Education in forest villages

Kau (Kõue) parish is a district of forest willages, however education here has been very good. Just look at the amount of educational workers of two local praimary schools - Ardu and Harmi.



Tarmo Salumaa is teaching them some new techniques of evaluation.

Triigi valla varaline seis

TLA fn.649, nim.1, sü.22 järgi:

1932. aastal:

Vallamaja 7031 krooni
Triigi algkool 27125 krooni
Harmi algkool 1371 krooni (Harmi mõis oli väga viletsas korras)
Ardu algkool 7000 krooni
Endine Äksi algkool 7000 krooni
Paunküla vanadekodu 1880 krooni
Kõsastu vaestemaja (endine magasiait) 1590 krooni

valla bilansis maa väärtust ei märgitud.


1938. aastal:

Vallamaja 6900 krooni
Triigi algkool 26500 krooni
Harmi algkool 21002 krooni (mõis saanud värske remondi ja teise korruse)
Ardu algkool 32090 krooni (uus moodne maja püstitatud)
Endine Äksi algkool 3130 krooni
Paunküla vanadekodu 2250 krooni
Kõsastu vaestemaja (endine magasiait) 1590 krooni

Harmi mõisasüdame interpoleeringuid

Kaartidel kasutatud maa-ameti aerofotosi, ülal tundmatu EHA kaart 19. sajandi lõpust, all Eest maakrediidiseltsi ca. 1900 2486-2-4888. Ülemiselt kaardilt selgub, et kunagine mõisa park on katnud ka praeguseid üle Kuivajõe asuvaid Pargi ja Vanaveski kinnistuid. Praegust teed Riidamäe risti pole, selle asemel tuli tee tuuleveski juurde aitade vahelt. Dominantsed teed lähtusid kiirtena mõisasüdamest, tõenäoliselt magamistoa aknast oli näha allee kuhugi Ojasoo mändideni välja.



1900. Säilinud karjakastell (all), suur ringtee kuni aitadeni, Rumbiku eluhoonet veel pole aga on majandushoone, mida enam ei ole. Veskimäe eluhoone olemas majandushoonena. Peahoonel midagi väikese veranda sarnast nn. magamistoa akna juures.

"Harju Elu" serveerib 37 aastat vanu "uudiseid"

Lootsin, et ei pea sellest teemast enam kirjutama aga eksisin. Eelduse, et Harju Elus ilmus ka see aasta artikkel Harmi kooli tulevikust, mis on suuresti pastakast välja imetud, andis kohalik leht Kõue Kuulutaja, kus on läbi viimaste numbrite jooksnud poolametlikus stiilis hala valla viletsa majandusseisu üle ja suht uskumatuna näiv lahendus, nagu kooli sulgemine tooks taas õnne õuele. Järeldused antud lugudeseeria doominoefektist peaks tegema ennekõike vald ehk valimislubadustele risti vastukäivat juttu keerutada valla lehes... kas ikka peaks?

Tegelikult pole Harju Elu artikkel üldsegi läbiva masendava tooniga, tsiteerib kooli juhti, kes kirjeldab positiivseid stsenaariumeid:

Kogukonna peegel

Kooli direktor Tiiu Jalg meenutab, et Harmi kooli sulgemine on õhus aastast 1973, kui Harjumaal koole ridamisi suleti. "Harmi jäi, ime küll, ellu. Kooli on vaja juurde luua lisaväärtust kas õpilaskodu või süvaõppe näol," ütleb ta. Praegu on koolis väga kõrgel tasemel looduskasvatus ja kool osaleb rahvusvahelistes Comeniuse loodusprojektides.

"Praeguse vallavalitsuse valimislubadus oli, et kool jääb," räägib direktor. "Otsime võimalusi, et olla piirkonna kultuuri- ja hariduskeskus nagu igal pool maakoolid praegu on." Direktor on tuleviku suhtes optimistlik ja rõõmustab, et uuel koolisügisel on esimesse klassi tulemas kümme last, ehk rohkem, kui sel aastal. " Kool on kogukonna peegel, sulgemise korral sureks Habaja piirkond välja," arutleb direktor.

