Kuigi Mardi kraav on veehulga mõttes väike tegija võrreldes lähimate Kuiva- ja Pirita jõega, on siin veetaseme kõikumine üpris suur ja see sõltub otseselt veekogusest, mis Männiku rabalt peale voolab. Eelmise ja üleeelmise aasta samal ajal oli kraav juba kas 3/4 täis või üle ääre, sel aastal ei voola siin veel midagi. Hoian lugejat kursis veehulkade ja võimalike üleujutustega Kõue kandis sulavete murrangulisel nädalal.
1820. aasta Triigi mõisa kaardil on näha, et tiigid saavad oma vee allikast (
quelle, võrdle kanalite algus- ja hargnemiskohta alumise, 1873 kaardiga). Ometi on mõisasüdamesse tõmmatud juba kakssada meetrit kraavi suurest rehest vasemalt, kus mõisa ligemate külviväljade voortevaheline org. Tõenäoliselt on Mardi kraavi kaevamise põhjuseid kaks - tiike toitev allikas hakkas oma jõudu kaotama ning kuivendust vajasid kevadel nii südamaa põllud kui ka rabadevaheline Pala küla, kuhu alla Mardi viib.
1820. aasta kaardil on vaadeldavad veel veskitaguste põldude külviväljad, kus aimatavad nii mõnedki katked kunagiste muinaspõldude vahelistest maakiviaedadest - nende kokkulükatud riismed sulatavad praegugi lume esimesena kergumäel ja teistes kangrutes.
1873 on kraavide süsteem saavutanud oma keerulisuse tipphetke. Allikakoht on hargnemiseks kuuele harule, tõenäoliselt töötas seal lüüside süsteem, millega sai vee kulgemist reguleerida.
1901 kaardil on Mardi algus jälgitav, otse Männiku soo südamest, Katsina tagant.
