Kõrgmeelelahutus naaberkülas

Kui palju on kuuldud "aga meil ei toimu ju mitte midagi..." Aga kui toimub, siis pole neid ütlejaid kusagil. Stravinsky "Petrushka" esimene stseen, nähtud valla esindusmõisas unustatud mõisate külastusmängu raames:



Ja samalt ürituselt aga teiselt päevalt, viiulitriio:

Triigi mõis XXVI

Suve ärasaatmine

Kihelkonnakalmistul.



Tema kolmas pikem rännak, igavene. Esimene reis oli Vorkutaasse, teine veoauto kastis Riia linna vaatama, ka loomaaeda.



Jalutas linnast kahe päevaga läbi metsade Virlasse, kodukülla. Triigi Vaheriga lasi metsas lendava mütsi pihta täpsust, praeguseks on enamus tema relvi politseisse ära antud.



Elas üheksakümne aastaseks.



Rändamas igavesti Virlasse, 21-rublane ühe- või 42-rublane kaheraudne õlal.

Raavaküla revisjon

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondist, põgus tõlge.

Revidendi (koostatud) kirjeldus ja arvestus Kau (= Kõue)
Rawa talude kohta 1873

Üldine ülevaade Rawa küla maadest Kau (=Kõue) piirkonnas 1873.a.

Litera Lehe-
Majandusüksuse Õuemaa,
Juurviljaaed Heina- Karja- Mets ja
Nr
külje nr
nimi
hoonetealune ja põllumaa maa maa
põõsastik
maa, puuvilja
ja humalaaed

-------------------------------------------------------------------

Tessatin / ruutsüld

.. /..

../..

../..

../..

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

(tabel järgneb)

Rawa küla

Waino talu

Otti talu

Pärtliado talu

Kubiahanso talu

Märdiado talu

Petri talu

Wannakubia talu

Kõrvehindreko talu

Märdi talu

Allika talu

Talude ühine karjatee

Kokku

Hajatalud

Sotemäe

Andimäe

Livavälja

Kukkepalla

Kokku

Vabadike/popside paiknemine

(vt järgmisel leheküljel)

(Tabeli järg)

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Rohtunud,

võsastunud, soo

soine maa

Sambla- Mitte-

tulundus- vene

maa

Kokku

(teravilja)

mõõt-

ühikutes naeltes

Rukki

väärtus

Aastarendi Kapitali

suurus

Hõbemüntides

Rbl. ?

väärtus

Rbl. ?

---------------------------------------------------

Tessatin/ruutsüld

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

../..

../..

(Külatalud)

(Hajatalud)

Vabadike/popside paiknemine

Pätsimäe Jaani Saun

Pätsimäe Petri Saun

Krusiaugo Saun

Saueaugo

Andimäe

Müriseppa „

Kalde „

Lammastmäe „

Vakantne

Rõngemäe „

Petri „

Soone „

Alt „

Kõrve „

Rätseppa

„

„

„

Kokku

Üldse kokku

Lk. 4 jj.

Rawa piirkonna talumaade kirjeldus

Hindeväärtus Pinnase- Hein
Õuemaa koos Juurviljaaed Heinamaa Karjamaa
Vene tessatini klass
puudades hoonetealusega, ja põllumaa
Põhjal
puuvilja, mesila
ja humalaaed
------------------------------------------------------------------
Tessatin / ruutsüld
../..
../ ..
../ ..
(tabel järgneb)

(tabeli järg)
Harimata Kasutu Kokku Rukki
Märkused
Mets
maa
maa
/teravilja/
väärtus
naeltes

--------------------------------------
../ .. ../ ..
../..
../..
---------------------------------------------------------------------------------------------------

Lk 4-7

Vaino talumaade kirjeldus

/3-välja süsteemi põhjal

põllu-, heina-,karjamaa/

Lk 8-11

Otti talumaade kirjeldus

Ja nii edasi





Mõnda kunagistest ja tänapäevastest mõõtühikutest

1 tessatin = 1,09 hektari

1 ruutsüld = 4,55 ruutmeetrit

1 nael = 409,5 grammi

1 puud = 40 naela = 16,38 kilogrammi

Lugupeetud asjaosalised

Minu kui ajaloolase ja kaua aega kodu-uurimisega tegelenud inimese pilgu läbi on see,
arhiivist leitud ja üldsusele tutvustamiseks mõeldud ca 140 aasta vanune dokument,üks
väärt asi, mis koos meenutuste ja tänapäevaste võrreldavate andmetega vääriks
avaldamist. Vaevalt et tervikuna aga üldisemad, olulisemad, kokkuvõtvad andmed
kindlasti.

