Hof Kau LXXVII

Fotodel Triigi naabermõisa-algkooli kolmanda klassi õpilase poolt kokku pandud Triigi mõisa peahoone makett kujutamaks hoonet aastatel 1836-2010 aprill.



Tegelikult on tegu 1974-2010 aegse mudeliga, 1974. aastal kukkus sisse Triigi kooli kasutatava tiiva konsoolkatuse korsten. Suht uskumatu tundub praeguseks ajaloohõlma lammutatud Kotzebue-aegne tiibhoone. Kas tõesti said tellised ja ramm otsa et sellele tiivale jäi lauge ja teist korrust välistav katus?



Veranda võib olla ka hilisem, kui 1836. Andmed puuduvad.



Barokne osa. Siin sai vahetatud mitu sarika alumist poolt kuna katus sadas läbi eelmise sajandi seitsmekümnendatest selle sajandi esimese kümnendi lõpuni välja arvatud vahepealne periood, kus tõrvapapp ja lisa eterniidikiht vett kinni hoidsid.

 

 Barokse osa katus on dateeritud 1800 keskpaik-lõpp. Kas ka korstnapüks? See praegust parunessi toa ahju ja teise korruse saali kaminat teeniv püks on ehitatud kasutatud tellistest - näha on tahma- ja nõemustriseid külgi. Need on siinsamas Oraveskil põletatud tellised. Mida vanemad, seda kauem vastu peavad.

Kas Rõõsal võis asuda muinaslinnus?

Vestlus Valdo Praustiga


Valdo: tere
oled kuuldel?
mida Sa tead Rõõsa mäel olevast peopidamiskohast?
maastik on kangesti muinaslinnuse moodi

me: ???
mine sa tea

Valdo: oled käinud?
st kas tead, millest jutt on?

me: aiman vist teavat kohe järve äärest yles

Valdo: jah
ja mitte matkarajale, vaid paremale
matkarajale (järvedele) minev tee läheb päris külje alt läbi
muidu ma poleks osanud otsidagi

me: no see oleks pommuudis kyll

Valdo: muide... see vana paunküla mägimaantee
mis sealt mustlaslaagri platsilt metsakonna taga
läheb pärandkultuuri kaardi järgi kõrtsimäe taluni
selle Rõõsa poolne ots tuli laugjalt praegusele teele
Seljamäe karjääri tagant
läbi sealse mäe
sissekaeved on mõlemal pool selgelt näha
ilmselgelt väga ammu hüljatud (ca 1700-1750 oletan)
usun, et see haru toimis enne Rõõsa põllulapi praegusele kujule viimist

me: väga põnev, vaja ise uurima minna

Valdo: ootame kuni lehed maha tulevad
tulen ka
ma ei näinud kõike
VÄGA risus ja võsas on
reljeefikaardi põhjal hakkasin oletama, et mõned pinnavormid pole looduslikud
ma ei oleks udu-umbes osanud otaida

me: reljeefikas on jah yx parim asi, mis viimasel ajal juhtund

Valdo: on


Kaart Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondi kaardipakist.

Hof Kau LXXVI

Tanel Verki foto aastast 2008 või äkki 1908? Vaata tema Flickeri kontot.

Maakondadevahelise koostöö puudumisest (Aela-Saueaugu teest)

See oli üle-eelmine talv, kui kirusin Väätsa vallavalitsust, sest eskordituna lumesaha ja Kõue abivallavanema saatel läbi Aela valla piirini leidsin Saueaugu teeotsa lahtilükkamata olevat (nii püsis see nädalaid). Vaid mõned hulljulged suutsid ennast Järvamaale läbi pressida, kinni oli tükk aega ka Vahastusse viiv tee. Tol korral pakkusin Kõue valla tunnuslauseks "Ela Nagu Kotis" ehk lõunapoole reisimiseks tuli teha paarikümnekilomeetrine ring.

Nüüdseks on olukord vastupidine. Kesk-eesti ääremaa - Järvamaa Väätsa vald on rajanud Harjumaa piirini uhke tee - peene killustikuga lumelükkamisruumiga, mahasõidukohtade, parklate, kahe veevõtukohaga tee mittekuhugi või siis ülikaunisse Taga-Aelasse.

Algab Kõue vald.