"Igasugune arvamine kooli tuleviku suhtes tekitab paanikat. Aga on kindel, et niikaua, kuni pole volikogu otsust kooli sulgemise kohta, kool jääb," ütleb ta.

Ära on märgitud ka 27. novembril toimuv mõisaajaloo päev, kuigi möödaminnes. Kui palju mõisakoole aastas saab Ajalooarhiivist komplekti mõisaajalootahvleid? Tuleb meelde Koigi, Puurmanni, Kiltsi, kindlasti on neid veel. Kõva lisaväärtus mõisamängule ja kogukonnale. Hoopis sellest teemast oleks ajakirjanik võnud kinni haarata ja sügavama analüüsi teha, põnevaks teemaks oleks sobinud ka valla koolidest kõige elitaarsem, eraalgatusel (taas)sündinud "Kõue Kool", mille raames toimuvad kunstiringid ning tööpõpetuse järelaitamistunnid. Aga noh, kui midagi võidakse sulgeda, on see ju tragöödia ehk müüb, olgugi, et see hala on algusega aastas 1973!

Harmi mõis kui kultuurikeskus, osalen isegi

Harmi mõisakool on tõenäoliselt olnud koht, kus palju toimub juba paarsada aastat, ligi 90 aastat koolimaja, kultuurikandja ja tõmbekeskus, enda jaoks olen avastanud need võimalused hiljuti, sellest ajast, kui ise rohkem seal tegev olen olnud.

Hiljuti toimunud Haridusfoorum oli väga põnev üritus, kindlustunnet ja arenguvõimalusi Harmi kooli tuleviku osas sai nii kooli juhatajalt kui Pedagoogikaülikooli teadurilt. Lisaks neile toetab õpilaskodu rajamist kooli ka haridusministeerium. Antud üritust oleks tulnud reklaamida ka lapsevanemate seas, viimased oleks saanud lisaks kindlustundele kooli tuleviku osas ka põneva loengu tipppsühholoog Tõnu Otsalt. Seda, et Mare arvab, et asutuste ettekanded olid "lakoonilised", võib võtta sama tõsiselt, kui kedagi, kes ettekannet selle pikkuse, mitte sisu järele hindab. Proovige lasteaia kohta koostada ühekaadrine ettekanne, mis kõik ära ütleb!

Seda tülgastavam oli lugeda viimasest Kõue Kuulutajast nüüd juba pea igas numbris lohisevat täävitamist teemadel "Kas üks kool oleks vallale küllalt." Uskumatu on lahmimine kooli tekitatud kulude üle. Niikaua, kuni keegi ei paku välja konkreetseid arve, palju vald võidaks ja kaotaks pikemas perspektiivis kooli sulgemisega, tuleb soigumist võtta sama tõsiselt, kui Aruküla Valdorfkooli siia laienemist. See oleks koostatava uue arengukava tõmbenumber - sulgeme ligi 90 aastat ühes hoones töötanud traditsiooniga haridusasutuse ning suretame välja valla elanike poolt suurusega teise asula ja selle satelliidid. Rääkimata valimislubadusele vee peale tõmbamisest jne, jne. Ehk siis avalikuks aruteluks kooli tuleviku teemadel oleks olnud võimalus foorumil, aga seda ei kasutatud.

Aga nüüd asja juurde. 27. novembril toimub Harmis mõisaajaloopäev, kus ma õpetan 45 minutiga renoveerimima nii maakivi- kui ka puithooneid ja interjööre, selgitan tegevuse õiguslikke-, eetilisi- ja esteetilisi tahke nelja Järva- ja Harjumaa mõisahoonete näidetel. Esinemise lõpul esitan võimalikud stsenaariumid Harmi peahoone renoveerimisks vastavalt erinevatele tõekspidamiste ja vahenditele.

Tipp-psühholoog naaberkülas

Kui oleks reklaamitud, et valla esindumõisas räägib päris Dr. Noormann, poleks pealtvaatajad ilmselt saali mahtunud. Tõnu Ots defineerib hea, paha ja koleda õpetaja - madalamalt üles tunni andja, aine õpetaja ja kasvataja.