Kahjuks ei suuda mina ega minu saksa filoloogist abikaasa Anne selle sajandi-
vanuse dokumendi ilusat, kalligraafilist gooti kirja lugeda ega tõlkida.

Tabelite trükikiri on tõlgitud ja koos arvandmetega peaks olema tekst kasutatav
edasise uurimistöö käigus.

Lugupidamisega

Rein-Aksel Oras

13.september 2010

Oraveski maja

Naaberkülas asuva maja soojustustööd, hoone palkosa on kunagi Oraveskist kohale veetud.



Ilusa laia lauaga oli kaetud vaid paar päeva tagasi.



Kunagise lampkasti hinged.

Intervjuu iseendaga

Keegi ole prohvet omas maakonnas...

Lugu ilmunud viimase laupäeva Järva Teataja paberlehes, avaldatud lühendatult.


Eelmise sajandi kaheksakümnendatel kasvas üles põlvkond mudilasi, kes proovisid näpuosavust paberist Tallinna vanalinna või vabaõhumuuseumi pinnalaotusi kokku kleepides. Emade-isade käsitööd saavad nüüd katsetada ka Järvamaa mudilased, kellele on kunstnik Juhan Soomets kogumikku «Järvamaa paberist mõisad I» kokku köitnud 11 Järvamaa paberist mõisahoone pinnalaotuse. Lisaks seitsmele Järvamaa mõisale ja nende abihoonetele on võimalik meisterdada ka paberist Paide Vallitorni, Järvamaa muuseumi või Seidla tuulikut.

Pabermaja sobib ilmsestama õppetundi

Pinnalaotuste autor Juhan Soomets ütleb, et need on õppevahendina üsna populaarsed ja nõudlus nende järele on suur. «Pole sellist I–III klasside last, kellele ei meeldiks neid kokku kleepida,» väidab ta. «Aga loomulikult sobivad need sama hästi uurida ka ajaoloohuvilisele täiskasvanule.» Kokkuvolditavaid mõisaid on Soomets paberile laotanud aastatel 2005 kuni 2007. Kõige uuem pabermudel on Seidla tuulik, mis valmis alles mõni kuu tagasi. Enne Seidla tuulikut tegi Soomets Järvamaa muuseumi tellimusel 2007. aastal Paide Vallitorni ja Järvamaa muuseumi pinnalaotuse. «Seidla tuuliku omanikud nägid neid mudeleid ja soovisid endale analoogi,» selgitab ta. Soometsa meelest on Seidla tuulik väga tehniline ja keeruline mudel. Soomets nägi pool aastat vaeva, enne kui nõudlik klient mudeliga rahule jäi.
Soomets ütleb, et algul tahtsid tuuliku omanikud, et paberist mudeli valmistaks tuuliku renoveerimisprojekti teinud arhitekt, aga siis selgus, et mitte iga arhitekt ei suuda paberist maju teha. «Paber on unikaalne materjal, tuleb tahtlikult proportsioone moonutada, et asi tööle saada,» selgitab ta.

