LXXXIX - XCI

 

Üheksakümmend üks nädalat on kulunud ajast, mil Triigi mõisa on renoveeritud, need põnevad üle pooleteistkümne aastat on muutnud kolmekümnekuueaastast vaikusetsüklit mõisasüdames, mõningate eranditega üheksakümnendatel, kui kompleksi elustada ja päästa püüti. Ehitus kulgeb kolmandasse kalendriaastasse, mis on sellistele ehitusmahtudele isegi kiire tsükkel.

Milline on ehituse seis 2012. aasta eel Triigi peahoones? Kõigepealt lähteülesande juurde. Kui projektis kiideti heaks ühe hoonetiiva lammutamine, selle ülesehitamine mitmekorruseliseks ignoreeides esimese korruse tubade jaotust, köögi lisamine edelaküljele, teise ja osaliselt kolmanda korruse väljaehitamine lisades päästeametilt nõutud betoonvahelaed ja trepid, treppide laiendamine, et üldse oleks võimalik teisele saada, jne., jne., kas sel juhul tuleks rahul olla puhtteoreetiliselt paberil genereeritud projekti järgiva siseviimistlusega? Või pidada paremaks variandiks käigu pealt lahenduste parendamist, üldist tervikut silmas pidades perfektsiooni taotlevat mängulist ümbertegemist? Uutele detailide ja ka vanale mitmekordse värvikihi kandmine muudab need uhiuuest ajalooliseks. Mitu kihti aga tagab lõpuks rahuldava lõpptulemuse kirevas tervikus? Praeguseks hallikas-lilla saal, eeskoja pea sama tooni aga tumedamad tahvlid asendades helesini-puna-rohelisi, parunessi toa uus helesinine ning trepid, olles nüüd ühetoonilised kui nõukogude ajal (ülemine foto) toetavad üldist suunda kirevuse vähendamisele. Praeguseks sama tooniga tahveldus võiks jäädagi ilma liistude teistvärvi markeerimiseta. Kontrasti on juba küll isegi peale sametise tumesinise moonitapeedi ja ulatusliku kireva kahhelduse - välisuste tahvelduse värvilahendust ja praegust fasaadivärvi sai näha esmakordselt Uue-Harm kultuurmõisas mõisapäevadel 2011:



Mida oodata aastalt 2012? Antud lugudeseeria lõpetab iganädalase ilmumise, avaldudes vajadusel - see aga ei tähenda kindlasti hof Kau pärandi uurimise lõpetamist, otse vastupidi. Ehk on isegi oodata trükist, keskendudes peale 180 aasta ulatuslikuma ümberehituse kindlasti ka nendele kahele teemale:



Meresõitja poja Otto Rjurik Nikolai Kotzebue aegsed maareformid, mis kujundasid välja tänase Kõue-Triigi kandi talude-külade (Kõu, Raava, Pala, Virla) piirjooned. Veel on elus inimesi, kelle vanaisad sõlmisid mõisaga (O.R.N.K. isikus) niiöelda nuuma-kontrahti. Rikkalik uurimismaterjal asub Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis.



Koolijuhtaja Georg Bergeti pärand - mees, kes juhtis Triigi kooli keerulistel aegadel - 1944-1956.


Head vana aasta lõppu ja kohtumiseni tõenäoliselt kunagi sügisepoole Triigi mõisas!

LXXXVIII - 1820

1820. aasta Triigi mõisamaade kaart on ammendamatu ajalooallikas Triigi, Kossaste, Nutu ja Oraveski mõisate, Kõue, Raava, Virla ja Pala külade ning Tammetsa ja Kõrve irdtalude maade kohta.

Joonestatud äreval Breveni ajal, plaaniga terve kupatus huugama panna -  mis kaheteist aasta pärast ka õnnestus, ostjaks meresõitja Kotzebue. Rosenpflanzeri Kaart on loodud samal ajal kui mõisa sammasportikused - uhke ja moodne värk.




Kaardi tiitel ei jää mõisa ilmele alla - vägevad sõjariistad- ja trummid, täägid, püstolid, kahurid.