Doktor Sind ma usaldan,
kallis doktor vasta sa,
ise võime eksida.

Kõrgmeelelahutus naaberkülas

Kui palju on kuuldud "aga meil ei toimu ju mitte midagi..." Aga kui toimub, siis pole neid ütlejaid kusagil. Stravinsky "Petrushka" esimene stseen, nähtud valla esindusmõisas unustatud mõisate külastusmängu raames:



Ja samalt ürituselt aga teiselt päevalt, viiulitriio:

Kõue koolide TOP 1945 - Harmi, Kõue/Triigi, Paunküla, Ardu

Tallinna Pedagoogikaarhiivis leiduvad koolide revideerimise passid aastast 1945. Internaadiga kohalikud koolid ülejäänutest tunduvalt suurema õpilaste arvuga.


1. koht:



Harmi Mittetäielik Keskkool (praeguseni tegutsev).

Lähim raudteejaam: Hagudi

Klasse 7,õpilasi 151 neist tüdrukuid 75.

Internaat 63 m2, kasutab 15 õpilast.



2.koht:



Kõue Mittetäielik Keskkool.

Suurimat klassiruumi kasutab kohalik rahvamaja.

Lähim raudteejaam: Hagudi, Raasiku

Klasse 7,õpilasi 125 neist tüdrukuid 59.

Direktor Georg Bergert, staazi 31 a. neist siin 2.

Internaat 49 m2 (peatselt laieneb), kasutab 42 õpilast, magavad 2 ühes voodis.



Koolitalu 7,164, põldu 5,96, karjamaad 1.0

3. koht:

Paunküla Mittetäielik Keskkool.

Siinsetest koolidest ainukesena Ravila vallas, ülejäänud Kõue vallas.

Lähim raudteejaam: Kehra

Klasse 6, õpilasi 80 neist tüdrukuid 38.

Koolijuhataja Eduard Ploompuu, staazi 43 a. neist käesoleval ametikohal 9, on sodinud vormis maha direktori nimetuse, kirjutanud asemele koolijuhataja.


4. koht:



Ardu Mittetäielik Keskkool (praguseni töötav ja kolinud suuremasse majja).

Lähim raudteejaam: Paide

Klasse 6,õpilasi 45 neist tüdrukuid 22.

Uusi tegijaid: Zoege von Manteuffeli nimeline SA

Kui midagi läheb inimestele korda, siis nad tegelevad sellega ja kirjutavad sellest. Rõõm on avaldada kirju, milles võib olla lahendusi kohalikuks tulevikuks. Vilets on jällegi kuulata, kuidas vallas asjad sujuvad ehk mitte - mida seal üldse tehakse või arvatakse. Infosulu järgi (kas ei ole siis tegevusi, mida ei annaks kajastada kõue veebis või ajaveebides) arvan, et ei tehta mitte midagi. See kiri toetab minu kahte hüpoteesi - mõisakooli potentsiaali turismis ja Habaja piirkonna inimeste eelistust Kose koolile Ardu ees, alternatiivile Harmile.