Kui paberist hooneid vaadata, võiks arvata, et need sarnaanevad päris majaga, kuid Soomets tunnistab, et need ei ole täpsed koopiad. «On küll fotorealistlikud, kuid kõiki nüansse siiski edasi anda ei saa, pinnalaotused on lihtsustatud,» põhjendab ta. Kunstiõpetuse õpetajana kasutab Soomets mõisate ja muude hoonete pabermakette just kunstitundides, aga sama hästi ka käsitöö-, ajaloo- ja kultuurilootunnis. «Saad hoonest tervikpildi ilma kodust lahkumata,» märgib ta. Soometsa meelest võiksid hooned tegelikult isegi matemaatikatundi huvitavamaks teha. Ta teab, et põhikooli matemaatikatundides pannakse kokku geomeetrilisi objekte. «Kuid olen tähele pannud, et hoonete kokkupanek on abstraktsetest geomeetrilistest kujunditest huvitavam,» lisab ta. Põhjus, miks Soomets on juba viis aastat põnevate hoonete pinnalaotusi teinud, ulatub tagasi ülikooliõpingute aega. Soomets on õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetuse õpetajaks. Õpingute jooksul oli tarvis sooritada pedagoogiline praktika, kus tuli mõelda õpilastele põnevaid ülesandeid. «Mina pakkusin lihtsamate hoonete puhtaid pinnalaotusi, kuhu lapsed said uksed ja aknad peale joonistada ning sellest unelmate maja kujundada,» meenutab ta. Lapsed, kes esimesena Soometsa mõtet katsetasid, õppisid Tallinnas Lasnamäel Läänemere gümnaasiumis. Pedagoogilise praktika eest sai Soomets viie. Olemasolevate või kunagi olnud hoonete pinnalaotusi hakkas Soomets valmistama siis, kui Vodja kooli õpetajaks tuli. Esimesed majamudelid valmisidki Vodja mõisast ja selle abihoonetest. Praegu leiab neid mudeleid ka pabermõisate kogumikust. Soomets on 30 aastat elanud Tallinnas. Esimese maal elamise kogemuse saigi ta Vodja koolis õpetades. Vodjale läks Soomets selle pärast, et vaimustus selle maakooli mõttest. «Kool oli tegelikult juba suletud, aga pandi eraalgatusel uuesti elama, täiesti unikaalne lugu Eestis,» lausub ta. Linnast maale elama minekut nimetab Soomets endale väga keeruliseks elumuutuseks, olenemata sellest, et ta seda juba kaua tahtnud oli. «See oligi võimalik ainult tänu sellele, et Vodjal olid küll maatingimused, aga koht polnud siiski päris isoleeritud, seal elati kommuunis,» selgitab ta. Kui Vodja koolis kaheaastane tööleping lõppes, ei tahtnud Soomets enam linna tagasi minna ja kohendaski endale aasta ringi elamiseks Harjumaal Kõue vallas asuva suvila.

Nüüd on ta koos Vodja-aastatega maal elanud kuus talve ja hakkab enda väitel vaikselt maaeluga ära harjuma. «Suudan juba vähemalt poole talve puud enne talve ette ära varuda,» teatab ta. Soomets ütleb, et kuigi inimesed lähevad sagedamini väikestest kohtadest linnadesse õnne otsima, on sellisele trendile tekkinud kindel vastuliikumine. «Võib-olla ei ole maal toas kogu aeg nii soe nagu radiaatoriküttel ja võib-olla ei saa iga päev supermarketis käia, aga selle eest on värske õhk, ilus loodus ja piisavalt vaikust,» selgitab ta.

Ikka on juhtunud nii, et Soomets on sattunud elama kohtadesse, kus vanad toimetulekuvormid on suures osas ammendunud. Ja neile vähestele, kes on sinna jäänud või juurde tulnud, on eluliselt oluline leida äraelamisvõimalusi. Soomets on avastanud, et paljudes kohtades on hakanud selleks olema turism. Ka oma koduvalla kohta ütleb ta, et kui osales kohaliku turismikaardi kujundamises, ütles enamik, et seal pole turistile midagi pakkuda. «Aga pärast sai kaardile tosinkond turismiteenuse pakkujat,» lisab ta. Soomets usub, et igas vallas on omad tegijad, nad tuleb ainult üles otsida. Lisaks sellele, et Soomets mõnikord tellimise peale, aga mõnikord ka lihtsalt niisama oma vabast ajast ja huvist majade pinnalaotusi meisterdab, valmistab ta ka ajalootahvleid. Üht sellist näeb Põhjaka mõisas. Tahvlile on Soomets kujundanud 1859. aasta kaadi alusel Põhjaka mõisa koos kõrvalhoonete, parki kaevatud kanalite, saarte ja paviljonidega. «Selle illustreeritud ajaloolise kaardi kaudu saab näidata mõisasüdame kunagist hiilgust,» ütleb ta.
Soomets pakub, et kui on mõni mõisaomanik, kes ei suuda mõisat elama panna, võib sellele elu sisse puhuda virtuaalselt. «Ka väga lagunenud hoonete puhul võib osutuda läbisõitjale kõnekaks ajalootahvel, kus on kajastatud koha väärikas ajalugu,» lausub ta. Samasuguseid ajalootahvleid näeb varsti ilmselt mujalgi, Soometsa ütlust mööda on mitu Järvamaa mittetulundusühingut nende vastu juba huvi tundnud. Aga enne, kui ajalootahvel tellida või lasta kaunis reklaamtrükis kujundada, soovitab Soomets turismiga tegelejatel hoopis suhtumine üle vaadata. Soometsa meelest sõltub edu sellest, kas tegijad ka usuvad, mida teevad. «Mõnda aega tagasi sattusin ühte Järvamaa vallakeskuse poodi. Olin kell kümme hommikul esimene külastaja, ja müüja võttis mind vastu sügava ohkega,» toob ta näite.