Mis on küll kartograafil mõttes kui ta selliseid relvi taob?

Antud kaart on ajalooarhiivis skännimisel juba pea aasta (füüsiliselt seda enam uurimissaali ei tooda), peaks laskma muisuskaitseametil neile ettekirjutuse teha, andmete põhjendamatu kinnihoidmise eest.

LXXXVII - maamõõtja Eichenfeld

 Antud postituses üritame väheste säilinud infokildude põhjal taasluua Otto Rjurik Kotzebue partneri kartograaf Eichenfeldi retki - tema enda sõnadel sõitis ta läbi 600 külakogukonda, võrreldes seda rännakut karjamaa kivikangruga.

EHA kaardiserveri järgi on Eichenfeld koostanud:

1849 Raikküla

1850 Rapla, Kehtna

1854 Harju-Jaani

1855 Das Streu Stück Kirriwall (Kose-Uuemõisa valduste all) - see on säilinud andmete põhjal tema esimene Kose Kihelkonna mõõdistus. Kirivalla kuulus Habaja mõisa alla.

1855 Keila Meremõisa

1857 Järvakandi, Lellapere

1858 Keila-Joa, Käesalu, Meremõisa, Lääne-Nigula, Ridala

1858 Allans zum gute Neu Harm (TLA). Alansi küla on kuulunud Uue-Harmi mõisale, mille maadest on see üks väheseid säilinud kaarte. Säilinud seepärast, et mingil põhjusel on see sattunud Triigi mõisa kartide pakki, mille Otto Rjurik jättis 1906. aastal Julius Hagemeistrile, kelle fondis see tänaseni Tallinna Linnaarhiivis säilinud on. Kas see Alansi kaart võis olla stiilinäide Otto Rjurikule, kellele ta tegi tööd kolm aastat järjest 1873. - 1875?

Veel huvitavam küsimus on, kas Eichenfeld võis olla terve Uue-Harmi mõisamaa mõõdistaja? Veel enam, kas ta võis töötada ka terve Ojasoo ja Habaja mõisamaa kaartide kallal?

1865 Ojasoo Nr. 12 Perris Grund Kasiko on tema loodud, järelikult ka ülejäänud kruntimised.


Periood, mil ta neid joonestada võis, on 1850-1872. Nendest aastatest on säilinud tema kaartidest vanem ja hilisem teise maamõõtja mõõdistus. Need on:

1850 Special-Charte von dem zum Gute Neu-Harm gehörigen Streustücke Malema, belegen im Harrienschen Kreise, Joerdenschen Kirchspiele. Maamõõtja Schmidt.

1876 algavad järgmised Harmi kaardid, 1873 on mees juba Triigil tööl.

Perioodi, mil ta Ojasoo, Harmi ja Habaja jaoks töötas saame tema säilinud tööde järgi kitsendada 1858 (kindlasti) - 1865 (kindlasti) - 1872.


Vahepeal jõudis Eichenfeldt käia Läänemaal:

1870 Läänemaa Martna


Ja siis hakkas Triigi periood:

1873 Triigi, aluskaart 1858 Bauern Streuheuschläge zu Kau (EHA)

1873 Rava (TLA)

1873 Pala ja Kukepala (TLA)

1874 Virla (EAA)

1875 Krugs, Hoflagen Land Kossast und Nutto vom Gute Kau (TLA)

1875 Hofsland Pusso soo, Lauka rabba, Tammemets, Tamm-metsa soo und Wirla mets nebst den Gesindestellen Mäe & Tam-metsa vom Gute Kau (EAA)

Ja lõpetuseks mõisa südamaa:

1875 hofsland vom Gute Kau

Külade kaartidest on kahe arhiivi peale puudu vaid Kõu, mille pidi ta kruntima esimesena - talude numeratsioon hakkab sealt. Mõisa südamaa jäi viimaseks, kui viletsamad ja kaugemad kandid olid välja mõõdetud ja laiali jagatud.


Eichenfeld käis edasi:

1877 Järva-Viru Маршрутная карта от Г. Вейссенштейна до Г. Везенберга.

1880 Rapla Kuusiku

edasised andmed puuduvad