Sihtasutuse kohta saan anda infot.
Üheks SA algtajaks olen mina ise. Teised minu jaoks väga olulised nõukogu liikmed on Arno Kannike, Monika Mikiver ning juhatust esindab Tiina Steinberg. SA on Harmi koolist sõltumatu organ, st et me ei pea aru andma ei koolile ega KOV-le oma tegevusest, kui omavahelised lepingud ei näe seda eraldi ette. Väljavõte SA põhikirjast:
1.1 Sihtasutuse nimi on Zoege von Manteuffeli SA (Nime kasutusluba on saadud e-kirja vahendusel Saksamaal elavalt sugulaselt hr Claus Zoege von Manteuffelilt.)
1.2 1.2 Sihtasutuse asukohaks on Harmi küla, Kõue vald, Harjumaa, Eesti Vabariik.
1.3 Sihtasutuse eesmärgid on:
*kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine
*heategevuse eesmärgil sihtotstarbeliste vahendite kasutamise korraldamise kaudu
tingimuste loomine Harmi Põhikooli õpilaste edukaks arenguks
*kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamisele kaasaaitamine
*keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamine kogukonnas
1.4 Sihtasutus võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi
saavutamiseks.
1.5 Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
SA tegi ettepaneku, luua Harmi mõisa keskkonnateavituskeskus. Raha selle jaoks oleks tulnud Euroopa Struktuurifondidest. Käisin teemaga vallamajas. Tean, et seal asuvad 2006.aastal Norra Finantsmehhanismide projektitaotluse materjalid (ehitusekspertiis ja –kavandid). Arutades Taimar Lossmanni ja Katti Muruga sain neilt mõttele toetust – aitäh! Nad tegid ettepaneku, arutada seda koolijuhi ja Kõue Varahalduse esimehega, sest vara on valla oma ja SA liikmed ainuisikuliselt seda asja ajada ei saa. Tegime koolijuhile ettepaneku keskuse jaoks renoveerida ruumid, mida õpilased oleksid saanud kasutada loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Koolijuhi vastus oli “Proovida maksab, uurin asja”. Siiani ei ole vastust tulnud. Monika Mikiveri ülesandeks jäi suhelda Rein Hordoga, kes ka mõtte vallavanemale avaldas. Vastus oli mittemidagiotsustav, ehk siis ähmane. Saan aru, et omaosaluse jaoks ei käesoleval ega järgmisel aastal raha ei ole. Küll aga olekski raha olnud vaja aastal 2013 ja summas 65000 kr. Kui asju ette näha ja planeerida, siis leiab ka vajalikud vahendid. Sellist aega nagu praegu, on varemgi olnud. Küsige vallamaja kauaaegsetelt töötajatelt ja endistelt volikogu liikmetelt, kuidas siis hakkama saadi. SA on võtnud omale hetkel ülesandeks toetada nö pehmeid väärtusi. Järgmiseks ettevõtmiseks on Harmi Põhikooli AASTA ÕPILASTE tunnustamine SA omavahenditest (mis kujunevad hetkel peamiselt annetustest SA arveldusarvele 221047242927). Samuti soovime kaasa lüüa mõisapäevade korraldamises, kuid hetkel ebasoodsa koostöö tõttu ei ole tahtmist omaalgatust näidata. Ootame ja vaatame, mis edasi toimuma hakkab. Mõisapäevad võiksid olla meie piirkonna üheks reklaamürituseks ja selleks tuleks kaasata ka teisi MTÜ-sid. …Ja mis puutub kooli sulgemise kohta, siis selle piirkonna lapsevanemana ma kindlasti panen oma lapse Harmi-Tallinn suunal asuvasse kooli, mitte Harmi-Paide suunal asuvasse. Umbes aasta tagasi näitasin hariduse ümarlauas vallamajas www.ehis.ee asuvat pendelliikumise graafikut, mis selgelt näitab inimeste liikumisviisi juba aastal 2003 (mis see siis praegu veel olla võib!). Olen kogu aeg seda korrutanud ja ei väsi ka praegu seda ütlemast, et jõge vastuvoolu liikuma ei pane. Ja veel, oluline info kogukonna inimestele – töötades täna pea 14 korda suurema õpilaste arvuga koolis, võin julgelt öelda – maalapsed on julgemad, oma asjadega paremini toimetulevad ja õppeedukuses õpilase arengust lähtuvalt vahet ei ole. Seega – on Harmi kool meile vajalik! Olen kindel, et piirkonna lapsevanemad oleksid valmis läbirääkimisteks kooli toetamise osas. Jõudu ja jaksu Sullegi “oma asja ajamisel” keset valda!
Sirje Kautsaar

Kopeerisin siia otsa veel ühe kommentaari, et oleks tervik ühes kohas lugeda:

Kinnitan Sirje juttu ja lisan, et sai räägitud, et selle keskkonnaprojekti raha oleks püüdnud kokku ajada ka mujalt, vilistlased, nendega seotud ettevõtjad jne. Kindlasti on huvigrupp suur, paljudel õpivad ju lapsed juba mitmendat põlvkonda Harmis. Ja tõesti saigi selline sõnum öeldud, et proovime sebida omaosalust mujalt, ei läinud käsi pikalt ees vallamajja, teades niigi hullu olukorda eelarvega. Vallapoolne leigus on kummastav. Isegi kui kool sulgeda, jääb hoone alles. Selle eest tuleb ju ikka hoolt kanda. Või on siis plaan mõis võileivahinnaga maha müüa...?

