Kõue valla tulevik, kas turism?

Üks kommentaar, kontekstiväliselt (sellest, kas turism tähendab õhumüümist, mida see kindlasti ei tähenda, kunagi hiljem):

Aga vastus küsimusele, et mida teha, et vältida täielikku metsaminekut meie koduvallas, oleks minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt see, et tuleb ikkagi hakata elama selles rütmis, et ühineda Kose vallaga. Jajah, ma olen kõiki vastuargumente kuulnud, neid pole vaja mulle üle korrata, ja ükski neist ei veena mind nagunii. Mida rohkem suudaks praegu erinevatel tasanditel koostööd teha, seda valutumalt hiljem ühinemine läheks. Ja ükskord see ühinemine tuleb nagunii. Eks sõna otseses mõttes õhu müümine võiks ilmselt ka olla asi, millega edukalt tegeleda saaks. Teisisõnu siis ikkagi turism. Vildid jalga ja rappa kolama. Kuula siis, kuidas lumi sajab ja sootihased segaja peale tigedalt piiksuvad. Mujal maailmas on see luksus. Ma eile käisin ja sumpasin kõrvuni lumes, ja hullult rahul olen nüüd muidugi! :) Et, kui elu tundub vilets, siis mine käi korra rabas ära, ja jälle on kõik ilus ja kena.

Kõue valimispropaganda

Leidsin postkastist kolm trükist - kõik "Siin me elame" propaganda. Kohe paistab silma, et valmisliidul pole ühtset strateegiat - kõik kolm paberit on totaalselt erineva stiiliga, mängivad erinevatesse väravatesse. Hoopis efektiivsem oleks olnud, kui oleksin postkastist tervikkujunduse leidnud. Üldvoldik on kõige õnnestunum - kaanel valla sümboolika - kuused, saehambad, valla kaart küladega, mis on viksitud minu taiesest, mis kahel viimasel "Kõue kuulutaja" kaanel ning "Kõue Külade Seltsi" kodulehe päisel, puudub vaid Sääsküla ja Riidamäe külanimi. Siinkohal võiks öelda vana kartograafi sõnadega, et pole mõtet kaarti joonistada, kui sinna midagi omalt poolt juurde ei lisa. Tegelikult on antud kaart, mis algselt külaliikumist kujutav, minu edasiarendus juba aasta vanast kaardist, mis hoopis Alansil loodud.

Üldiselt mul ei ole eriti hetkel usku loosungitesse "Loome parema ettevõtluskeskkonna" - see tuleb niikuinii TRT mnt läbimurdega ning mulle ei meeldiks, kui metsade asemel laiuksid madalate katustega uuselamurajoonid, mis valla raha inkubaatoriks. Nojah, seda viimast niikuinii ei tule. Samas on allakirjutal teoksil valla kaart, mille üheks eesmärgiks samamoodi turismi-ettevõtluse arendamine, eks see ole põhiliseks liiniks ja lubaduseks kõigil erakondadel.

Milline lubadus mulle kõige rohkem meeldis?

Interneti kompenseerimine paljulastelistele peredele.

Aga hea küll. Sotsid lubasid valmislehte aga "Siin me elame" üllitas kolm voldikut. Kas praegu võimu juures olev erakond peaks sellele vastama? Väljakutse on võimas, peaks ikka. Ning niiviisi, et propaganda saajatel ei tuleks mõelda, kas see on maksumaksja rahakotist tehtud.

Valimisteni on aega paar nädalat, edasise postkasti sisu analüüsiks - jää lainele!

Ardu

Sel nädalal toimub Ardus sajandi ehitiseks nimetatud hoone avamine. Arvata võib, et kui allakirjutanu oleks selle projekteerinud, näeks futuristliku fibosüdamest valge karbi asemel Ardu eelmise sajandi alguse koolihoone koopiat. Aga progressi vastu ei saa. Isegi Ardu eelmine koolimaja, EW lõpul ehitatud, ei olnud enam nii terava katuseviiluga, kui oldi harjutud.

Ardu lasteaed kasutab kosmoseajastu arhitektoonikat:



Mida sümboliseerivad need võrud, millest lapsed iga hommik sisse ja õhtul välja jalutavad? Ajastuid, maailmu, eluperioode, sidemeid ja ahelaid, vabadust.



Ükskõik kes saab Kõuel võimule, saab tegeleda uue linnadevahelise maantee ehitamisega, mille läbi tuleb juurde töö- ja sõidukite peatuskohti. Praegune vallavalitusus saab endale loorberid uue lasteaia ehitamise eest. Vana lasteaed asus Hrustsovkas, ajutisel pinnal, kuhu see millalgi 50.-60. viidi. Nüüd siis selline, sinine, valge, ümar ja kolnurkne, kandiline, tänapäevane lasteaed:

KOV valimised Kõue vallas 18. oktoobril 2009

Pean oma lubadust KOV kandideerimise asemel analüüsida olukorda vallas, konkureerivate valimisliitude valimislubadusi ning programme. Ega palju materjali selleks lihtsurelikul pole - viimases valla lehes on kolme partei juhtkirjad, vallavanema kandidaatide nägemused praegusest ja tuleviku Kõue vallast, see ongi vist kogu valik ja propaganda, ilmselt valitakse ikka tuttavaid nägusid, kui üldse viitsitakse valima minna.

