Laastumasina täielikud joonised, masin ise ostakohe 10K

Kuna olin komplekteerinud masina talvel, jää peale, väändus terve süsteem peale lume sulamist paigast ära, me räägime siin veast 1-2 cm 5m peale, lisaks on mul vaja masin teise kohta viia, homme on plaanis väiksed laastutalgud. Kes tahab endale tõenäoliselt moodsamat kodumaist rahvapärase ehituskunsti abivahendit, selle kasuks olen nõus komplektist loobima 10K eest, korraldan selle asemel homme siis täpsema laastumasina ehitustalgud. Misiganes laastumasina ostu puhul, mille hind kasutatuna on kuskil 15-20K, tuleb arvesse võtta üsna ränka aretamist süsteemi peenseadistamisel, seda ka antud isendi puhul. Suhvel 5mm ferrumplaatidega, annab lasta kuni 150mm laiust laastu. Teraks tööstusliku puiduhakkuri oma, 15 kraadile teritatud, pill on ilma mootorita, veetava rihmaratta asemel on agrotehniline liides 30mm võllile, 10mm poldiga fikseeritud, sobiv kiirus vastavalt 0.5-2 pööret sekundis. Hooratas on balanseeritud lisaraskustega, kogu kupatus istub kahe paku otsas. Ekstsentrik 30mm sepis, ferrum, laagripuksidega. Kokku on 12 detaili pluss mõned kinnitusdetailid. Hetke hind 10K võrdub kusagil 60 ruutmeetri katuse hinnaga, traditsioonilise masina ressurss on praktiliselt lõpmatu, detailide vahetades, teraga kannatab oskuslikult teritades võibolla 6000 ruutu lasta. Kui asja üles ja paika saan, on hind ka kohe dual.

Parim laastukatuse pilt, suvelõpulõhn?

autoriks TÕ

Katusekimmide, puitkatuste hinnast

(Pildil Esna mõisa kimmkatus)

Minu käest on korduvalt küsitud puitkatusekatte materjalide kohta - olen paigaldanud laud- ja kimmkatuseid, laastu- ehk pilpakiskumimasinat aretan praegu. Juudilaudade ehk sindlite kohta ei oska suuremat kosta, laudkatust soovitan huvilisel paigaldada kõigepealt kuhugi abihoone katusele, kui just pole tegu spets katuseprofiillauga, kus korralikud vihmarennid sisse freesitud. Pilpakatuseni jõuan kunagi, kui masin piisava jõudluse on saavutanud, kimmidel ning nende hindadel aga peatun praegu.

Katusekimm on saetud 100 mm laiast 600 mm pikast tollisest lauast pikkupidi kerge nurga all, et moodustuvad kaks identset kiilukujulist lapakat - paksemast otsast umbes sentimeeter paks, õhemast üle poole sentimeetri, tollist ülejäänu jääb saeketta teele, ehk saepuruks. Jämedamad otsad, mis jäävad allapoole ning nähtavaks, jäetakse teinekord sirgeks, soovi korral aga vigursaetakse vastavalt oma fantaasiale.

Kui pilpakiskumiseks on vajalik oksteta okaspuu- või haavapakk ning laksimisel tekkib palju praaki, ei ole võimalik täpset pilpa hinda puhtteoreetiliselt arvutada. Katusekimmi laskmiseks on aga vajalikuks toormaterjaliks 100 mm tollised lauad, saetakse ka okstega kohad, nii et kadusid praktiliselt ei esine.

Vaatame siinkohal, milliseks kujuneb kimmkatuse omahind:

Üheks kimmiks kulub 100 mm x 600 mm x 25.4 mm / 2 puitu ehk 762000 tmm

Ühest tihumeetrist lauast saab seega 1000000000 / 762000 = 1312 kimmi

Ühe ruutmeetri katusepinna katmiseks kulub 9 x 3.3(3) = 30 kimmi

Oletame, et tihumeetri lauda saab kätte 1500 krooniga,

sel juhul on ühe kimmi omahind 1500 / 1312 = 1.14 krooni,

ning ruutmeetri hind 1.14 x 30 = 34 krooni!

Arvestades, et kimmi müüakse keskmiselt 165 krooni ruutmeeter, on kimmi omahind ligi viis korda odavam! Muidugi arvestades sinna juurde saelaudade transpordi, järkamis- ja kõvera plaadiga kimmlauasae kulumise, otste vigursaagimise, tööjõu.

Edu puitkatuste loomisel, propageerimisel ja müümisel! Pildil allakirjutanu paigaldatud kimmkatus, see pool sai klopsitud koos sulasega päevaga paika, esmane tõrvamine toimub aasta peale paigaldamist.

Võimsad pillid tuuakse kevadel lagedale

Mul on seoses aastaaegade kiire vaheldusega esinenud kevadväsimust ja -depressiooni, eile suutsin lõpuks laastumasina koormakatte alt vabastada, vana suhvli maha võtta ning uue tera ette valmistada, mis on seekord vene tööstuslikust puiduhakkurist - väljanägemise ja spekkide järgi peaks kärama. Täna leidsin kaks 10x5 toigast, saagisin need 170, puurisin sisse neli auku süvendatud mutripesadega - kaks kepsuotsa ning kaks tera poltide kinnituseks. Õhtuks olin suhvlit paar korda õgvemaks hööveldanud ning sain lõpuks päris korralikke pilpaid, masin lubaks isegi paremaid, kui oleks paremat pakku. Mõned notid, mis olid niiskemad, töötasid paremini, ülejäänud viskasin kümblustünni ligunema:

Ma peaks veel aretama hooratast, et suuremat vunki saada, ilmselt tuleks tera teritusnurk järsemaks lihvida, pilpad kipuvad väga rõngaks hüppama:

paar kotitäit tulealustuslaastu oli tänane kõrvalsaak, õhemad niiskest haavast lastud laastud paistsid läbi, lepp tõmbab vähem kaardu, paremal kuskil 100 laiad:

Täiesti uskumatu emotsioon on hoida käes pakki omalastud värsket laastu, võibolla vaid pakk jakobsone oleks võrdne vastane. Tegelikult ei ole see võrdlus üldse kohatu, mitte ainult Kalev Jaiki või Zeitgeisti teooriate järgi on katuselaast kindel investeering. Pildil paremal terad, pikema analoog on praegu vahel, lühem on saha tera aretus, sellest teen võibolla liimeistri:

Ka saeraamid on kevade tulles vihaseks aetud, puuraamiga lasin kaske:

Ühe kesk-eesti kuuri all asub tutikas 380V aretus, toimib, puudub vaid õlitilguti:

Pilpakiskumise masin ootab kevadet

Kuna tänavune talv on olnud oma nime vääriline, ei ole ma laastumasinat alates jaanuari sulast käivitanud - miinuskraadidega puit ei taha mõnusasti lõhestuda, on jäik, rabe, hea kirvega pilbast lüüa. Kevadhooajaks on mul kogunenud pilpakiskumise terasid kokku kolm tükki, nii et aretamist jätkub. kõige teravam, kuskil vikati teritusnurgaga ca. 5 kraadi, jääb paraku lahjaks, nii et tuleb püsida 15-25 kraadi juures:

Naabermaakonna kuuri alt on leitud ning ootavad kohalikule massinale aretust ka järgmised sahad, pole paha, või mis?:

Pilpakiskuja-krati käivitamine

Toimus täna ootamatult tõhusalt. Juba ennelõunal ühendasin mootorilahenduse laastumasinaga ja panin hääled sisse, tühjalt jooksis kiirusel 1-2 p/s, gravitatsioonijõudu eiramata. Mul oli prooviks varutud paar lepa juppi, mida tera peale sättima hakkasin. Osaliselt olin neid ka koorinud, masin lõikama ei hakanud, lõpuks hakkasin ise taipama pilpakiskujate universumi, või seda, kui vähe ma sellest tean. Sain selgeks nõksu kiskumise alustamiseks - teravama nurgara ots tera poole. Selgus, et kisub vaid paku otsast väikest kiilu, avastasin, et olin teraesise 150 laia laua suvalise kõvera valinud, suhvel välja ja hööveldasin siledaks. Kõige selle juures oli tegu väga viletsa lörtsise ilmaga, mul ei ole võimalust massinat kuhugi katuse alla praegu panna. Nii. Loodisin, hööveldasin teraaalust ja tagasi tööle. Nüüd hakkas kiskuma, kusjuures alguse asjana ikkagi väga stiilseid pilpaid - kõiksugu lahedate kujudega, ilmselt tegu lepa jämeda aastaringi, tera suht paksu pilpa seadistuse ja algse töömetoodikaga. Aga hakkas juba looma. Näpud jäid alles, neli korda andis otsad jõuvõlli 10mm polt - seega minu tehtud ja tellitud puu- ja metalleksentrikulahendus töötasid. Neli katkist polti kulus, et ma sain mõtte jõuallika rihma lõdvemaks lasta, et see hakkaks lohisema ummistuse puhul, justnimelt liiga jämeda lepa pilpa lõikamine jooksutas masina kinni (poldi puruks), homme otsin kuskilt meisli, et nejandat polti, mis on needistunud otstega, jõuvõlli august välja lüüa. Minu lahendusel ei ole esialgu hoorattaid, masin saab momenti otse ülekandelt, küll aga peaksin ma hoorataste peale vbl. tulevikus mõtlema, annaks inertsist lisa jõudu lõhestamisel. Järgmisel käivitamisel tuleb kindlasti kasutada ka kvaliteetsemat puitu. Avastasin ka pilpanishi, mida kindlasti täitma hakkan - algeline masin annab erikujulisi, lahedaid, käsitöömaiguga pilpaid, mida on ajaloolistel piltidel sagedasti näha vanade hoonete katustel - eelkõige lautade, saunade, heinaküünide, paargute peal, kus vettpidamine ei pea olema 100%, teinekord ka seintel. Esimese, proovikiskumisega sain kuskil veerand ruutmeetrit lahedat, loomingulist, erikujulist lepapilbast, mis seemneks laastumasina varjualuse katuse ehitamisel, sellist juba kuskilt naljalt osta ei saa, sest keegi ei viitsi sellise kvaliteediga pilbast müüa, kujul ja suurusel on vahe ainult pilpa löömisel vahemaal, muud midagi. Mul on selle massina peale nüüd niipalju aega läinud, et muid töid on kuhjunud, paar päeva ma masina edusamme ilmselt ei kajasta, mõnes järgmises postituses näitan mõnda vana pilti pilpakatusest, mida olen leidnud, panin üles ka küsitluse pilpa/laastukatuse osas, mitme vastuse valimise võimalus.