Aga nu eks elame edasi, proovime tulevikus ikka veel sama teemat tõstatada, eks tuleb kindlasti veel võimalusi kuskilt sel otstarbel raha küsida :)
Monika

Ning lõppu üks värske link samal teemal, proportsionaalsuse põhimõttest avalikul haldusel.

Harmi tulevik

Tuli selline kiri (volikogu koosolekul oli peaaegu löömaks läinud):

Tegelt ma tahtsin vist rääkida sellest, et valla eelarve on väga kõvas miinuses ja meil peetakse üleval kahte pisikest kooli. Kuigi üks kool suudaks mahutada 120+ õpilast? Tõesti minust on seda väga kohatu öelda, aga pangu üks kinni ära ja ongi asi lahendatud. Seda on juba aastaid räägitud, et kaua see Harmi enam ei püsi. Ma võin olla vihane ja kuri- kuna see rahanappus on kõigi plaanid ära rikkunud.


Minu vastus:

Samamoodi saame öelda, et paneme selle valla kinni (teeme Suur-Harjumaa) või kaotame üldse maaelu ära ja kolime kõik linna elama - ökonoomsem, rohkem tööd ja kasu.

Harmi kinnipanemise vastu räägib:

Siin Me Elame (valitsev valimisliit) valimislubadus (on Sul voldik alles?)

Harmi kinnipanemisega voolab Habaja kant tõenäoliselt tühjaks, kui noortele peredele perspektiivitu koolita magala, töökohti vähem - jääb eelarvegi vähemaks, vald veel vaesemaks. Kui paljud Habaja lapsevanemad valiksid Harmi kooli sulgedes Ardu kooli Kose asemel? Juba Triigilt vaadates võib Ardu välja näha kusagil Järvamaa sopis asuv perifeeria (kui ei ole asja kooli, lasteaeda või kuhugi tööle), kui Kose on väravaks pealinna-tõmbekeskusse suundudes.

Aga mida siis teha?

Ikka on võimalus Harmist mingi spets erikool aretada, et tuleks rohkem õpilasi ja kaugemalt ja et kool pakuks midagi, et tasuks seal käia. See tuleks mõelda olemasoleva keskkonna ja sotsiaalse kapitali baasil. Väikeste koolide eeliseks on rahulikum ja kodusem atmosfäär, õpetaja jõuab iga õpilasega rohkem tegeleda, turvalisem. Ma võin eksida, aga arvan, et paar last käib Koselt just nende põhjuste pärast Harmi. Mida ma Harmis muudaks, kui võimalus oleks - hindamissüsteem iganenud lineaarsetelt hinnetelt hinnangutele, mis antakse õpilase, lapsevanema ja õpetaja läbiviidud arenguvestluste baasil. Mitte eriti keeruline muudatus, aga muudaks joonel käimise ja drilli inimlikumaks ja individuaalsemaks. Ehk väike kool ei suuda mõõdetud õppetulemustega rinda pista suurematega, küll aga oleks võimalus süsteemi õpilasesõbralikumaks ja -kesksemaks muutes anda lastevanematele tugev argument kooli valikul ajal, kus inimlikkust just üleliia pole.

Mingi sihtasutus olla ka Harmi juurde poogitud, kes selle tegemistest teada annaks?

Tee

Selle nädala igal hommikul astusin läbi Sääsküla, Riidamäe, Harmi. Teetähis Harmi küla piiril, kes teab mis taluase, tähistab nähtamatut piiri. Kuigi seda, et mingeid piirkondi pole, väidavad ka viimastel valimistel vähemusse jäänud valimisliidu volikogu liikmed. Nendest väravatest astub peale minu veel paar hinge Kantkülast, Sõmerust, veel keegi. Teiste jaoks on teised tõmbekeskused. Kui palju üldse esimene ja teine piirkond ühendatud on? Nutu-Habaja tee on ammu ununenud, Triigilt läheb karjatee Habajale ja on veel see tee. Sääsküla-Riidamäe tagant. Mis külad need üldse on, paar valget lumist maatükki, hea, kui üks korsten suitseb. Kahte piirkonda ühendab kaks kruusateed, kuigi talvel teekattel vahet pole.



