Suurvee uuendus

Igal muul aastal oleks põllud lume alt väljas ja veed täiega voolmas aga Kõue-Triigil praegu veel mitte. Mardi kraav, mis poolitab Triigi ja Kõue küla juba veidi Pala-Paunaste poolt täitub.



Kõue muinaspõllud näitavad oma igavikulisi külvivälju, Triigi põllud on veel paksu lume all.



Tagakülade Virla-Aela teed on viletsad, valla bussil kulub lisaaega seal sõitmiseks, samas suuri lõike üleujutatud veel pole. Triigi-Ojasoo tee sai höövlit, samas tasub madala sõidukiga sealt võimaluse korral hoiduda, nagu tavaliselt.



Eesti kodu-uurimise Seltsi mulluseid väljaandeid, Kadja külaraamat ja käsikiri Triigi Klaanid (ülal paremal) Kose kihelkonda esindamas, seltsi suurkogul Rahvusraamatukogus, 08.04.2011

Keevitus ja kodulooraamatuid Erich Klaani kogust

Vedeldasin ebauskliku kombel veidi metalli päevade lühenemise tähistuseks




Ka Triigit nimetati kunagi asunduseks, hiljem alles külaks

Vanamõisa küla, kunagine Saarnakõrve mõisakoht

Võibolla on see uus inff vaid minu jaoks, aga avastasin selle fakti ajades kokku EHA kaarti sarekorb F1-N2-SC-IV-71 Vanamõisa külaga, põhjuseks Valdo avastus kaardi loodenurgast - Mudajärv ja Nõmmjärv, praeguseni olemasolevad. Niisiis, kes kaardiserverist antud kaardi tekste veerida viitsivad, võiksid öelda, kas tegu on mingi kõrvalmõisaga (häärber paistab päris korralik olevat), või asus peamõisa Saarnakõrve (Soontagana) keskus kunagi Vanamõisas.

Schmidti kaardil on Vanamõisa kohanimeks valdus Saarnakõrve.

Vanamõisaks on nimetatud Schmidti kaardil hoopis Ojatagust, eel-Purdi ja -St. Anna aegset keskust, teetähist Tln-Paide vahel.

Varasem kool Triigi mõisahoones

Kose koduloouurija Erich Klaan helistas ja rääkis, et tema eakaaslase vanaisa oli käinud mõisa juures kodu/rändõpetaja juures, see olla olnud veel enne külakoolide võrgustiku rajamist, mõisnikuks oli siis maadeavastaja poeg Otto Rjurik. Kuskilt on teada, et sel ajal oli Triigis ca. 30 teenijat - rätseppa, kutsarit, jne. Ehk midagi õnnestub veel kooli kohta leida.

Valdo Praust rokkis Väätsa Kodanikumajas

50% üritusel välja käidust oli nähtud juba Paides. Mida oli Valdol pakkuda uut? Mees oli valmis saanud muinasaja kaugteede kaardi, kunagi interpoleerin selle ka Tõnu Raidi analoogiga, mis põhineb samuti hüpoteesidel:

Teiseks oli ta kokku pannud Suure Harjumaa Kagutee, mis oli omal ajal ülitähtis ühendustee, marsruudil Paluküla-Kädva-Sonni-Rumbi-Riiali-Kõuna-Piiumetsa-Jõesilla-Nõmme-Väätsa-Röa-Reopalu-Paide:

Teelõik, mis mehel pildi peas kokku pani, asub Piiumetsast Läänes, rabas, kus pärandkultuurina märgitud taliteelõik osutus täidetud aastaringseks teeks! Nii et, tehke järele üks niisama võimas hüpotees!

Kose kihelkonna lõunaosa kohta sai ka ühtteist uut teada, näituseks üks slaid:

Lõppu üks link raamatut, mida kindlasti RR vaatama lähen:

http://ester.nlib.ee/record=b1535880~S1*est
http://ester.nlib.ee/record=b1534965~S1*est

Ning teine vaatenurk samale üritusele.

