,

sel juhul on ühe kimmi omahind 1500 / 1312 = 1.14 krooni,

ning ruutmeetri hind 1.14 x 30 = 34 krooni!

Arvestades, et kimmi müüakse keskmiselt 165 krooni ruutmeeter, on kimmi omahind ligi viis korda odavam! Muidugi arvestades sinna juurde saelaudade transpordi, järkamis- ja kõvera plaadiga kimmlauasae kulumise, otste vigursaagimise, tööjõu.

Edu puitkatuste loomisel, propageerimisel ja müümisel! Pildil allakirjutanu paigaldatud kimmkatus, see pool sai klopsitud koos sulasega päevaga paika, esmane tõrvamine toimub aasta peale paigaldamist.

NB! Viimane võimalus sel talvel majapalki langetada!

Mis on sinul maja palgi langetamise hind? Mitu tk, jõuad päevas langetada,? Palju tahad töötasu 1tm eest . Palju maksab koorimine? Minu poeg langetab küttepuid, aga 35 cm maja palgid käseb spetsialistidele anda. Kogu üritus kipub soiku jääma,sest pinnas lume all on pikalt vesine raba ja külmumata. Kõva palgi aeg algab paari päeva pärast ja kestab neli päeva. Siis on ka viimane aeg, kui üldse saab välja vedada. Väärt kindel spets teeb käsitööna rahvamaja analoogi -võtmed kätte 4 kuuga 700 000 kr. / 30 tihu ehk 50 tk 8 meetrist palki / - Lisaks tuleks ehitusluba, projektijama ja nutsukesi välja käia. Tal on 600 kr. ruutm.hind. Roosna- allikul võtab keegi 120,- jm, aga kvaliteeti peab sõitma kohapeale vaatama. Mätaskatusega onn müüride vahele on taskukohane ilma projektita. Maale ei taha , Kinnisvara ei osteta täna niikuinii, tule või suuskadega, ja vaata, mida metsakuivadest puudest annaks teha.


Ning lõppu üks hea uudis saesõpradele, nimelt paistab, et kohalik huski esindus on saanud tippmudeli 3120XP jällemüügiõiguse, seni on neid Rootsist toodud kuskil auto kahekordse põhja vahel või paatide taga, nööriga vees. Selle mudeli miinuseks peale üliraske kaalu on vaid harvesteri kettide kasutus ( mõõt .404 ), peen pikisaagimise kett ei lähe üldse peale, aga pole vajagi, saepurumasinaks kärab küll. (Kujutis Husqvarna.ee)

Ning sama saeuudis tõlgituna Google translates, mis toetab nüüd ka eesti keelt!

And sawing at the end of one of the good news to friends, namely, it seems that the local huski agency has received the top selling model 3120XP right again, so far as they are from Sweden in the car somewhere in the double bottom or the back of boats, boat in water. Disadvantage of this model becomes extremely difficult after the weight is just a harvester chains use (a measure of .404), fine sawing along the chain does not go after all, there is no need, however, saw dust machine kärab though.

Saeraam ehk personaalne saekaater

Kuna follow-the-line saagimine jõudis minuni läbi interneti, eestindasin chainsaw milli personaalsaekaatriks- mäletate veel üleminekut kompuutritelt personaalkumpuutriteni, ehk angaaritäiest vanarauast väikese pakukeseni laua all või rüpel- transpordi ja metsamaterjali kallinedes tuleb kaaluda kodust saagimist kohalikust saadaolevast materjalist või sellest, mis ligemal pakkuda on. Kuna suur osa saetehnikast tuleb meieni Kanadast, Alaskast, ka põhja-euroopast, kindlasti ka unustamata meie oma mehi pagenduses siberis või siis post-ajastu talu pidamas siinsamas Kurga-Linnutajal pooleteist sajandit tagasi, tuleks vaadata erinevaid saeraami tehnikaid eraldi- alustame Alaskalt:

Alaska tüüpi saeraam kinnitatakse kas redeli või lati näol otse allakukkunud, eelnevalt vastavalt raami pikkusele saetud palgi külge või sagedamini peale. Tavaliselt asub saag palgi ja raami vahel, olles viimase külge ühendatud rullikute abil, mis võimaldavad tal mööda latti liikuda. Vastavalt palgi ja raami vahel moodustuvatele nurkadele moodustub lõiketasapind. Alaska tüüpi raami võib väga suurele palgile kinnitada ka risti, saades sirge lõikega kettaid, näiteks ümarlaudaplaatideks.