Valima aga tuleb minna et hiljem poleks vaja kedagi sõimata, nagu on igapäevane olukord pea igas külas. Järgnevalt käin välja lühianalüüsi ja mõtted seoses kolme artikliga viimases valla lehes. Mingit avalikku debatti ilmselt tööle ei panda, seega palun kõiki asjaosalisi ja huvilisi kommenteerima ja täpsustama minu nägemust loetust.

Lauri Ligi, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber, paneb ämbrisse külaliikumise kirjeldusega, kui väidab, et vallas on paigas mõned külavanemad. Minu andmetel on külavanemaid 11, külavanematega külasid 15. Võib nõustuda tulevikustsenaariumiga, et olenemata vallavalitsusest tuleb seltsitegevuse toetust jätkata, see on nagu ühiskonna selgroog. Hea idee on üle-eestiline laat, mis saaks valla kaubamärgiks, praegu on selleks minumeelest Kiruvere Muinaslaager. Jutus on demagoogiat, hirmutamine Kose vallaga liitumisega. Üldiselt paistab, et tegu on õigel teel, kuigi kohati kohaliku seltsieluga mitte niihästi kursis oleva sümpaatse tegelasega.

Ott Valdma on "Siin me elame" valimisliidu vallavanema kandidaat, andeka, konkreetse artikliga ajalehes esindatud. Tema moto on rohkem töö- ja elukohti. Praeguseks on kalevi alla läinud nii uuselurajoon Magnushof, Kõue ridaelamu, Kukepala uuselurajoon. Kui need oleksid vahepeal kuidagi valmis saanud, kas ei oleks meil automaatselt juures ka suitsidaalseid laenuorjuses töö kaotanud uusasunikke? Äkki vedas, et suuremat kinnisvaraarendust vahepeal ette ei võetud? Pole kusagil kobaras madalaid bituumenlaastkatuseid ja oleme säilitanud maakoha kuvandi - väärtuseks on Tallinna lähedane säilinud ilusa loodusega koht. Loodus muidugi makse ei maksa. Väljapakutud plaanid töökohtade loomiseks on head, eks ole siin fantaasias kinni, kuidas raha valda meelitada. Samas, kas me saame vastu suurtele protsessidele, nagu globaalse majanduse trendid või riiklikud ämbrid? Minu naabrimehe maja on võlgade katteks müügis, veel poolteist aastat tagasi oli tal kaks alluvat, töö õue peal käis hommikust õhtuni. Ei tea. Hea plaan elanike registreerimiseks valda. Tark, tegus vallavanema kandidaat, tõhus käimalükkav konkurent praegusele vallavanemale.

Valimisliidu "Meie Vald" vallavanemakandidaat Andres Õis. Üldiselt oli praeguse vallavanema artikkel natuke igav, tegusa poliitiku pikem jutt. Muidugi hea tagasivaade tehtule, mida ei olegi vähe - seltsielu tugi on minu jaoks kõige olulisemaid punkte. Kui ma paar aastat tagasi kaotasin elukoha ning mul oli valida terve maailma vahel, kuhu elama minna, valisin instiknktiivselt elamise Kõue küla piiril - kuidagi teadsin, et Kõue Rahva Maja lähedus on perspektiivikas koht - see sai valikul oluliseks. Miks? Töökohad on inimese ekspluateerimise vorm, tapab, kurnab, on eluline, paratamatu, vajalik. Tõeline vaba looming, suured ideed, maailma muutmine käib vabatahtlikult ning selle tegevuse katuseks on seltsielu. 3. sektorist võib kasvada välja tasuvaid ettevõtmisi, tõhusaid sünergiaid, rääkimata külarahva vaimsest laadimisest ning niisama soojendamisvõimalusest soojamüüri ääres või kõhu täitmisest talgusupiga. Seltsielul on ka vastaseid. Mitte neid, kes oma õlle õhtul kodus või sõprade juures teleka ees avavad, vaid vallavolikogus on inimesi, kes ütlevad, et seltsielu on tilu-lilu. See on arvestatav vaatenurk neile, kelle jaoks inimesed pole isiksused, vaid tööjõud, ressurss. Unustades muidugi, et söönud, puhanud, õpetatud tööjõud on tõhusam, kui anonüümne inimkari. Praegune vallavanem räägib kergliiklusteedest, kuigi minumeelest pole perimeetril ühtegi juppi kergliiklusteed nagu pole ka madalaid bituumenlaastkatusega majasid. Kui Triigi bussipeatuse ehitus enne valimisi käima läheks, kindlustaks praegune vallavanem endale palju hääli.

Valik on Sinu!

Kõue valla kaardi kujundus(lukus)

Päris suur uuendus, nüüd olemas kõik kaardi A ja B poole põhielemendid ehk A poolel valla kaart kõige seal leiduva pluss eraldi välja toodud teenusepakkujatega, B pool, kus külade kirjeldused, küladeliikumise kaart, Ardu, Habaja ja Rõõsa(Paunküla looduskaitseala) detailkaardid. Palju muutub veel kujunduse käigus, anna nõu, kuidas oleks parem.

Antud versioonis, mida saab näha täna õhtul paberil Kõue Rahva Majas kell 18.00:

Üldkaardil uusi sümboleid, mälestuskive, teenusepakkujatest Otihansu tennis ja Rabav.ee.
Kadja, Habaja seltsi uuendus, enamustel küladel värvilised külasildid.
Paunküla maastikukaitseala väga algne detailkaart.

Vanem inff:

Uusimad kirjeldused vaid ülal asuval kujundusel, mitte enam all tekstis!

Ardu ja Habaja detailkaart, algversioon.

Külaliikumise kaart, palun täiendada Seltside andmeid!

Viimases versioonis täiendatud külasid: Lööra, Uueveski, Harmi, Habaja. Firmad: JukoTec, MaruMetall, Flagmore.

Tänane, kolmas versioon ülal. Näide 1 päeva jooksul teostatud kujundusest. Valla külade entsüklopeedia.

See on üks kujunduse töövariant (läheb Kõue valla kaardi teisele poolele, kuskil kuni 1/3 A2), millega olen ma üle tüki aja tõeliselt rahul, tekst ja talusildid täiendavad üksteist väga hästi. Puuduvate külade nimesid vanadelt kaartidelt, ajaloolisi fotosid lisan jõudumööda, praegu lähen lõunale.

Palun täiendusi teksti osas septembri lõpuni, pigem lühendusi, et kõik ära mahuks, käsil Kõue kaardiprojekti teine pool:


Aela - Olemine soosaartel annab võimaluse elu üle järele mõtlemiseks. Sügav eraldatus soode ja rabade vahel. Aela järv asub Kaiu vallas, kuid juurdepääs on Aela kaudu. Leia üles Aela hiie Hambakivi, kõrtsi vareme taga hiieväljal. Aelas on sündinud Johannes Palm, Hans Panso (Voldemar Panso isa).

Alansi - peale Johan Pitka memoriaali asub külas veel hulk pärandkultuuri, mis avele võtmata: Vanakubja, Virumäe, Jaagu talukoht (Oskar Nõmmela sünnikodu), nõukaaegse rohujahuveski asukoht, Lillevälja-Netta metsaonn, Sookõrtsu asukoht.

Ardu on Kõue valla keskus, kõige rahvarohkem küla, asub Tallinna maantee ja Pirita jõe ristumiskohas, Paunküla veehoidla kaldal. Vallamaja, koolimaja, vanas koolimajas asub Ardu külalistemaja. Kaks ohvrikivi, mälestuskivid küla esmamainimisele ja Ardu mehele.

Habaja - Kõue valla teiseks suurim küla, tekkinud Habaja mõisasüdame ümber. Habaja Külade Seltsi keskus, Külamaja, mis tuntud Freskode ja vitraazidega kauniststud ruumide poolest, pakub katust nii raamatukogule kui seltsitegevusele.

Harmi - Ilus mõisakool looduskaitse aluse pargi sees, Kuivajõe kaldal, palju vanu asulakohti ümberringi.

Kadja on üks tore metsaküla. Loodussõbrale pakub huvi Kadja järv ja soosaared. Küla läbis Tallinn-Paide talitee, mille vahepeatus asus Kõrtsu talus. Küla dominandiks on Magasiait ja tuuleveskikoht, Vonka (Kadja) koolimaja asukoht asub Aela ja Virla vahel.

Katsina - väike omaette küla

Kirivalla - Kõue valla läänepoolseim küla, kunagise Kolu-Paide tee peal. Siin on sündinud Otto Aloe, Muia Veetamm.

Kiruvere - Erakordselt kaunis loodus: saarterikas veehoidla, Kiruvere järv, mäed, põlismetsad ja Põhjaka raba. Meelitavad marja- ja seenemetsad, paadilaenutuse ja ööbimisvõimalustega kalaspordi baas, noortekeskus ja Kiruvere muinaslaager. Külas on muinasasulapaigad ja maa-alune kalmistu.

Kukepala - Pala väike naaberküla, kunagi sai siin vaid paar kukke söönuks.

Kõrvenurga - Kautla talu pühiti sõja ajal maapõhja, siin asub memoriaal kõige selle õuduse meenutuseks, lisaks Olav Neulandi “Hollywood”, filmistuudio, mis jäi valmis ehitamata, Kautla järv on ilus aga ujumiseks liiga madal ja mudane.

Kõue küla on valla süda. Siin on asunud kunagi Kõue/Triigi/Aleksandri valla keskus ning mitu koolimaja - külakool ja ministeeriumikool ning mitu poodi. Kõue Külade Seltsi keskuseks olemisega on külade ühise jõu ja valla abiga ehitatud Kõue Rahva Maja raamatukoguga, mis avati 2008.

Laane - Meenutame ja säilitame muistse küla pärandkultuuri ja loodust! Suur küla valla põhjas, teel Voose poole. Loodest piirab küla laiuv riigimets, kagust- Põhjaka raba. Muistsed hajatalud metsade vahel. Säilinud on 9 taluaset. Külas paikneb kivikalme. "Erna" grupi ja metsavendade varjumise ning lahingupaigad.

Leistu- hoia loodust! Paikneb Tallinn-Tartu maanteelt ~48. km. juuresrt itta suunduva Voose-Vetla maanteeharu ääres, hajaküla metsade keskel. Külas on muistne asulapaik ning kivikalme.

Lutsu - väike küla Alansi ja Kirivalla vahel, endine Alansi saunaküla.

Lööra

Marguse - värav Kose-Ristile

Nutu - Triigi mõisa kunagine karjamõis, siitkaudu käidi kunagi Vaopere kõrtsi, kust maailma asju teada saadud, mida Kõue kandis edasi rääkida.

Nõmmeri - Peale Tartu maanteel asuva Härjasilla kõrtsiaseme on siin palju vanu taluhooneid, siia sattunu võib arvata, et on ajamasinas 50 aastat tagasi rännanud. Siin on suvitanud Ellen Niit ja Jaan Kross, tulekahju Nõmmeril on mälestusraamatus meenutanud Eri Klas.

Ojasoo - Siin asuv mõisahäärber on tõenäoliselt vanim puithoone vallas, ka ümbruskonnas. On sild üle Kuivajõe ja maaliline veepais. Maadleja Tõnu Võimula ja pillimeister Kristali sünnikodu.

Pala - Ridaküla ümbritseb sooala. Siin asub Okaspuude istandus. Veel praegugi võib kuival ajal minna üle sooteede Ravale ja Virlasse, läbi metsa ja kuivendatud pususoo kaudu Kaskevõhma soolinnuseni välja.

Paunaste - 5 Talu, ilusa arhitektuuriga, rohkete abihoonetega, tee ääres, mis lookleb läbi soode ja rabade. Huvitav nimi - tekitab assotsiatsiooni J.R.R. Tolkieni tegelasega Bilbo Paunaste (Baggins).

Paunküla – Käi ära ja tule tagasi! Asub Pirita jõe ja Tallinn-Tartu maantee kõrval. Paunküla mõisa keskus on maanteelt näha, peahoone on ehituselt juba neljas, hooldekodu. Hagemeistrite järeltulijate külastuse sihtpunkt. "Taani hindamisraamatus" nimega Pankyl kirja pandud vana küla. Siin on tähistatud muinasasulapaik, kalmease, hiiemäe asukoht ja mõisaaegne magasiait. 1941. aastal põletas hävituspataljon pool küla.

Puusepa – "Ärka ja märka!" Asub Kiruvere, Leistu ja Rõõsa külade vahel, Paunkülast idas, Laane küla suunas. Ilus hajaküla mäe nõlvadel, avarate põldude ääres. Rakkemäel on muinasasulapaik ja mõisa rehepeksuküüni säilmed. Külas on savi leiukohad ja mõisa ajal töötas tellisetehas. Jõe kaldal oli piiritusevabrik, metsaserval puutöökoda, millest küla nimi. Küla elustub noorte perede kasvuga.

Rava - siin asuvad väga viljakad ja suured põllud, mille vahel põllumeeste tehniline keskus. Küla oli kunagi Triigi/Kõue Valla keskuseks, siin asub tänaseni vana vallamaja. Rava küla nimi olevat tulnud vene keelest, tähistades kindlat maad jalge all. Koduloouurijate Aksel Orasi sünni- ja Erich Klaani lapsepõlvekodu.

Riidamäe - töökad inimesed varusid siin muiste nii palju küttepuid, et riidad olid kaugele näha.

Rõõsa - Eesti Šveits. Rõõsa küla asub vaheldusrikka looduse keskel oma 7. järve, metsaste mägede, soode ja rabadega. Küla läbib Tallinn- Tartu mnt. 3. variandis: ajalooline Postitõlla tee, vana ning tänane Tallinn-Tartu mnt. Siin asub ka Paunküla Maastikukaitseala, kuhu on rajatud matkaradu ja piknikuplatse. Matkarajad läbivad paljusid legendidega seotud kohti. Siinses looduses leidub erinevaid looduskaitse all olevaid taimi. Kõike seda võite näha Eesti Šveitsis- Rõõsal.

Saarnakõrve - puust mõisahoone seisis siin veel pool sajandit tagasi. Paksude metsade vahel asub Sarapuu talu, milles eksponeeritakse suvekuudel talutöödega seotud asju.

Sae - austa esivanemaid ja nende tööd! Asub Paunkülast loodes, kahel pool Pirita jõge, Tallinn-Tartu maantee läheduses, Voose-Vetla maantee alguse juures. Külas asub Kose kihelkonna vanim, 17. sajanil ehitatud koolihoone "Korellaani maja", jõe kaldal on vana vesiveski varemed ja palvemaja asupaik.

Silmsi - Kunagine Paunküla karjamõis, praegu küla Tallinn-Tartu maantee ümber. Mellini kaardil tähistatud Põhjasõja lahingupaik.

Sääsküla - endine karjamõis, vutifarmid. Kilomeeter eemal asuvale Triigi mõisa pargile oli lõigatud siht sisse nii, et Triigi mõisa häärberi barokse sissepääsu juurest oli võimalik näha Sääsküla juurde tee peale, et kes Revelist tuleb.

Triigi - iidne keskus, Triigi mõis, mäletab maadeavastaja Otto Kotzebue aega. Pärandkultuurina on siin arvele võtmata mõisasüdamest eemal asuvad lubjaahju varemed,
tellisepõletuskoht, jõepaisu koht.

Uueveski -

Vahetüki - endise nimega Kossaste karjamõisa ja Kõue küla piiri märgib maha Kuivajõgi, mis oli ka esimeseks selle kandi teeks - veeteeks. Vana sillakoht ja magasiaida vare.

Vanamõisa - selles metsakülas, kuhu saab minna läbi Järvamaa, ei pea ehmatama, kui sõjamehi näed. Ilmselt on tegu treeninguga või ajaloo taaskehastajatega. Siin külas on jagatud palju sõjatarkust, lahinguoskusi ja mängitud läbi nii mõnigi ajalooline lahing.

Virla - Koduloouuruja Erich Klaani andmetel elas esimese vabariigi ajal Virlas rohkem kõrgharidusega inimesi kui Ardus. Ardu kasv on tingitud Tartu maanteest, Virlat läbis tol ajal tähtis talitee.

Äksi - Äksi täis. Meierei hoone märgib teedehargnemist Ojasoo, Habaja ja Alansi vahel. Siin asub automudelismi ringrada, lipuvabrik, saeveski.

Valimisvanker veereb...

Üldiselt olen ma peitnud telefoni praeguseks ära, sest pidevalt helistatakse ja üritatakse mind kandideerima panna KOV valimistel. Arvata võib, et minu värbamine paneks liitlaste heaks tööle ka ühe väga tõhusa kohaliku propagandamasina-ajaveebi, S-veebi, mille ulatus on vaata et suurem, kui kohalikul vallalehel. Just ajaveebi neutraalsuse taotlus on põhjus, miks ma ilmselt ei kandideeri, põnev oleks muidugi potentsiaalsete oponentide pakkumine ka ära kuulata, kuigi telefon on praeguseks juba peidetud. Miks ma veel selle aasta valimised kandideerimata mööda tahan saata? Pean tunnistama, et ei ole praktiliselt kunagi valimas käinud. Trä-vallis elades oli võim liiga kauge, Järvamaal elasin ja töötasin erafirmas, kuhu kohalik poliitika praktiliselt ei jõudnud, kui vaid siis Roosna-Alliku vallavanema ja volikogu esimehe näol, kes mõisa käisid uudistamas. Kõuel olid viimased valimised verised, peksti ja vahetati värvi ka pärast tulemusi, Maalehe veergudelgi. Nii et, teritan sulge ja olen see hooaeg objektiivne, kogemus vaatlejana puudu, ehk kunagi vanemana üritan.

Valmisringkonnad Kõuel:

Taganurgas

Ületasin täna rattaga maakonnapiire kuus korda, sellest reisist kunagi hiljem, et ei läheks hiigelpostituseks, jagan hoopis lugejaga ühe tänase emotsiooni külaliikumise teemadel. Niisiis sattusin taganurga muuseumisse. Mind võttis vastu mees, kes nimetas ennast peretütre meheks. Kui ütlesin talle oma nime, naeris ta suure lõuatäie, hiljem naeris veel mõned korrad. Nimelt olen ma taganurgas väga kuulus, sest vallalehes olevat ma pannud mängleva kergusega paika ühe väga kiusliku tüübi. Taganurgas netti ei ole, muud minu suured teod ei ole seal teada.

Järgnevalt rääkisin taganurga perenaisega, enam-vähem dialoog:

J: Mul on teoksil selline Kõue valla kaart, värvilisena on tähistatud ärganud külad, erinevate värvidega külaseltsid, paljudes külades on külavanemad:


T: Taganurgat siin ei olegi...

J: On küll, paraku on see küla valge ehk must auk, kas olete mõelnud näiteks Kõue Külade Seltsi liikmeks astuda, külavanema valida ning küla äratada st. ühist asja ajama hakata?

T: Mida? Millejaoks see kõik, meil ei ole siin inimesigi, mõned elanikud vaid, kaks uut pere, las nemad teevad. Meil see Vello ajas siin asja, las tema teeb. Millejaoks see üldse, me saame siin ilusti hakkama, kas me peaksime seda tegema sellepärast, et Ardus peol käia?

J: Te peaksite seda tegema enda, st. küla pärast, et ei peaks Ardus peol käima, et saaksite ise teha, mida soovite. MTÜga saate taotleda raha, näiteks oma muuseumi jaoks.

T: Kas see võetakse siis minu pinsist maha? Teate, ma olen vana inimene, see asi ei huvita mind, minge Vello juurde ja rääkige temaga.

J: Ma ei lähe Vello juurde, see ei ole üldse minu asi, kuidas te oma küla asja ajate, ma ainult dokumenteerin, ei ole misjonär, head aega ning tulge 22. augustil Kõue valla külade päevale Kõue külla kell 16.00

T: No mida me seal küll teeme?

J: Ene Ergma on kutsutud, jne.

T: No siis oleme kohal

See ei olnud minu jaoks peaga mööda seina jooksmine, sest ma ei taotlenud midagi, aga see segu oma vanuse taha pugemisest, ignorantsusest, tuha pähe raputamisest, ükskõiksusest ja ülbusest on nii tüüpiline... Kui Ene Ergma liigutab siis alles sobib ennast liigutada, no ma ei või.

Teeme Ära 2009 - kuidas seda Kõue mail tehakse?

Selle postitusega avan oma bloogis uue rubriigi - Kõue Sahinad, põhjuseks üldisem infosulg vallas, mida olen kirjeldanud eelmises postituses, vallalehe peatoimetaja (ärge otsige teda lehe tegijate nimekirjast, vaid tagurlike artiklite alt) üldisem kiuslikkus ning negativistlik meelestatus põhimõtteliselt kõige uudse suhtes, mille tõttu ei julgenud viimases numbris inimene Teeme ära! - Minu Eesti kampaaniast kirjutada oma nime all. Ühesõnaga, kes valla lehes suu julgeb lahti teha, võib arvestada räige solgivalanguga üle mitme numbri, mis on põhjustatud mingist ängist, pimedast vihast ning tänu sellele ei olegi peale ametlike teadete suurt midagi lugeda. Valla lehe vilets seis aga on vesi Kõue Sahinad rubriigi veskile.

Tegelikult sai seesama hall Kõue kardinal, kelle ego on vallutanud Kõue Kuulutaja, põhjuseks minu loobumisele Teeme Ära 2009 Kõue valla koordinaatori kohast, kuigi jõudsin valmis skribada uhke strateegia, kuidas seda üleeestilist kampaaniat väikse koha jaoks ära kasutada. Kuigi paljud inimesed soovisid mul seda edasi vedada, leidus üks, kes vaikselt asja edasi ajas ning tema poolt veetud seisu ma järgnevalt tutvustangi, sellest peaks korralikum kokkuvõte ilmuma Kõue Kuulutaja aprilli numbris, noh, selle muu solgi seas, kui arvestada peatoimetaja aina kasvavat haaret lehes.

Teeme ära 2009 - minu Eesti on osalusdemokraatia eksperiment, millest võib välja kasvada uus partei või koguni mingi uutmoodi ühiskonnakorralduse mudel. Kui Tõnu Õnnepalu näeb oma Flandria Päevikus demokraatia järglast diktatuuris, siis see on üks võimalikest stsenaariumitest - Rainer Nõlvaku fanaatiline silmavaade võib tähendada tema jaoks võimsat tulevikku. Üldiselt, mis edasi toimub, ei tea keegi - valdade täielik kadumine, vaid nelja linna jäämine Eestisse, mõni suurem ühiskondlik muudatus, totaalne politseiriik - keegi ei tea ega oska prognoosida. Võime seista väga suurte muudatuste ning võimu ümberjagamise lävel. Reegel: kes möliseb, selle häält ka kuuldakse, kehtib ning on oluline komponent antud kampaanias lisaks uue poliitilse jõu kujunemisele.

Oma Kõue valla strateegias pakkusin välja kaheksa mõttekoda, suht idealistlik variant, millest on praeguseks sõelale jäänud kolm. Muidugi loobus vallavalitsus lahtiste uste päevast 1. mail - oleks nõudnud liiga suurt eneseületust. Sahinate järgi on ühe koja põhiteemaks Harmi kooli tulevik - hägune asi, mille problemaatikat ja tulevikuperspektiive hakatakse arutama suuremas ringis, kui päästekomitee. Teise koja põhiteemaks tõotab olla uue Tartu maante problemaatika - kelle tagaõuest tee läbi läheb, kes soovib seal juba kimada, ma osaleksin antud kojas kindlasti, sest olen avastanud katkuhaua võimalikul teekordidoril, mis ei ole sügavamalt huvitanud ei muinsuskaitseametit, ei tee projekteerijaid. Ühesõnaga Kolu-Võõbu lõik on sama segane, kui seda esitlev kaart, lisaks sahistatakse kõiksugu Paunküla veehoidla saarte jõudmist teetäidiseks.


Ning nagu progressiivsele vaimsele keskusele kohane, avatakse mõttekoda ka Kõue Rahva Majas. Üheks teemaks sahistatakse saavat looduslike pühapaikade teemat, kuna aga Kõue vallavanem peaks sel mõttetalgul Kõue Rahva Majas viibima, võib teemaks tulla ka valla tulevik tervikuna.


Kõue Sahinaid toimetavad Õiged Kõue Ühinenud Pead

Vaata ka Kõue Ühinenud Peade luuletusi

Harmi koolist

Üks käsitöine lokse, mis Kõue Kuulutajast välja jäi, kuid millest hullemat jura seal nüüd avaldatakse.

Infotahvlitest, ajalootahvlitest

Olen vahelduva eduga promonud oma kujundatud info/ajalootahvleid, mis peaksid andma mingi paiga ajaloo/tänapäeva kohta teavet, ilmestama, mõtestama ning mütologiseerima ümbrust üldisemalt ning tähistama oma olemasoluga antud koha ärganud kogukonda. Sama teema - mõtestatud kartograafia on jooksnud ja jookseb sisse nii mõnelgi minu muul projektil.

Vahepeal oli mul võimsa kujundusliku löögirusikana kasutada käputäis parimas eas ja perspektiivikamal arengustaadiumi kõveral arvutigeeniusi, pakkusin ühe võimaliku kujundusliku harjutusena neile välja mingi koha illustreeritud kaardi tegemist, nii mõnigi viitsis seda teha, kuigi algul ütles mitu tükki, et pole ju mõtet mingit pommilehtrit promoda. Pärast muidugi selgus, et pole midagi nii pommilehter - igal pool on minevikku ja tänapäeva, mida teada.

Imetlege, võtke õppust ning tehke järele!

Eriti tuusad tüübid - tellige analoogne tahvel oma keskusesse, pange üles ning avage suure showga!


Antud üllitised ripuvad Fotopoes, hea kujunduse ning äriidee bloogis!

teeme ära 2009, 3 päeva osalus ja loobumine

Humoorika artikli pärast Kõue Kuulutajas panen maha oma nüüdseks kolm päeva kantud rolli kampaanias "Teeme ära 2009 Minu Eesti", kus nõustusin olema Kõue Valla koordinaator, põhjuseks kampaania meediaplaan, milles oleks pidanud kasutama Kõue Kuulutajat 2,3,4,5,6/2009, ehk kuna järgmises numbris on mul vaja paaril leheküljel Viivi Laanetile oponeerida külaelanike sh. minu võimaliku oavarguse teemal, ei saa ma samas kanalis olla tõsiseltvõetav 3. sektori eestvedaja.

Avaldan siinkohal oma praeguseks koostatud strateegia, ehk keegi viitsib minu rolli üle võtta või saab sellest mõtteid.

Teeme Ära 2009 on 3. sektorit elavdav ettevõtmine, mis korraldab üle Eesti mõttetelgud, mis fikseeritakse videovormis ning mida hiljem uurivad sotsiaalteadlased ning mis on ideedepangana hiljem kõikidele kättesaadavad. Teemad, mida juturingides puudutatakse, võivad olla kohalikud probleemid, üldisemad, põnevad kitsaskohad, et kutsuda kokku inimesi väljastpoolt valda. Enamus Tallinna inimesi ilmselt võtab suuna 1. mail kuhugi maakohta mõttetalgule ning valib osalemiskoha seal välja pakutud teemade järgi. Seega - mida intrigeerivamad teemad, seda suurem külastus, reklaam Vallale.

Mulle pakuti alguses Harjumaa Koordinaatori kohta, kuid olin nõus olema vaid Kõue Valla esindaja. Plaan oli kokku ajada võimalikult palju mõttekodasid, et näida suure ja kolmandas sektoris võimsa vallana (mitte ainult näida). Kampaania eesmärgid Kõue Valla jaoks minu eelistustel:

1. Reklaam Vallale - oleks välja toonud unikaalse asukoha Harjumaal (metsad, järved, eestimaa Shveits), kolmanda sektori tugeva rolli, oleks vastu võtnud, mahutanud palju turiste-mõtlejaid.
2. Kampaania korras oleks urgudest välja meelitanud ka need, kes sealt muidu pole veel väljunud.
3. Mõttetalgute abil oleks saanud ehk palju ära teha, lahendusi.
4. Nõrgaks pooleks pean massipsühoosil (100 000 osalejat) tekkinud kergekäelisi lubadusi.