Paide vaated - uuemaid ja vanemaid

Kõue valla pärandkultuur

Täna võin linnukese seinale kirja panna - reverseengineerisin koduvalla pärandkultuuri, ehk vaatasin kaardi pealt külade järgi mis kus on ning kandsin kõik selle värgi valla turismikaardile. Palju asju on puudu näiteks Triigi lubjaahi, Saarnakõrve mõisaase, Nõmmeri küla, mille kohta valla detailplaneeringu üldarutelul mees ütles, et nagu oleksid 50 aastat ajas tagasi rännanud, ei sisalda ühtegi objekti, 1820. aasta Triigi mõisakaardilt on vaja maha viksida paarkümmend kohta jne, jne. Ootan pärandkultuuri järgmist revisjoni, enne aga ilmub valla turismikaart, kust saad leida järgnevad kohad, X märgitud minupoolsed pakkumised, nimekiri täieneb veel!

Aela

1. Lintsemäe soosaar

2. Mäe-Virla talitee

3. Mäe saunakoht

4. Tammetsa talukoht

5. Aela-Virla talitee

6. Karukatku takka mägi

7. Karukatku mägi

8. Peiupoisi soo

9. Peiupoisi raba

10. Pikasilla talukoht

11. Kullikõrve MV kordon

12. Pikaoja talukoht

13. Aela metsavahi koht

14. Lülle talukoht

15. Aela mõis

16. Saunamõisa karjamaakaev

17. Kõrtsi talukoht

18. Eestaguse talukoht

19. Hiietaguse talukoht

20. Näsuvälja talukoht

21. Pikametsa talukoht

22. Ülevainu talukoht

23. Malema talukoht

24. Saarevälja talukoht

Alansi 

X muinastee?

Ardu -

Habaja 

25. Aru talukoht

Harmi

26. Harmi mõisa vesiveski

27. Harmi mõisa saviauk

28. Samagoni ajamise koht

Kadja

29. Kadja terviseallikas

30. Kadja hiiemägi

31. Varbse talu

 

Kantküla -

Katsina -

Kirivalla

32. Kääriotsa talukoht

33. Pärnamäe talukoht

34. Seljamäe talukoht

35. Kirivalla-Mahtra talitee

36. Kirivalla-Tamsi talitee

37. Siuge-Kirivalla talitee

Kiruvere

38. Annuka metsavahi kordon

39. Metsavenna punker

40. Ristimänd

41. Metsavenna punker

42. Palgissaare heinaküün

Kukepala - 

Kõrvenurga 

43. Kautla talukoht

44. Kautlasaare talukoht

45. Murru talukoht

46. Sibila MV kordon

Kõue 

50. Kergumägi

51. Kõue uus koolimaja

Laane 

52. Napu heinaküün

53. Liivaku MV kordon

54. Kasuvere talukoht

55. Rihma-Loibu talitee

56. Põhjaku raba turbavõtu koht

57. Loibu talitee

Leistu 

58. Laane talukoht

Lutsu - 

Lööra 

59. Lõuamäe talukoht 

60. Lõõra vesiveski koht

61. Lõõra karjamõis

Marguse - 

Nutu

62. Nutu karjamõis

63. Papli talukoht

 

Nõmmeri -

Ojasoo 

64. Ojasoo mõis

Pala 

65. Kadaka soosaar

66. Hansuaadu talukoht

67. Metsmäe talukoht

X palktee

Paunaste -

Paunküla 

68. Pruuli laut

69. Triigi metskonna kontor

Puusepa -

 