Sinna ma lähen.



Kohal.

Jaanuari lõpp

Harmis, puid on



Päike ka paistab



Sepikoda on püsti, puukuur veel samuti



Triigil



Talli kelp vajab lappimist

Naabermõisas

Mõisa peahoone on dateeritud 1809, Peter Zöge Manteuffel, ümber ehitanud arhitekt August Laupa 1932. Ei kuulu muinsuskaitse alla, kuigi nii seest kui väljast näeb välja, kui ligi kaheksakümne aastane.



Mis koorub valge pealispinna alt, on veel eriti põnev. Kuni 200 aastane kihistus.



Park on kaitse all, Kuivajõe veerel, mis kõik vana asustust täis.



Sama moodi oli elu sees Triigi mõisakoolis veel 1974. aastal ning Paunküla koolihoones samal ajal.

Kesk-Eesti turismipakett - kuidas seda luua ja müüa?

Lappasin läbi turismipiibli Estonian Handbooki 2010



Kõue vald oli esindatud ühe objektiga, mis kuulub Unustatud Mõisate mõisamängu, mõisakoolide ühendusse.



Unustatud Mõisad müüb ennast paketina - teatud kuupäevadel suvel saab mingeid boonuspunkte see, kes viitsib rohkem mõisaid läbi kammida.



Ka Järvamaa oli käsiraamatus sees - üllatuslikult nelja kunni teega. Samuti paketi eeldused olemas, turustus vist veel poolik. Pakett hõlmab teekonda läbi maakondade - veretee, tapatee, lahingutee. Võiks perspektiivis müüa.

Minu kautuses on JAP piirkonna turismiettevõtete uuendatud andembaas - teenusepakkujaid kui muda - seinast seina huvigruppidele. Meeldiva üllatusena on Ardu Külalistemaja asemel Ardu Turism, kes pakub ka Paunküla Puhkekeskuse teenust allhankena, oma nime all. Võiks olla tõsine tulevikutegija ning nimi on hea - Ardu jääb trassi peale, ei ole mingi ebamäärane Paunküla puhkekeskus, mis asub tegelikult Kiruvere külas.



Kesk-Eesti mõjutsoonid Järvamaa koguteose I osast - Kose ja Paide vahel tühi maa ka 80 aasta möödudes. Kas ka tulevikus? Mingi aeg tagasi avaldas Postimees analoogse tõmbekeskuste joonise - Kõue jäi analoogselt Suur-Tallinna ja kesk-eesti agraarmaa vahele, tühjaks kohaks.



Põhjalikum ajalookaart samast teosest.



Üks üleeilne vallitorn- nelja kuninga vangi- ja surmatorn.

Breaking News Kõuel

Vallavalitsuses valitakse hetkel uut Harmi kooli direktorit, kolme kandidaadi seast, võitja osutub igal juhul üllatuskandidaadiks! Uue direktori amet on aus, kuigi tal tuleb seista väikekooli püsimajäämise eest, rakendades innovatiivset juhtimismetoodikat, mis tõstaks koolikompleksi senisest tavalisest ilusast väikekoolist suurema ümbruskonna õppe-tõmbekeskuseks. Jõudu uuele juhile!

Aarne Kivistik - valge arheoloog

Kui tahate tuhnijate vägitegudele kaasa elada, saate kiigata militaarfoorumisse, kus dektorikeelustamise rubriigist on saanud tuusalt feimi seesama bloog. Militaartüübid, tehke palun oma lingid siia korda!

Kasutajale "Arheoloog" sekundeerin Aarne Kivistikku toetava tõestusega, et 2005. aastal Harmis väljas olnud potikillud on jõudnud teaduslikku publikatsiooni, kui viitsiks oma vintidel tuhnida, võiks välja panna terved näitused.

Kes on Kõue Kuulutaja peatoimetaja?

