Kuvatud on postitused sildiga ajalooarhiiv. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ajalooarhiiv. Kuva kõik postitused

13.10.11

Kose-Kõuel renditakse välja pool mõisat


Korra olen juba sel teemal peatunud aga vaatame uuesti üle, mida on võimalik Kõue valla käest rentida põhjaliku ideekavandi ja €1000 tagatisraha eest. Kaart koue.ee serverist, kus on näha pool Harmi kaitsalust parki, mis piirneb maalilise Kuivajõega, staadion ja paar hoonet.


Hoonestusest ajaloolisem on endine Harmi mõisa saun - kompaktne renoveerimist vajav kivihoone. Viimane suht algupärasel kujul säilinud majake Harmi pargis, taamal paistab vasakul peahoone, paremal abihoone, mis on osa rendile antavast varast.


Abihoone kujutab endast moodsat ja suurt kompleksi võimla (fotol Kõue-Rava vallavanem Aare Mölder 1998. aastal seda avamas), katlamaja, korraliku sisustusega suurköögi ja terve hunniku muude ruumidega, kus on asunud asutused alates lasteaiast kuni päevakskuseni.


Tõenäolise pakkumise teeb EELK Kose kogudus - äriplaani järgi hakatakse siin korraldama laagreid, kas Kuivajõel saab tulevikus ka Noa laeva sõitmas näha nagu järgmisel kevadel seilab Paunküla veehoidlal muinaslaev, saab näha - piibliaineline teemapark looduskaitsealuses Harmi pargis vajab palju lube ja asjaajamist. Mõnes mõttes on kahju, et konkursi võitja on teada - aga kas on? Kes võiksid veel hammast ihuda poole Kose-Kõue-Harmi mõisa peale? Habaja rahvaspordiklubi sobiks operaatoriks nagu rusikas silmaauku - paraku ei pruugi jätkuda inimressurssi kompleksi ülalpidamiseks, samuti ei pruugi ka võimalike teiste MTÜde arvel olla liigset €1000. Mõni Paunküla kandi turismiettevõte? Neil endil saunad-tared veehoidla juures, kus ujumisvõimalus akuutne. Kes võib olla veel pakkuja? Kel majutus-üritusturustuse kogemust, vaadake tingimused üle ja avaldage arvamust, kas on reaalne rentnikul kunagi kasumisse jõuda?


Mis saab ülejäänud Kose-Kõue-Harmi mõisapargist peahoonega? Seal tegutseb edasi kuueklassiline 30pealine kool, mida hallatakse koos lasteaiaga. Atmosfääri ja õppetingimuste osas on tegu parimatele alternatiivkoolidele ja individuaalõppekeskustele tahtmatult kandadele astuva armsa ja koduse kohaga. Koolis on ahjuküte, esimese vabariigi hõng ja nüüdsest ka ajalooarhiivis valminud ajalootahvlid, mis saavad rohkem tähelepanu tõenäoliselt 2012. aasta suvel toimuvatel mõisapäevadel.


Kõik ei ole üldsegi rahul poole mõisa rendile andmisest. Kolmkümmend aastat Harmi kooli juhtinud (praeguseks pensionil) isand Karu ei loobuks abihoonest - tuleb taas hea aeg ja Harmis õpib jälle sada õpilast, prognoosib ta. Hea, kui rentnik abihoone katuse lumest lükkab ja seda päris ää ei lammuta. Karul on olemas projekt kaheksakümnendatest, kus Harmi peahoone ette projekteeriti uut suurt koolimaja. Kogu kanti arendati tol ajal jõuliselt. Äksi meiereisse planeeriti elektrimootorite mähkimise tehast. Harmist pidi tehtama otsetee Äksi. Sellele plaanile oli vastu sovhoosi juhataja Johannes Püss, kes põllumehena ei tahtnud põllumaad asfaldi alla kaotada. Sellised lood siin Kõue-Kose-Triigi-Harmis...

21.11.10

"Harju Elu" serveerib 37 aastat vanu "uudiseid"

Lootsin, et ei pea sellest teemast enam kirjutama aga eksisin. Eelduse, et Harju Elus ilmus ka see aasta artikkel Harmi kooli tulevikust, mis on suuresti pastakast välja imetud, andis kohalik leht Kõue Kuulutaja, kus on läbi viimaste numbrite jooksnud poolametlikus stiilis hala valla viletsa majandusseisu üle ja suht uskumatuna näiv lahendus, nagu kooli sulgemine tooks taas õnne õuele. Järeldused antud lugudeseeria doominoefektist peaks tegema ennekõike vald ehk valimislubadustele risti vastukäivat juttu keerutada valla lehes... kas ikka peaks?

Tegelikult pole Harju Elu artikkel üldsegi läbiva masendava tooniga, tsiteerib kooli juhti, kes kirjeldab positiivseid stsenaariumeid:

Kogukonna peegel

Kooli direktor Tiiu Jalg meenutab, et Harmi kooli sulgemine on õhus aastast 1973, kui Harjumaal koole ridamisi suleti. "Harmi jäi, ime küll, ellu. Kooli on vaja juurde luua lisaväärtust kas õpilaskodu või süvaõppe näol," ütleb ta. Praegu on koolis väga kõrgel tasemel looduskasvatus ja kool osaleb rahvusvahelistes Comeniuse loodusprojektides.

"Praeguse vallavalitsuse valimislubadus oli, et kool jääb," räägib direktor. "Otsime võimalusi, et olla piirkonna kultuuri- ja hariduskeskus nagu igal pool maakoolid praegu on." Direktor on tuleviku suhtes optimistlik ja rõõmustab, et uuel koolisügisel on esimesse klassi tulemas kümme last, ehk rohkem, kui sel aastal. " Kool on kogukonna peegel, sulgemise korral sureks Habaja piirkond välja," arutleb direktor.

"Igasugune arvamine kooli tuleviku suhtes tekitab paanikat. Aga on kindel, et niikaua, kuni pole volikogu otsust kooli sulgemise kohta, kool jääb," ütleb ta.

Ära on märgitud ka 27. novembril toimuv mõisaajaloo päev, kuigi möödaminnes. Kui palju mõisakoole aastas saab Ajalooarhiivist komplekti mõisaajalootahvleid? Tuleb meelde Koigi, Puurmanni, Kiltsi, kindlasti on neid veel. Kõva lisaväärtus mõisamängule ja kogukonnale. Hoopis sellest teemast oleks ajakirjanik võnud kinni haarata ja sügavama analüüsi teha, põnevaks teemaks oleks sobinud ka valla koolidest kõige elitaarsem, eraalgatusel (taas)sündinud "Kõue Kool", mille raames toimuvad kunstiringid ning tööpõpetuse järelaitamistunnid. Aga noh, kui midagi võidakse sulgeda, on see ju tragöödia ehk müüb, olgugi, et see hala on algusega aastas 1973!