Rava -

Riidamäe -

Rõõsa 

70. Videsi talukoht

71. Põllunurme talukoht

72. Otsevõhma talukoht

73. Saare talukoht

74. Lindjärve turbavõtu koht

75. Mustlaslaagri koht

76. Mõrtsuka mägi

77. Vana Tartu maantee

78. Paunküla raba turbavõtu koht

79. Mustjärve turbavõtu koht

80. Rahkjärve raba turbavõtu ala

81. Põline piir

82. Nelja ristiga ristikivi

83. Sipelga talukoht

84. Sipelga I talukoht

Saarnakõrve - 

X mõisaase, mõisatee

Sae - 

Silmsi - 

X Kääpa kuusik

Sääsküla - 

Triigi - 

X Lubjaahju vare

Uueveski - 

Vahetüki

85. Kossaste magasiaida vare

Vanamõisa 

47. Sikemäe talukoht

48. Turbavõtukoht

49. Peetsaare MV kordon

Virla 

86. Jaani talukoht

87. Virla turbavõtukoht

Äksi -

Seekord tuleb kevad teisiti

Või siis jälle mitte...

Leidsin ühe kataloogi, mis sisaldas fotosid jalgrattamatkadelt, mida olin teinud täpselt aasta tagasi. Ühest küljest on kevad alati kevad, teisalt jällegi on aasta seisnud pildid laagerdanud endale tähenduse, tekkinud on mälestused, või siis on vaated ja kaadrid samad, aga ise oled muutunud päris kõvasti.

Selline see Eestimaa on - kivine, madal taevas ja silmapiiri nagu polekski. See põld asub Nutul, üks huvitavamaid maastikuvorme kaugemalt, lähemalt paistab aga nii:

Kaigo talu on nii Triigi(Nutu) kui ka Vaopere maadel, naabertalud, nagu Triigi(Rava) ja Paunküla(Silmsi) Sootemäed. Võibolla on need mõlemad paarid pärinenud mõisaeelsest ajast ning mingil põhjusel kaheks jagatud. Nime aga kaheks jagada ei saa. See metsheinaküün asub Vaopere äärealal, vastu Nutut. Praeguseks ka pärandkultuuri nimekirjas:

Kõue küla läänest, Oraveskilt. Tegelikult on puudu vasakult kunagine veskikoht, hilisem meierei ja Uue-Mihkli, paremalt Otsa talu, mis lõpetab Kõue küla, edasi läheb juba Vahetüki(Kossaste). Vasakul Põltsamaa talu, kus on sündinud lumeleopard Jaan Künnap:
Vaade samast kohast teisele poole, orus asub Kuivajõgi, otse ees on kunagise paisu koht, praegune sild, varasemal ajal võimalik jõesadama koht:

Need palgid tõid mulle sõimuvalingu valla lehes, et neid ei tohiks üldsegi olemas olla. Aga on. Eks see aasta on neid rohkemgi näha, pole julgenud veel Pala teele rändama minna. Analoogse palkalustee olen leidnud ka Riidamäelt, järgnev on Pala alt:

Lisaks Palale ja Kukepalale oli kunagi elu ka Tarapalal, Virlast idas asuval raskesti ligipääsetaval soosaarel. Praegu on seal veel paar vundamenti, korralik kelder ja rüüstatud kuusehekk. Vaikus:

See on üks Kõue militaarturismi mekasid, hetkel ebasoovitavaks isikuks kuulutatud jaapanlase tuumavarjend Järvamaa piiril. Ehitis on väiksema paneelmaja mõõtu, viis vett täisvalgunud korrust maa all. Krundil on ka helikopteri maandumisplats. Huvitav, mis nägu vallas tehtaks, kui ma läheks sinna jutuga, et soovin 20x30 m tuumavarjendit ehitada. Jaapanlane oli aga edukas:

See Kautla valge hunt ulub, kui kusagil hukkub mõni Eesti sõjamees. Sangari auks lüüakse kivisse mõõk ning valge hunt saab tema igaveseks kaaslaseks selleks hetkelises maailmas:

