Kui president viimati Kõuel käis (ühe eduloo anatoomia)

Kas millegi ära tegemiseks (võtame aktuaalse näitena varemete koristamine) on ilmtingimata vaja palju raha ja valla survet? Kindlasti mitte - nagu olen juba korduvalt täävitanud, on asjade liikuma panemiseks vaja kõigepealt sotsiaalset kapitali. See foto on 1994. aasta Kõue küla keskus - nn. Pikkeli maja jäänused. Mis siin kunagi kõik oli, võib lugeda Sirje Saulepi ja Ireene Tisleri kodulooraamatutest, paraku peale põlengut oli seis selline ja püsis aastaid ühetaolisena.

Inimesed olid sellega harjunud, ei pidanud seda vaadet koledaks ega kohta õudsaks. See sobis neile.

Kõue keskuse näite puhul tõi muutuse külla inimeste kaasamine ja juhtimine, mille algatasid külavanemad, kes lõid 2005. aastal Kõue Külade Seltsi. Esimene külavanem oli tugevate Raava juutega, järgnevad aga sisserännanud, kes tihti peale suudavad pilti laiemalt näha ning olemasolevatesse käitumismustritesse muutust tuua. Inimeste ehk protsesside juhtimine on keeruline - eelduseks, et Kõuel tookord asi õnnestus, oli peale rahva valitud liidrite ka üldsuse samale ajale sattunud soov muutustes osaleda ja tärganud kogukonna- ning kodanikutunne. Oli palju eeldusi, et midagi muuta.

Esimesed talgud Kõuel - koos olevat olnud 67 inimest ehk umbes iga neljas hing sellest kandist.

Et Pikkeli maja asemele kunagi Kõue Rahva Maja kerkib, ei osanud tol ajal arvata keegi - esialgu oli soov veidi korda luua ning koledust kaotada. Kes tasuta töötab, teeb seda kõige paremini, hingega, vabast tahtest. Asjad hakkasid liikuma. Kui üldine valla kraaklemine käib sovhoosiaegsete kantide - Habaja ja Ardu vahel, oli tol ajal volikogus ja vallavalitsuses jõud niimoodi, et üht-teist jagus ka Kõuele. Müüdi maha lagunev vana vallamaja ning kirjutati PRIAle projekt.

Edasi saab juba annaalidest lugeda. 2006 oli valmis Kõue Rahva Maja vundament, esimese klotsi asetas sinna president Arnold Rüütel.

Esimene leedi - maarahva sõber ja toetaja.

Rüütli ametiauto oli Kõuel paksu tolmukorra all. Legendid räägivad, et just presidendi teenena asfalteeriti peatselt ära Silmsi-Kõue teelõik. Tol ajal oli Savisaar majandusministriks. Järgnevaks planeeriti Ojasoo-Triigi lõiku, seejärel Kõue-Virla ja valla rahadest kuni Kadja teeotsadeni välja.

Siin on veel Kultuuriminister enne maja lõplikku valmimist.

Suurvee uuendus

Igal muul aastal oleks põllud lume alt väljas ja veed täiega voolmas aga Kõue-Triigil praegu veel mitte. Mardi kraav, mis poolitab Triigi ja Kõue küla juba veidi Pala-Paunaste poolt täitub.



Kõue muinaspõllud näitavad oma igavikulisi külvivälju, Triigi põllud on veel paksu lume all.



Tagakülade Virla-Aela teed on viletsad, valla bussil kulub lisaaega seal sõitmiseks, samas suuri lõike üleujutatud veel pole. Triigi-Ojasoo tee sai höövlit, samas tasub madala sõidukiga sealt võimaluse korral hoiduda, nagu tavaliselt.



Eesti kodu-uurimise Seltsi mulluseid väljaandeid, Kadja külaraamat ja käsikiri Triigi Klaanid (ülal paremal) Kose kihelkonda esindamas, seltsi suurkogul Rahvusraamatukogus, 08.04.2011

Uusi valdu Harjumaal

Praegune Kõue vald on kunagi kandnud nimesi Triigi ja Aleksandri, vastavalt võimule.
Ardu küla on valla järjekorras kolmandaks keskuseks, Kõu ja Triigi (Praeguse Rava vallamaja) järel. Ardus on kool, lasteaed, pood, vallavalitsus ja grill (külalistemaja) vägeva turundusega. Nüüd on siis ka Ardu vald.



Kolm lillat pilve Kõue peal
igaüks kümne külmakraadi eest

Külma värvid

Eile õhtul teel asustusse, rohtu hankima. Siitsamast, Triigi ja Paunküla Andimäe vahelt, üle kõige maalilisema maastiku, peaks kunagi jooksma Tallinna-Tartu maantee. Ega projekteerijad rumalad pole, suurt kõrgusvahet annab ristmikul kenasti ära kasutada.