5. Kampaania sponsorite abil (Elion, Emt, Skype, delfi veel paljud suurfirmad) oleks saanud kasvõi ajutise internetiühenduse kodadesse, kus see puudub.


Meediaplaan:

Valla leht: Veebruar - Juuni kampaaniast üldisemalt, kodade tutvustused, kojavanemate ootused, kokkuvõtted
Lisaks oleks avaldanud vähemalt kaks artiklit Harjumaa lehtedes ja võibolla ka üleriigilistes
Digitaalmeedias oleks teinud eraldi ajaveebi, mis oleks "müünud" Kõue Valda, videod talgutest oleks jäänud netti.

Nagu ma ütlesin, oli mul plaanis pakkuda välja võimalikult paljudele 3. sektori eestvedajatele kojavanema kohta, mis tähendab, et 1. mail oleks nad omanud võtit kotta, kus toimuvad mõttetalgud. Mõttetalgu juhatab kaks inimest: kojavanem, kes tunneb kohalikke, talle sekundeerib mõni tipp- või personalijuht, enamasti Tallinnast, enamasti sponsoreerivast firmast.

Minu poolt pakutud kojad oleksid olnud:

Kõue Rahva Maja, kojavanem Arno

Habaja Fresko, kusjuures ühes kohas võib pidada mõttetaglu ka mitu gruppi, siin oleks olnud see võimalus

1. Juht: Riina
2. Juht: Monika
3. Juht: Viivi

Ardu kool, kojavanem Tiiu, võibolla ka noorte ja pensionäride ring eraldi

Selles kojaks võiks üheks teemaks olla Tartu mnt. läbimurre, kas kõik vastused on ehituseks olemas?

Harmi Kool, kojavanem Sirje

Üheks teemaks kindlasti väikekoolide sulgemine

Kiruvere laager, kojavanem Katti

See oleks olnud puhas reklaamikoda, muinasaegsed inimesed telkide ja lõkke ees, videokonverentsi pidamas, ma arvan, see vaade oleks võinud saada rahvusvahelisse pressi.

Kõue Vald, Kojavanem Andres

Siinkohal oleks võinud Vald näidata oma suhtumist 3. sektorisse ja korraldada samal päeval lahtiste uste päeva, ehk rahvas oleks saanud vahetu kontakti võimuga, oleks toimunud avalik juturing.

Rõõsa metskonnahoone, kojavanem Harri

Paunküla keskus


Ühesõnaga, see kõik on veel teostatav, kui keegi võtab enda peale Valla koordinaatori rolli, mille ma maha panin. Juhul, kui keegi Vallast ei hakka kohalikuks koordinaatoriks, tuleb minna võimaliku Harjumaa koordinaatori(te) alluvusse, kust ei pruugi vajalikku tehnilist/aja/aju ressurssi jätkuda, kui kedagi see kampaania üldse peaks huvitama.


Saatsin sellise kirja kõikidele potentsiaalsetele kojavanematele ja valda, olen juba saanud mitu julgustavat kirja, kus mind ikkagi selles rollis näha tahetakse, avaldatakse toetust. Nendele kirjadele ma ei vasta, kuna olen otsuse teinud ning sellest ka oma agenti teavitanud. Sel aastal kujundan Kõue Valda reklaamivat brozhüüri, mis on saanud KOP projektist raha, antud juhul, kui Valla leht on minu kohta kriitika hulgas ka mingit jura avaldanud, ei saa ma võtta lisaks enda kanda Valla arendus- ja reklaamitegevust, ma ei tunne ennast kohustatuna ning ei hakka midagi "hambad ristis" tegema. Minu paksu naha kasvatamine negatiivse tagasiside ja muu jura minule omistamise asjus toimub nüüd kerge kõrvaletõmbumisena Valla vabatahtlikul arendusel antud ürituse raames. Eks 1. mail on võimalus olla kojavanemaks Kõuel, teda toetada või võtta rännak ette kotta, kus mõni mulle südamelähedane teema. Valla lehte, kuhu hea tahte avaldusena tegin jahti ja põllumajandust puudutava loo ning millele ilmus järjest kahes numbris vihast tagasisidet, kusjuures teisel korral omistati minu tekstiks ka kellegi teise jama, ma kirjutan vastuse vihasele pensionärile, kuid midagi lisaks avaldada ei plaani, kuna varitseb oht, et see tehakse kõige rämedamal kombel pulbriks üle kahe lehe, minnes isegi isiklikuks, ning seda kõike avaldatakse maksumaksja raha eest. Kõue Rahva Maja on juba läinud isemajandamisele, olen oma taskust plekkinud ehitusvõlga, mida kunagi garanteeris Vald, kuid loobus sellest. On käes Kõue Valla tõehetk - kas miski õigustab nii väikest valda? Mina olude sunnil teen seda vaid käsilolevate projektide raames, lisakohtustest praegu loobun.