Paberist mõisaid tuleb juurde

Mõnikord on juhtunud, et Soometsa tööd on meeldinud inimestele sedavõrd, et nad on neid luba küsimata eksponeerinud. Selliseid üllatusi on ta teinekord ikka siit ja sealt leidnud. Autorina Soomets selle üle ei rõõmusta ja peab siiski õigemaks loa küsimist. «Samas muidugi tähendab see, et kelle töid kõige rohkem tsiteeritakse, see on ka loomehierarhias kõrgemal kohal,» arutleb ta. Kummalise näite toob Soomets Paide ajakeskuse Wittensteini promofilmist, kus on kasutatud poolenisti tema loodud eriefekti filmist «Päikese kodu», täpsemalt Kaali meteoriidi lendu. «Loogiline oleks, et selline suurprojekt teeb oma promovideos eriefektid ise, aga kindlasti on ajakeskusel Kaali meteoriidist filmi teinud OÜ Vesilind luba,» arutleb ta. Oma mõisate kogumiku on Soomets pealkirjastanud nii, et sellele annab loota järge. «Kui teine osa kunagi ilmub, siis võiks see olla keskendunud hoonetele, mida enam olemas ei ole,» pakub ta. Näiteks on tal Preedi mõista rootsiaegse puidust peahoone plaan aastast 1703. Selle järgi saaks teha pinnalaotuse hoonele, mida tänapäevaste inimeste silmad veel näinud ei ole. Kogumiku «Järvamaa paberist mõisad I» esitlus tuleb 30. septembril kell 19 Paide kogukonnakeskuses. «Kindlasti saab esitlusel mõisaid välja lõigata ja kokku kleepida, tuleb ainult käärid ja liim kaasa võtta,» lisab ta.

Juhan Soomets
Sündinud 14. novembril
1982–1993 Tallinna Tondiraba gümnaasium.
1993-1994 esimene töökoht «Aktuaalse kaamera» saategraafika ja ilmakaardi kujundaja. Pärast seda töötanud paljudes video- ja kujunudusfirmades, alates 2001 kuni siiani vabakutseline kunstnik-kujundaja.
1994–2004 Tallinna Ülikool, kunstiõpetaja eriala.

2005–2007 Vodja kooli kunstiõpetaja.
Alates 2010 Harmi kooli kunstiõpetuse õpetaja.
Alates 2008 Triigi külavanem.

Töid Järvamaa kogudes: Paide linnavalitsus, erakogud Esnas, Põhjakal, Vodjal, Vaol, Nahkanuial, Kapus, Prandil.

Teeb tellimise alusel töid alates turismikaartidest ja õlimaalidest ning lõpetades väikeehitiste
projekteerimise ja ehitamisega.

Triigi mõis XXV

Mitte kõige paremad ilmad sügiseseks katuselappimiseks.

Aela - uus-vana tõmbekeskus

Peale kahe kõrtsi ja suurema osa talude ning karjamõisa kadumise pole paljudel Aelasse just asja olnud, kui siis läbisõiduks või väga kauni looduse tõttu.



Selle aasta algusest on aga olukord muutunud - Juuru kihelkonna äärekülla käiakse nädalavahetustel uhkete veohobustega kokku, muinassauna ehitama.



Massiivsetest haavapalkidest maakivivundamendil saun, peaks kestma seitse põlve, kui laudkatust ja -põrandat viitsida vahetada.



Kõue Rahva Majas sel hooajal toimuva ajalooõhtusarja "Meie maa..." raames tuleb Kõuele ka Aela küla, eelmise aasta ärajäänud külaajaloo õhtut tegema.



Jääb loota, et Aela küla analüüsiv-tagasivaatav-meenutav jõud on sama suur, kui muskliramm, mida 700 kiloste haavapalkide peal igal nädalavahetusel ikestatakse.

Aela muinassauna saab vähemalt väljapoolt näha 2011 toimuval Aela külapäeval.

Kose-Uuemõisa

Kaks postitust tagasi vaatas kommentaator paari Triigi mõisa tühja akent ning imestas, kes hoonet asustama hakkab. Kas kihelkonnas on elamisruumi üle või puudu? Üle on näpuotsaga asustamata väiksemaid hooneid, näiteks Triigi vallamaja, Sääsküla vutifarm, Kiisa kõrts, mõned Oru kodud jne. Puudu on aga suurtest korras kohtadest, kuhu mahutada sadu inimesi - kas siis rahvusvahelist seltskonda või asenduspinda oma kihelkonna õpilastele.

Nimelt pidi Kose-Uuemõisa kool minema remonti juba mingi aeg tagasi, see on aga kahe asja taha jäänud - esiteks on mingi jama nn. Norra rahadega ehk see on see mõisakoolide remondiraha, mille evimiseks sai 10 punkti 100st hoone muinsukaitse all olemisest jne. ehk kes midagi Norra rahade liikumise kohta kommenteerida oskab, ootan.



Teiseks puuduvad koolil asendusruumid, kuhu kolida ehk 160 õpilasega asutus otsib asenduspindu! Algselt plaanitud Kose kutseka ruumides on maha võetud kommunikatsioonid.



Pakkusin 160 lisaõpilast kohalikele koolidele, vajadusel saalide ja aulate ajutiste vahelagede ja -seinte paigaldusega aga nendes asutustes jääb ruumi ikkagi puudu.



Niisiis, kelle nimel on mõni vana laudakompleks või midagi muud massiivset, võib oma paiga ajutiselt elama saada, käive 160 õpilase transpordist (kindlasti tuleb ka transa vähempakkumine) ja üürist asenduspindadele on vägev, kasu ootab kõiki osapooli!



Kihelkonna koduloomuuseum pidi ära kolima juba aasta tagasi, praeguseks on mõned vitriinid avatud, nurgas seisab hunnik pappkaste.



Uuemõisa maadele jääb üks Eesti ilusamaid kohti, Siniallikad, koos vähemalt sellel tahvlil gerilja-imidziga esiteldava hiiega.



Ja nii see puu kasvab, kas saed oksa, millel istud?

Rasketehnika külavahel

Mõned sõidukid, peaaegu ühe päeva jooksul nähtud, jalgrattalt.



Kw per Km2 on Triigil kõige rohkem, Kõue Kooli bussipeatuses kiirendab pisim mõisaori.



Tagumikuga peaargu Triigi külas, mootor töötab, juht puhkab, ootab, millal sahk töö lõpetab. Märka teetööde silti, mis on saviliiva pritsmeid täis sõidetud.



Greider triigib Sääskülas teesse sõidetud kergtehnika rööpaid siledaks.



Selline kuri sõiduk.



On Sul juba pütt käinud?



Kombain käib külas veel vähestel.



Lõpuks saab igast sõudikist mosse, nähtud kihelkonna piires.

Triigi mõis XXIV

Viimased lubikrohvitööd, viimased kuud välitöid üldse.

Rava küla - Kõue valla keskus

Kus asub pildil nähtav bussipeatus "Kõue"? Loomulikult Kõue valla kespunktis Raavakülas, endise vallamaja ees. Harjumaa bussid siia enam ei sõida, ei reedene ega ka enam pühapäevane, maja on segipekstud, aknad sisse löödud, ahjuuksed minema viidud.



Juhtusin mõned päevad tagasi olema seltskonnas, kus meenutati Ardu ja Habaja sovhooside kokku-lahkumineku aega ehk valla arenguvalusid, mille üheks etapiks oli vallamaja kolimine Ardusse kaheksakümnendatel - väidetavalt kolis Kõue vallavalitsus Ardus asuvasse kaubandus-teenindushoonesse vaid ajutiselt!!! Juhul, kui see nii oli, on tagumine aeg hakata Kõue valda regionaalselt tasakaalustatult arendama, ehk vallamaja tuleb ajaloolisesse hoonesse tagasi tuua. Juhul, kui olemasolevad ruumid Ardus saaks realiseerida 3M eest, saaks 1,2M osta tagasi vana vallamaja, teostada seal 0.8M eest ökoremondi (võin detailides konsulteerida) ja jääks 1M veel eelarve lappimiseks!



Ringtee vallamaja ees.

Seltskond, kes kaheksakümnendaid meenutas, palus mul kuuldut mitte edasi rääkida. Kui ma vaid orienteeruksin plaanimajanduse saladustel, teeks vahet sovhoosil ja kolhoosil ning oleks suutnud meelde jätta räägitud partorgid ja majandi esimehed, oleks vägeva loo algus valmis. Samas on hilist nõukogude aega meenutanud oma viimases romaanis Stella Node, heameelega kuulaks raamatu arvustust, kui vaid keegi teaks kedagi, kes mainitud teost lugenud on (kohalike autorite väljaannete arvustused arvamusliidrilt Kõue Kuulutajasse?). Põnev läbiuurimata aeg Ardu külla viiekordsete hoonete ehitamisest, kui kütust valati tonnide viisi kraavi, et põllumajanduslikke norme täita, kui vallamaja eest sai Ardusse MAZ-kraana putkas, kui kabiin juba valla funktsionäre täis oli.



Tõenäoliselt ootab vana vallamaja väärikas saatus. Kant on elama pandud alates Kõue Rahva Maja avamisest kaks aastat tagasi, tuleval aastal avab uksed suurem tõmbekeskus Triigi mõis, sealsamas Raval tegutseb Kõue tenniseklubi. Nii ilusat hoonet ei saa lõpmatuseni vedelema jätta.



Piiskopiaegne Rava-Silmsi tee, osaliselt uue Tartu maante trass. Kui hea oleks siit Kõue valla Silmsi niiditõmbajatel Raval asuvasse vallavalitsusse sõita!



Kõue-Triigi vallamaja.

Paunküla kooli kokkutulek

Paunküla kool Ravila vallas, ehitatud parimas stalinistlikus stiilis 1957, uksed sulgenud 93 õpilasega 1975. aastal nagu Triigi kool.



Üht-teist säilinud ka sisekujunduses, ümber ehitatud magalaks, spordilaagriks.



Kunagised Paunküla õpetajad kunagises õpetajate toas, kamina asemel oli tookord ahi.



Nagu Paunkülas tavaks, esitas Kuivajõe meeskoor paar lugu, ühe imperialistliku, roiskuva kapitalistliku ühiskonna sünnitise aga arusaadava sõnumiga, rõhutud alamklassi lookese, pühendatud kõigile Ravila, Triigi ja Kõue valla elanikele - Bobby McFerryn - Ära muretse, ole Rõõmus!



Teine lugu on traditsiooniliselt nõukogudemaine ja varsti ongi näärid käes!

Paar lisalugu on peatselt vaadeldavad JuhanTV kanalil.

Triigi mõis XXIII

Tööhobuste tallil müürlatid peal, valmis sarikateks.

Uskumatult vilets teeremont Paunkülas ja Triigil

Kõue-Triigi elanikud on olnud viimasel ajal elevil Triigi-Ojasoo kruusakattega maanteelõigu pärast, mida remonditakse. Pannakse geotekstiil või mingi kile alla ja puha. Jõudsin juba kiita sarnases tehnikas putitatud Paunküla-Kiruvere teelõiku, mida läbisin kuiva ilmaga.



Aga peale vihma oli teine lugu. Tee Kiruvere külas peale kaht päev vihma ei kannata mingit kriitikat. Kleepuv saviliiv, rööpad sees, väga pehme tee.



Kirjade järgi oleks nagu tee nagu juba kaks nädalat valmis. Aga märja ilmaga viletsamalt läbitav, kui enne - enne oli tavaline kruusatee, praegu saviliivatee.



Võibolla pole remont veel valmis, võibolla toimub mingi materjali ühtlustumine vms. et tee oleks tulevikus märjaga sõidetav aga võibolla hoiab geotekstiil ülalt tulevat vett sama palju üleval kui alt tulevat all ehk tee jääbki kohutavaks soparajaks.

Täpselt sarnast saviliiva on toodud ka Triigi-Ojasoo lõigule ning see on praegu, märjaga sama kohutavalt läbitav kui Kiruvere tee, autod liiguvad kinnijäämise piiril. Ma vaatan lähipäevil järgi, millal selle remont peab lõppema.



Sellist asja ei näe iga päev. Kombain (antud isendil õnneks heeder treilaga taga) mängib teerulli, sõites üle värskelt kallatud liivakoorma.