Koduloouurijate konverents Trä-Vallis

Eesti koduloouurijate, pärandkultuuri ja genealoogia selts pidas oma igaaastast üldkoosolekut. Viibisin üritusel esmakordselt, olles sinna kutsutud Kose koduloouurijate Erich Klaani ning Aksel Orasi poolt, viimane astus ka seltsi liikmeks. Mul oli rõõm tutvuda seal ka Rein-Aksel Orasiga, kellega seni kirjavahetuses olin. Seltsis on 220 liiget, viimane aasta vähenes liikmete arv loomuliku kao tõttu 8 võrra. Siin ka see põhjuks, miks lubasin 30 aasta pärast järgmisele seltsi üritusele minna - liiikmete auväärse ea tõttu oli kogu üritus ülistaatiline, põgenesin sealt poolepealt. Seltsi üldteemad jätsid mind külmaks, väiksemas kohalikus ringis on koduloouurimine põnev ja produktiivne, lisaks olen koduloo visualiseerimise dünaamilise suuna esindaja.

Ettekannetest, mida kuulsin, läksid lõviosa fakte kaduma, jäi meelde, et kiideti Järvamaad, kelle esindajatest tundsin ära Metsla muuseumi peremehe Vello Kallandi ja vilksamisi võisin näha ka Monika-Aino Jõesaart, kelle koduloohuvi küll peamiselt lapsepõlvekodu Ida-Virumaa. Järvamaa tugevus peitub monoliitses ühtsuses, ajaloolises identiteedis, kuivõrd Harjumaa on liidetud Revalast ja lahutatud Raplamaast, praegune haldus on kaootiline ja hajuv, heterogeenne.

Igavuse peletamiseks sirvisin ettekannete ajal seltsi aastaraamastut, kus põnevaim artikkel seletas Trä-Valli rootsipärast algnimekuju, ehk puu kindlus, mis tol, kivikindluste ajal päris omapärane nähtus olevat olnd. Räwilinn. Lisaks Träda - Söötis, Vall - karjamaa.

Kindlustatud mõis Kose-Uuemõisa

Raplamaa kirjasaatjalt tuli veidi juttu (artiklite kogum ; rapla rajoonis e. kodu-uurijate seminar-kokkutulek 18-21 aug. 1976 a.), mida lõin valikuliselt arvutisse:

Kõigepealt tekkisid mõisad Tallinna lähedal. Jüriöö ülestõusu eel oli Harjumaal 21 mõisa, Rapla territooriumil nähtavasti hõredamalt, enne jüriööd vaid Tamsi, mida mainitakse 1310. Kindlasti olid olemas Kuimetsa (1346), Triigi (1379) ja Jalase (1389 mainitud mõisaasemena) mõis. Jüriöö ülestõus algas ja võttis erilise hoo sisse just Harjus, kus talupoegade rõhumine oli tugevam. Kui Jüriööeelsest perioodist on võimalik kindlaks teha vaid üksikute mõisamajapidamiste olemasolu, siis paljud 14. saj. algul eksisteerinud mõisad esinevad esmakordselt allikais 15. sajandil. Nii mainitakse muuhulgas Harmi (1417), Angerja (1424), Haimre (1426).

Oma viimasel kohtumisel Kosel elava koduloouurija Aksel Orasiga, tuli samuti jutuks Jüriöö Ülestõus - ta rääkis, et talupoegade salgad pidid Kose kandist Tallinna alla minema läbi Peningi, Aruküla, Lagedi, kuna Kose-uuemõisas, sarnaselt Triigiga, asus kindlustatud vasalllinnus, mis patrullis teed. Sarnaselt Triigi mõisale on Neuhofis samuti keldrid, mida dateeritakse hilisesse keskaega. Need keldrid olidki üheks ajendiks, miks sinna sattusin, kuid mitte ainult. Minu poolt väljaantavad Kõue Ajaloo Vihikud olid seal asuvas koduloomuuseumis otsa saanud.