Ja edasi lähme juba tuntud lehma raa´d pidi, malts kasvab kahelt poolt üle tee kokku, kui keegi vastu sõidab tuleb bambusse keerata. Selline eksootiline tee, mida isegi Väätsast tasub vaatama tulla.

Hof Kau LXXV

See talv tuleb Triigil teisiti. Ausaltöeldes mul on villand külajuttudest, et Triigil avatakse peatselt ülisalajane ohvitseide koolituskeskus. Aga mine sa tea, ehk on ka ohvitseridel sinna asja. Minu käest on viimase poole aasta jooksul palju küsitud, miks ma ei ole avaldanud Triigi mõisa uuemaid interjööri vaateid. Ühe avaldan, tegelikult on põhjus selles, et peahoone on seest liiga ilus, Aet Maasiku poolt koostatud mõisa peahoone sisekujundusprojekt pälvis 2010 aastal koguni Muinaskaitse auhinna. Aga lugege ise edasi Triigi mõisa ametlikult kodulehelt.

Suvi Paunkülas (Triigis, Kõuel, Lindjärvel, Kalmul, Kiruveres, Raaval, Rahkjärvel)

Suvi Paunkülas lõppes eilse kodukandipäevaga - esitleti ajalooraamatut, mängiti kammermuusikat ja laulis Kuivajõe Meeskoor, uudiskünnise ületas vaid ehk Austvegr seltsi  eestvedaja Katti ettekanne teemadel "Mis on muinas?" ja nägemus Paunküla veehoidla tulevikust, mis oleks muinasveesõidukite päralt. Paunküla on kandina oma identiteedi otsingutel, allakirjutajal õnnestus juulikuist kallasrada vältida kõigi grillide, prügikottide ja punasekspõlenud vedelevate keredega. Kiruvere Muinaslaager on töötanud viis suve, peamiselt urbaniseerunud muinashuvilised on saanud oma kesksuvise doosi Lätti mägesid ja veidi veehoidlat, külastajakeskne see üritus pole ammugi enam ja aastaringne muinasasustus on jäänud muinashuviliste palgatöö-pärisorjuse tõttu vaid unistuseks. 

Paunküla veehoidla Kesk-eesti merena pärandlootsikute reidiks peidab endas mitu õnnestunud ideed - muinas kui paratamatu euroliidu ülivaese ääreala korilus-ellujäämise elulaadina on murdmas ennast peavoolu. See segada imekauni veehoidlaga äärest-ääreni, majanduslikult muinaslaevade atraktiivsus, mis suudaks ka laevade operaatoreid ideaalis ära elatada. Esimene paadike peaks veehoidlale jõudma juba järgmisel suvel.

 

Paunküla kandi nagu ülejäänud Kõue-Triigi puhul on tegu juba iseenesest muistse kohaga. Silmsi-Rava teelõik alates muinasajast Valdo Prausti nädal aega tagasi esitletud slaidil on tänapäevani läbitav - sügiseti käib siin adra ja ratta võistlus - küntakse üles aga sõidetakse samas jälle sisse, nii juba üle 800 aasta.

 

Paunküla kant pole sotsiaalselt muidugi enam see kui 1975. aastal kui kool suleti - siin käidi nii Mustlast kui Võõbust, viimastest kohtadest edasi Paide poole polnud tee hästi läbitav, Ardus aga töötas vaid algkool. Nendel viinavabriku riismetel kerkib Paunküla seltsi kiigeplats ja varjualune, analoogne on ehitatud Korteni maja mantelkorstna peale konserveerimaks muistist.

Paunküla suvi lõppes eilse kodukandipävaga algas aga maikuus "Teeme head" üritusega, millel juba teine eluaasta. Oluline sündmus kohalikele koolidele - tegevusi pinnaltpäästmisest, elustamisest, demineerijatest, sukeldujatest, politseist, tsiklimeestest jne., jne. 

Väga põnev ja vajalik üritus - toob sotsiaalse mõõtme Paunküla puhkekeskuses pakutavasse. Tuleval aastal sooviks vaid vaiksemat tümakat tegevuste taustaks, muidu 5+, eriti meeldis õpilastele "söökla nagu vangilaagris".

Näeme Paunkülas suvel 2012!

Hof Kau LXXIV

Mõis kaugemal kui küla