Tsivilisatsioonis käidud, tagasi mööda Pala teed. Siitsamast, kõige maalilisema koha pealt, suure lume all oleva kivi juurest, jookseb kunagi järgmine maantee ülesõit. Samuti suured kõrgusevahed.



Pala. Taevas kisub lillaks, väga külmaks.



Kõue.



Tänane hommik. Samad ulme värvid taevas, -24 c

Kõu küla muinasajal ja 1905

Erinevalt Paide kultuurikeskusest, kes kasutas minu maalitud Paide linnavaadet ilma minult luba küsimata oma plakatitel, ei ole Kõue külapäeval vaja minu käest midagi küsida. Ma maalin küla vaated valmis ja viin kandikul Kõuele. 1905, min. kooli avamise ajal:

Karu hoiatus ning vanades majades

Pala külavanem oli eile Kõuele kalosse maalima tulles märganud Pala ürgteel värskeid karupoja käpajälgi - need uuritud, tõstnud pilgu ning vaadanud tõtt (ema)karuga... Eks siis pööranud vaikselt ringi ning kõmpinud koju tagasi, et mõne aja pärast jälle teed püüda üritada käia.

Paar päeva tagasi oli Nutul nähtud autoaknast kahte karu metsaveerel müramas, ilmselt nooremapoolsed isaskarud.

Sellised sahinad siis, üldiselt ei ole karud siin igapäevane nähtus, jäävad Aela ja Kadja järvede juurde suuremasse metsamasiivi, aga mingil põhjusel on hakanud siiapoole liikuma, alles eelmine hooaeg oli jama huntide poolt ketist puretud koertega, nüüd siis mesikäpad platsis.

Paar päeva tagasi läbisin jalgrattal nii Pala tee kui Nutu-Vaopere teeraja (tee oleks palju öeldud). Kui ma oleks Kõue Kuulutaja gerilja peatoimetaja, ütleksin, et mis te pabistate, mingeid karusi pold. Karu on aga võimeline jooksma kiiremini, kui ma maastikkurattal sõita suudan, nii et ma ei hakka siin saatust mõnitama, metssiga olen varasemalt näinud mõlemal teel.

Näitan parem paari pilti mahajäetud, unustatud, käest lastud, parseldatud talukohtadest - võrreldes kesk-Järvamaaga on siin varede konsentratsioon palju väiksem, aga kõrvalistes kohtades üht-teist ikkagi leidub. Lennake peale ja lööge üles!

See foto on viis aastat vana, ei anna garantiid, et praegu veel katus peal on - Kadja küla Pääramäe, kuuseheki juures hauaplaat: Juhan keegi - mälestus sinust ei kustu, leidsin selle kivi kogemata ühel oma sünnipäeval:

Pääramäe jääb Kadja, Virla ja Aela külade kokkupuutepunkti juurde, lähedal on Vonka raba, kus rabalagendikul asus kunagi antud külade kool - Vonka kool, praegu sigadepassimiskoht:

Papli talu Nutul, minu lapsepõlves oli häärberil veel katus peal, Papli asub Nutul eespool, ehk põhimõtteliselt viib sinna veel tee:

Seda kaunist metsheinaküüni, Nutult edasi Vaoperel, pärandkultuuri nimekirjas, olen juba esitlenud, nüüd märkasin veel analoogset varet viimase lähedal, väga põneva varaga, palk on pikkupidi pooleks kistud, poolenisti varatud, piisav heinasara jaoks:

Analoogne loominguline vara on ka püstisel küünil:

Aru talukoht Habaja-Harmi piiril, katus oli siin peal vaid kümme aastat tagasi:

Nii Aru kui Papli rehealuse laelauad on eksklusiivsed, kuskil 40 cm laiused! Vanasti ikka osati maju ehitada, ütleks selle peale:

Mardi saun Kõue külas, elumaja põles paarkümmend aastat tagasi maha, lauda sein kukkus hiljuti kokku, suur raidkivikelder haigutab kenasti õuel, kaks kaevu. Tegu minu naabertaluga, mäletan lapsepõlvest, kuidas vanatädi käis meil külas, turnis purdel, et üle Mardi kraavi saada. Praegu puhkab Kose kalmistul.

Kõue vana vallamaja Rava külas, valla keskel. Paljud mäletavad veel tantsupidusid majas, aktiivset elu ja adminni, mis seal toimusid, kino. Hilisem majaosa on kivist, kaks sajandit vana, puust. Ravas asuv vallamaja võib olla Sinu jagu vaid 1 190 000.- eest!

Kossaste kõrts

Viimasel ajal on kõneainet pakkunud Raineri tellitud Eesti- ja Liivimaa kaart, kus traditsiooniliste teede asemel asuvad rabamassiivid ja sillad üle nende. Mingist täpsusest ja detailist ei saa siinkohal rääkida, paljud ikoonid tähendavad kõrtse, kindelpunkte teekäijale, mõnedel ikoonidel pole üldsegi nime juures. Kõue-Triigi, kui maailmanaba vähemalt minu jaoks, tähistab kaardil Kassis, asukoha poolest nagu klapiks, Ardust idas, Soosild põhja (Riidamäe-Sääsküla) ja Lõunasse. Nimekuju ning kaardi iseloomu poolest pakuks ma Kassise pähe Kossaste kõrtsi, seni uurimata hoolonit, kunagist Triigi abimõisa, paljude inimeste perekonnanime koos Kõusaare ja Kõussoniga, kelle kõigi juured siit ümbrusest pärit on.

1820. aasta Triigi mõisa kaardil asub Kossaste kõrtsihoone Kõu küla ja Kossaste mõisa vahel, suur hoone koheselt läänes peale silda üle kuivajõe.

Kuivajõe säng on võimas, eriti Kõu väljamäe, kunagise hiie jalamil, vaade praeguse silla juurest Kossaste abimõisasüdame peale (Kuivajõgi on siinkohal külade piiriks):

Ning vaade väljamäelt:

Siinkohal tuleb mainida, et praegune sild asub tee õgvendusel, vana sild asus praegusest ülesvoolu lõunas, see sillaase asub otse abimõisa all, vaade vanalt sillalt:

Ning vana sild praegu, vaja pärandkultuurina arvele võtta:

Kossaste hoonestusest on säilinud magasiaida vare, paar keldrit all:


Ning veel üks kaart, TLA, 19. saj. viimane kolmandik, Kõrts kenasti peal (Krug), mingit vare pole praeguseni säilinud. EW alguses üritati abimõisa hoonetest vanadekodu teha, seda aga mingil põhjusel ei suudetud.

Kuigi Triigi mõisa hilisem kõrts asus mõisast läänes, võis varasemal ajal tähtsaim kõrtsihoone asuda just Kossastel, võibolla viitab jõe lähedus ka veeteede ajale, mis on küll õhkõrn oletus.

Kossastet guugeldades leidsin vaste EHA kinnistute registris, punasega minu tõlge:

Mõisana on Triigit märgitud juba 1479. a. Kossas ja otz (Oraveski ehk väike Kõu või Otsa talu, kõige jõepoolsem Kõue küla kinnistu) olid külad. 1524. a müüs Johann Soyge Triigi Friedrich Dückerile. 1641 Otto, Tönnise p Wrangell. (Tönnis Wrangelli naise Maya, Friedrichi t Dückeri vend Otto kaudu 01.11.1573, on tulnud Triigi Wrangellite kätte). 1649. a Bernhard (Beren), Jonase p von Saltza, kes on saanud Triigi oma teise abielu kaudu Otto Wrangelli t Elisabethiga. Pärandijagamine obristleitnant Bernhard von Salza pärijate vahel. Triigi jagatakse kolmeks osaks. Hans Heinrich Strycki lesk Anna (sünd Salza) saab külad Kossas 3 adramaad, Kau 5 1/4 adramaad ja Tammetz talu 1 /4 adramaad. Kapten Anton Schulmann saab oma naise Hedwig, Bernhardi t von Salza tõttu külad Rawell (Rava) 5 1/2 adramaad, talud Handjama (Andimäe) 1/2 adramaad, Pallal 2 1/2 adramaad, Kuckepalla 1 adramaad , Sotawe (Sotemäe) 1/4 adramaad. Elisabeth, Bernhardi t von Salza (vallaline) saab külad Firril (Virla) 5 3/4 adramaad ja Nutz (Nutu) 5 adramaad. "Die grosse Hoflage" (Triigi) saab 3 000 riigitaalri eest Anton, Heinrichi p Schulmann, kes on Hedwig Saltza abikaasa.

Midagi suurt on juhtumas!

Triigi Mõis II - mõisahoone algkuju

Jätkame Triigi Mõisa algkujuga, siinkohal tuleb anda praeguses kontekstis mõistele algkuju kaks tähendust, mida mõlemat lähemalt vaatleme:

1. Mõisasüdame, kitsamalt peahoone või varasema tornlinnuse paiknemine enne praegust hoonet.

2. Mõisa praeguse peahoone 2 varasemat ehitusjärku.

Eelmises loos saime teada, et muinas-Kõue oli võimas küla, mille dominandiks Väljamägi hiiega ja Kergumägi, võimalik varasem sadamakoht Oraveskil, veel tasub mainida Mardimäge, mida sarnaselt Oraveskiga ei ole uuritud. Esimeseks värvitahvliks, lisalugemiseks Kõue Ajaloo Vihiku seerias ilmunud plaan muinasaegsest Kõu külast:


Paigutades mainitud kohad (Rasumovski) kaardi peale, saame põneva geomeetrilise mustri:


Mida ligemal on koht praegusele mõisasüdamele, seda tõenäolisemalt võis seal asuda vanem repressiivkeskus, tõenäolisemalt Kergumäel, suulise pärandi järgi, või Oraveskil - tõenäolisel sadamakohal. Tasub ka tähele panna, et Triigi mõisa ja Rava küla mainimisaastad ühtivad - legendi järgi oli esmane mõisnik Ravale kupatanud kõik inimesed, kelle talud rajatava mõisasüdame lähedusse jäid.

Võibolla on kõik see eelnev jutt fiktsioon ja kompensatsioon faktile, et praeguse peahoone läheduses, mõisapargis, ei leidu märgatavat kohta, kus peahoone oleks enne võinud asuda.

Aga asume praeguse peahoone kallale ning ärme võtame arvesse kolmandat ehitusjärku, konsoolkatusega uue fassaadi pikendust, ehk meile jäävad

1. peahoone keskne, suurim osa

2. sellele imeliku nurga all kinnituv väiksem osa, mille põrandad ja vahelaed keskse omadega kokku ei lähe.

Kuigi on esinenud vaidlusi, pean tõenäolisemaks vanemaks osaks väiksemat, tornlinnuse tüüpi osa, selliseid graniidipalle ei ole kesksel osal vundamendi kohal, ammugi mitte kõrgemal, kasutatud:



Kahe ehitusjärgu võrdlusel seinapaksuse järgi on raskusi, kuna seinad on suht ühepaksused, vihje võib anda võimaliku varasema osa tugevam ebasümmeetrilisus. Ehk see ehitus on olnud kunagiseks kindlustatud vasallilinnuseks, nagu seda nimetatakse. Omaette kunsttükk on nende ehitusjärkude liitekoht, mitmenurkne, keeruline koridor, trepikäik (joonisel):


Hinnalise pärlina on tänapäevani säilinud reprod Wilhelmine Kotzebue peahoone romantilistest söesketsidest, alljärgneval on kujutatud peahoone keskset, suuremat osa. Tulles tagasi eel-Kotzebue aega, millest praegune postitus räägib, tuleks sellelt pildilt ära võtta sammasportikus sissekäigul, asemele võib mõelda barokse ukse koos trepiga, mis viib alla aeda:


Vaadeldes keskse osa ja tornlinnuse korstnaid, avastame esimesel keerulised korstnapüksid, joostes ja toetudes veel keerulisematele talasüsteemidele, teisel massiivse, kalde all oleva võimsa toru, võimaliku mantelkorstna allkorrusel.

Esimene ehitusjärk, kunagine tornlinnus:

Kõue Külade Seltsi rahvamaja ehitusseisust

Tänase seisuga paigaldatakse viimaseid plekke korstnajala ümber vahelae juures, saabumata on kööginurga mööbel, põrandad vajavad veel ühte kihti lakki ja thats about it! Vallavanem kibeleb juba maja avama, mis on igati loogiline, sest ehitus soikus vahepeal pikka aega. Rahvamaja ehk kiigemaja ehitusloo võime jagada nelja episoodi:

1. Maja vundamendi õnnistas ja nurgakivi asetas Arnold Rüütel, President.

2. Erinevad alltöövõtjad ehitasid palkosa ja kivikatuse, mis ilma pennideta tekitas sarikate kaardumise, maja vajus ebaühtlaselt, eks pennid tuleb kunagi paigaldada.

3. Tükk aega vaikust, rahvas kaotas lootuse.

4. Paari viimase kuuga on ehitus saanud uue hingamise, valminud on saunaruum, tualetid, põrandaküte esikus jpm., samad töömehed remontisid suvel ka Ardu kooli, tõeliselt kvaliteetsed ja kiired tüübid, neid julgen soovitada, kuid kardan, et nende ajad on perspektiivis pikaks ajaks ette välja müüdud, väga hea töö!



Võibolla kõige iseloomulikum selles majas on kohaliku meistri kamin, et see suitsu sisse ei ajaks, tuleb kütta kuivade väikeste halgudega, mis ei tohi kaminasuu ääres olla, ehk neid tuleb tahapoole lükata, siis tõmbab hästi!

Maja palkosa on pärit Valgevenest, kohaliku taustaga ettevõtja Valdo, kellel seal mõned saeveskid ja palkmajavestmisfirmad, tegi mulle kunagi kiirpalkmajakursuse, kui kevadel KKS rahvamajas ehitusjärelvalvet teostasin. Klassikalise freesvara asemel pakkus ta välja mitmekoonuselist siksakvara või punnvara. Väga vajalikud teadmised! Püsige rahvamaja avamislainel!