Märtsi number annab sellele selge vastuse: see, kellel koguni kolm lugu antud numbris. Kuulutja lae alla siit, kui see ei avane, siis mine www.Koue.ee - dokumendid - kuulutaja - 2009 - Märts.pdf

Kui ma mõnda aega tagasi Kõue vallavanema juures vaibal käisin, rääkisin talle minumeelest suurimast probleemist (peale rahalise muidugi) vallas - infosulust Harmi kooli tuleviku suhtes. See sai alguse anonüümsest allkirjade kogumisest, mis nõudsid vallalt Harmi kooli jätkamist, kuigi mingit ametlikku seisukohta kooli sulgemiseks ei olnud keegi teinud - need olid sahinate tasemel, räägiti, et kooli juhataja on põhjusel valla teadmatuses kooli tuleviku suhtes sügisel ametit maha panemas ning uut hingestatud koolijuhatajat pole kusagilt võtta. Ka sahistati, et allkirjade kogumine olevat valimiskampaania avapauk, nojah, midagi vallalt nõuda, on vast kampaania. Edasi kajastas sahinaid Harju Elu, kes oli agmaterjali leidnud Alansi ajaveebnikult, tüübil, kes sel ajal ainukesena sellest probleemist avalikult oli rääkinud. See jällegi oli kellelgi vallas maksa üle kopsu keeranud ning arvati, et just Alansi veebnik aitas kaasa eelpoolmainitud anonüümkirja koostamisele. Edasi ilmus Harmi kooli tulevikust artikkel Nelli Teatajas, ehk vähemalt mina sain teada, et selline asi veel ilmub, kusjuures ma ei imestatks, kui Ärihaide kooli äraostmise teema sai sinna loosse just minu kommentaaril esimesse Alansi veebi artiklisse või siinsamas ajaveebis kajastatud tänapäeva mõisnike Tamjärve ja Krossi tegemistest. Aga polegi midagi imestada - mingit avalikku infot peale blogijate keegi ei liigutanud ning seda teemat ei puuduta ka Märtsi Kõue Kuulutaja - põhjuseks ilmselt see, et vallal ei ole mingit otsust, arvamust veel. Hariduskomisjon käib koos ja arutab, info sealt välja ei liigu. Harmi kooli lehel on nupp, kust saab sisestada oma arvamust kooli jätkamise osas, see inff kaob samuti kuhugi musta auku. Aga võibolla teab vallavanem rohkem, kui kõik teised kokku ning targu hoiab suu kinni. Twitteri ajastul aga, kui info aegub sekunditega, on vaja minumeelest kiiremat reageemist, kui oodata ära 1. mai mõttetalgud, et seal sel teemal vaielda - kui kool on valla oma, siis peaks ka adekvaatne ja ja uuendatud inff ametlikest kanalites olema saadaval, enne, kui enamus lapsevanemaid oma võsud meedia poolt sulgemisohus esitletavast koolist välja võtavad.

Kõue Kuulutajas lõpetas vallavanem oma pöördumise loosungiga, katkend lausest: "Eelkõige vajaksime reformi ehk põhjalikke muutusi mõtlemises"

Eeldusel, et valla rahadega väljaantav leht käib vallavanema sõnade järgi, vaatame, kuidas Kõue Kuulutaja peatoimetaja oma lugudes seda mõtet toetab:

Külakoosolekut mina organiseerima ei hakka, külavanemaks ka ei hakka. See on järjekordselt ülevalt poolt peale sunnitud plaan, mis mulle ei sobi.

Loen, aga mitte internetti. Ma olen väga hästi informeeritud, milline käsitöine pritse seal loksub.

Kasvatatakse lapsi, täiskasvanu ümberkasvatamine on kommunistlik jura.

Kadunud sotsialismi ajal anonüümsust tauniti, vähemalt sõnades.

Samas küüditamisest selsamal sotsialismi ajal: Kodust väljaveol hakkas üks naine vaikselt laulma, millega ühines terve autokoorem inimesi ja siis sõdur püssitoru talle näkku torkas.