Kose-Uuemõisa mõis asub kohas, kus ürgorus Pirita jõgi teeb kauni käänaku ümber mõisasüdame, jättes viimase justkui poolsaarele. Kõrguste vahe tõttu on vaade võimas, mõis ise minu jaoks väljast poolt suht mittemidagiütlev, saanud oma viimase kuju üleeelmise sajandi keskel. Niisiis, eelistame petlikule väliskujude majaplaani, paksemad seinad muidugi vanem osa:


Kuidagi kõhe on mul alati seal peaaegu keskaeses koridoris, mis on kitsam, kui müürid seal ümber, omamoodi fiilingut loob läikiv õlivärv:


Mõisa saal sai laemaalingu värskendust kaheksakümnendatel. Praeguse aja jaoks näeb saali lagi veidi liiga konkreetne ja kontrastne välja, ei läheks nagu tervikuga 100% kokku:


Samas saab maja lähiaastatel miljoneid, eks siis näis, mida kõik seal ennistatakse. Sel korral sain vaadata ka ruumidesse, mis pole nii esinduslikud, selle võrra põnevamad, nagu näiteks endine fuajee, kaminasaal, mille laest on koorumas ka maaling, veidi värvilisem:


Hoone on muinsuskaitse all, seega ma saan rahulikult magada. Kas ikka saan? Turistidele on lukustatud terve üks tiibhoone, kus on säilinud kunagised õpetajate, personali korterid. Niisugust autentset mõisakorteri interjööri olen seni näinud vaid Öötla mõisas. Ma ei tea, palju muinsuskaitse seda atmosfääri väärtustab:


Kindlasti ta väärtustab läikivat, võimsat, justkui uut ilmselt tammest lakitud ust, sealsamas, mahakistud tapeetide ja eilse päeva lõhnade majaosas:

Kuna peahoone pole väljast teab mis erilist, meeldib mulle hoopis triiphoone künkal, kahel pool seni säilinud müüre asusid kasvuhooned: ühes apelsinid, teises viinamarjad, säilinud on ka fotosid, kus näha klaaskatuse peal teisaldatav laudkatus.


Mõisasüdamest poole kilomeetri kaugusel asub kabel, küll viletsamas seisus, kuid suurem, kui Esna, Purdi, Kuksema analoogid:


Kose-Uuemõisa koduloomuuseum oli just vahetamas oma igaaastast ekspositsiooni, väljas oli üks naljakas kaart, millelt puudub näiteks Mäo:

Kohalikest koolidest

Kuna piirkonna arengus mängib alati tähtsat rolli kool, laiemalt koolivõrgustik, siis olen oma koduloouurimustel ka sellel teemal põgusalt peatunud. Kohalik koduloouurijate kuningas Erich Klaan on suurema töö juba ära teinud - avaldanud uurimuse Triigi Valla koolidest, eks see ole mul ees olnud, kui ma kujundasin kaks skemaatilist kaarti, ühel koolimajad praeguse Kõue Valla piires, mis praktiliselt ühtib kunagise Triigi Vallaga, selle olen avaldanud Kõue Ajaloo Vihikus 2008:


Ning järgnev on avaldatud Harmi Kooli 165. aastapäeva juubelitükises, siin on piirkonnaks kitsam, praeguse Habaja-Harmi-Ojasoo-Kirivalla kant, mõlemad skeemid võivad sisaldada väikseid ebatäpsusi aastaarvude osas, need ei ole ilmselt kunagi 100% tõesed:


Äärmiselt põnevad on kõiksugu autentsed koolifotod - tagasihoidlikud olud, palju kasukas lapsi, kindla näoga kohalik koolmeister - maa sool. Ardu esimene koolimaja, ilsmelt kõige lahedam minu teadaolev pilt sellest hoonest:


Ning legendaarne koolmeister Tõnu Talbak:


Koolide uurimisel tasub käia ära Pedagoogikaarhiivis, mille asukoht on lõpuks pidama jäänud Pedagoogikaülikoolis, antud Ardu moodsa koolima skeem on pärit sealt:


Legendaarseim ümbruskonna koolimaja, "Korteni maja" asus Paunkülas, võibolla Harjumaa vanim koolihoone üldse, seisis veel kuuekümnendatel, praegu on näha vundamendi asukoht, mantelkorstna kivikuhila. Hoone nimi olevat tulnud Rootsi sõduritest, kes seal korteris olevat mingi aeg viibinud. Aastaarvudest ma praegu rääkima ei hakka, Lembit Andreseni tõsiteaduslikud aastaarvud võivad olla veidi konservatiivsemad kohalike uurijate leituist, sel aastal peaks ümmargune juubel majal igal juhul olema, Paunküla külaseltsile olen ma lubanud abi pakkuda, kui mingi trükise plaan peaks olema, pildil Korteni maja, foto 196X:


Hiljem asus Paunküla kool mõisavalitseja majas:

Ning kõige lõpuks üks Norra Mõis, Koeru kihelkonnast, Järvamaal, Jõgevamaa piiril. Antud foto pärineb Juhan Maiste mõisaraamatust, majas on kunagi asunud Rõhu algkool, pildil olev hoone on müügis, paraku betoneeritud topisena.


Kas tuleviku maakool võiks asuda küla keskel, kuhu tuuakse ümbruskonna lapsed ning kus nendega tegeleb keegi kohalik autoriteet, kes lugeda, kirjutada ja suhelda oskab (sisuline haridus formaalse asemel)?

Koduloo uurimine ja eetika

Sain sellise kirja, väga keeruline teema, ei oska hetkel kommenteerida:

Ahoi

et olen Sind aeg-ajalt inspireerinud oma blogis üht või teist teemat arendada ja et Sul mõtteid sellest mõttetust Laaneti-bullshitist kõrvale juhtida, siis selline ...eee... kas just kont puremiseks, aga no midagi sinnakanti. Nüüd aga vaataks, kas Sul läheb mõte liikuma.

Teemaks koduloo uurimine ja eetika. Kui intervjueerida inimesi, küsitleda neid, kuidas külaelu omal ajal oli, kuuleb nii positiivseid kui negatiivseid lugusid. Kuidas toimida negatiivse infoga? Seda võib olla mitut laadi, mis inimest vähem või rohkem riivab. Kui virk või laisk keegi oli, kui hästi põllud peetud või kui lohakil asjad. Kes rääkis palju tühja juttu või kes armastas praalida palju. Need on ehk sellised väiksemat sorti asjad, millest kirjutamisest vast palju pahandust ei sünni.

Aga kui keegi läks vaimuhaigeks? Meie kandis on üsna mitu lugu, kus üks või teine läks hulluks, kes õnnetu armastuse pärast, kes väidetavalt õppimisest. Kes käis siis mööda küla ja ehmatas karjalapsi, kes ehitas endale metsa onni. Kes kõndis kriitvalgete tennistega ringi, hiilis vaikselt kuskile ja ehmatas pererahva poolsurnuks, kui keegi järsku pimedas kööginurgas kriitvalgetes tennistes tegelast seismas märkas :) Nendest lugudest tahaks kirjutada, neil ei ole minu teada ka järeltulijaid, keda see riivata võiks.

Nüüd aga asjani, kus tegelik dilemma. Kui küla ajaloos on ka mõrvasid. Ühed külaelanikud on läinud kaasa nõukogu võimuga ning lasknud teised, oma küla elanikud maha... Tahaks sellest ka kirjutada, et ka tänapäeval inimesed mõtleksid, miks nii juhtus, kuidas on võimalik, et meie kõrval elanud inimesed võtsid võimaluse tulles püssi ja lasid teised oma küla inimesed maha... Olid nad siis tõrjutud? Olid lihtsalt ise laisad, aga tohutult kadedad teiste töökate ja visade ja edukate inimeste peale? Mis on see õppetund, mida ei tohiks ka täna kahe silma vahele jätta külavanemana? Samas jätaks ma nende inimeste nimed nimetamata, kui nende lähedased sugulased ja ehk isegi järeltulijad veel tänagi siinkandis elavad, see teeks neile ju haiget.

On Sul tulnud selliseid dilemmasid ette? Või mingeid muid?