Viimasel ajal ka müügikeskkondades saada olevad metallist saeraamid on no ütleme ugri tüüpi- palk lükatakse rööbaste vahele, millel sõidab saag, lõiketera paralleelselt rööbaste kohal. Vastavalt tera kõrgusele maapinnast moodustub lõiketasapind palgiga. Lõigete vahel võib palki pöörata, saades erineva kujuga lõikematerjali: prussist kasvõi pikliku püramiidini.



Kurgja-Linnutaja mobiilne saeraam on saeraamide Rolls-Royce


Minu praeguseks isearetatud saeraam on puust, konstruktsioonilt põhineb ugri omal, omades liidesena standard 43mm vahega 8mm poldiauke, võimaldades terana kasutada standartseid mootorsaage. Puurelsside idee sain Kurgja-Linnutaja talumuuseumist, mille saekaatri joonised pärinevad Carl Robert Jakobsoni sulest, sealne kaater sai jõu muidugi Pärnu jõelt. Praegu on mul kaks paari relsse: kuuri all seisavad kolmemeetrised täppistööks väljalooditud ja välitöödeks on viiemeetrised. Need võib tõsta kuhugi allakukkunud palgi ümber ja palki saagida ilma palki upitamata, ehk mobiilse saeraami suurim eelis on võimalus saagida nii raskeid puid, mida kuidagi liigutada ei jõua! Puukaatri eeliseks on tema kergus, hind, vajadeusel kiire ümberehitatavus ja seadistus, varuosasid saab valmistada otse metsas! Suurimaks miinuseks on saepinna hind ja keti pideva terituse tarvidus, sellepärast kasutataksegi kettsaeveskeid vaid hädavajadusel, ainult jämeda või väga hinnalise puidu saagimiseks.

Ma olen oma raami seadistanud piisavalt täpseks ökoehitusprusside või suuremate maamajapidamissümboolika tähiste tarbeks, sai proovitud ka sae võimsust: 18" latiga 372XP saagis 18" lõiget ja ei surnud ära, lõi vaid sädemeid sumpsist välja.

Test jätkub: Husqvarna 372XP personaalsaekaatri terana

Pikipuusaagimisel kehtib Winchesteri veidi modifitseeritud reegel (kõvaketas on olenevalt oma mahust alati 99% täis) - alati võiks olla võimsam saag. Proovisin saagi Kurgja-Linnutaja talumuuseumist inspiratsiooni saanud puust saeraamiga, ehk Jakobsoni enda leiutise reinkarnatsiooniga. Personaalsed saekaatrid on tõusev trend: kesse kurat viitsib oma paari palki kuhugi saekaatrisse tirida ning sealt paar peergu kunagi omale jälle koju tirida? Üldine suhtumine on, nagu nähtud saepoes, kus ma kauba peale kanistri Norra kvaliteetkütust kauba peale sain: üks saemees vaatas kütuse hinda ning pomises: no kui ma sellega saeks, mis siis tihu hind tuleks? Ühesõnaga sõidetakse tänapäeval harvesteriga üle ja läbi metsa, jättes maha meetrisügavused roomikud, heal juhul lõigatakse puud maha, halval juhul jäävad mingid näritud tüükad maa sisse. Saadakse hunnikute viisi hammasrataste näritud palke, millest enamus läheb küttepuudeks. Vähempakkumine ja pohuism, ühesõnaga. Personaalsaekaater on mõeldud sellele, kellel on olnud kasvõi üksainus puunott, mis liiga hea küttepuudeks teha. Saed pikkupidi pooleks, saad endale kaks pinki või talusilti teha, saed neljaks, saad endale näiteks trepiastmed. Saed poomkandi maha, saad endale väikese ülbe prussi. Ja nüüd kõige parem omadus, mida on mul on veel vaja arendada: paigutad relsid mahalangenud puu ümber - saad omale ehitusmaterjali otse langilt! Jääb ära palgi väljavedamine, saekaatrisse vedamine, tagasi koju vedamine ning selle jaoks läheb vaja vaid ühte inimest - nii tugevat, et jõuaks valmislõigatud materjali palgi pealt maha tõsta. Nüüd läks suureks linnutaja-tüüpi saekaatri reklaamiks, aga tuleme tagasi mainitud sae omaduste juurde: normaalne jõudlus on kuskil 10" lõikeid teha, saag ei sula, ei sure välja, omab õli paagis veel peale kütuse lõppemist (vaikimisi õlitustaseme juures). Võiks olla võimsam, võiks evida suuremaid pöördeid (peale esmahooldust äkki annab juurde keerata), imeb kütust nagu loom, ehk veel suurema sae puhul oleks lõikamine vähem ökonoomsem ja oleks käe otsas veel raskem raud.