Huvitav, mis mulje Kõue Kuulutajast enamusele rahvale (minule pole paberlehte jõudnud) viimasel ajal on jätnud - kool on sulgemisohus, sellest ei sõnagi, samas nüüd juba kuue lehekülje jagu jagelemist ja ärapanemist, kiuslikku mölinat või äkki see ongi see tsirkus, mida raskel ajal rahval vaja? Kusjuures ma ei imestaks, kui see sissekanne saaks paari lehe pikkuse järjekordse sapise analüüsi KK peatoimetaja poolt, sest ta on väga hästi informeeritud, milline käsitöine pritse seal loksub. Kas sedasama pritset peaks ka KK avaldama? See on ajalehe edasise margi küsimus, kui sellest midagi veel alles peaks olema.

Ning üks teine tähelepanek märtsi KK lehest: ajal, mil on laiemasse inimeste teadvusse jõudnud ohud laste internetikasutamisel, oma piltide jagamisel, enda eksponeerimisel, võiks ametlik kanal ise eeskujuks olla ning laste pilte ajalehes mitte näidata (vaid lastevanemate nõusolekul). Millega seletada siis lapsevanemate keeldu lastel ennast netis mitte näidata, kuid suvalise lehe õigust suvalisi lapsi netis eksponeerida? Mida aga arvab sellest Kõue Kuulutaja lugeja (mitte ainult Arno vaid ka iga teine ühisest infokanalist huvitatud Kõue elanik või kaugemaltki)?

Adramaadest, Harmi identiteedist

Mul on plaanis kirjutada üks pikem lugu Harmi teemal, kuid see lükkub edasi aega, mil Kõue kuulutja mulle lõpuks postkasti ilmub.

Kirjasaatjad on mind vahepeal meeles pidanud ning läkitanud kaks teadet:

jau kõue vasall-man

kas oled jõudnud tutvu muinasaja teadus 11-2002 a. keskus-tagamaa-ääreala

Lang kirjuta seal vakuse ja linnusepiirkondadest.Manuse pilt sealt.

kontuur tähendab vasalli maavaldust 13 s. algul ja number kyla suurust liber cansus daniae järgi. Rasvane kontuur veel varasem vasalliüksus:

et siis 19 adramaad e. kõue kündis üits mees 19 päevaga ülesse või 19 meest ühe päevaga.

Teine teade naaberküla (S)Harmi ülesse kyndmise kohta on tulnud

kirjasaatjalt A.Kriisalt - Aegade Algusest 2004:

Viikingiajal võeti kasutusele rauast adraterad. Vanimad leitud teramikud pärinevad konksadrast, kuid tõenäoliselt oli tuntud ka uus künniriist - harkader. See oli konksadrast oluliselt tõhusam ning mitte ainult ei kobestanud mulda, vaid pööras pinnase ümber. Senise ristkünni asemel saadi sama töö tehtud ühesuunalise kündmisega. Vanimad ühesuunalised künnitriibud on avastatud Lõuna-Harjumaalt Harmist, kus on sellist kündi tehtud enne 11. sajandit, mil endisele põllule rajati kivikalme.

Kuigi olin paar aastat tagasi lugenud Kriiska Aegade algust, ei olnud mul see fakt meeles ning Harmi vanem ajalugu jäi mul käsitlemata eelmine aasta Harmi kooli 165. juubeliks koostatud trükisel, millesse ma kaalusin küll paari leiu rekonstruktsiooni arheoloogia publikatsioonidest, millele juhatas mind Aarne Kivistik, kelle käsi on ka tõenäoliselt mängus eelpoolmainitud künnivagude leidmisel.

Aarne Kivistik on legendaarne teadlane, arheoloog - oma leitud trääni käib ta alati rahvale välja, enne arhiivisügavustesse lükkamist, järgnevad leiud on pildistaud Harmis, maikuul 2008, esimesel pildil olevad kujused on veel koos mullaga väljapanekul:

Harmi teemalt on lahatud pikemalt Alansi veebis, põnevaim arutlus toimub teemal, mis oli enne, kas Uus või Vana Harmi (Ojasu)?

Oma panuse antud koha koduloosse olen koondanud Harmi ajaloo vihikusse: