Saeraam ehk personaalne saekaater

Kuna follow-the-line saagimine jõudis minuni läbi interneti, eestindasin chainsaw milli personaalsaekaatriks- mäletate veel üleminekut kompuutritelt personaalkumpuutriteni, ehk angaaritäiest vanarauast väikese pakukeseni laua all või rüpel- transpordi ja metsamaterjali kallinedes tuleb kaaluda kodust saagimist kohalikust saadaolevast materjalist või sellest, mis ligemal pakkuda on. Kuna suur osa saetehnikast tuleb meieni Kanadast, Alaskast, ka põhja-euroopast, kindlasti ka unustamata meie oma mehi pagenduses siberis või siis post-ajastu talu pidamas siinsamas Kurga-Linnutajal pooleteist sajandit tagasi, tuleks vaadata erinevaid saeraami tehnikaid eraldi- alustame Alaskalt:

Alaska tüüpi saeraam kinnitatakse kas redeli või lati näol otse allakukkunud, eelnevalt vastavalt raami pikkusele saetud palgi külge või sagedamini peale. Tavaliselt asub saag palgi ja raami vahel, olles viimase külge ühendatud rullikute abil, mis võimaldavad tal mööda latti liikuda. Vastavalt palgi ja raami vahel moodustuvatele nurkadele moodustub lõiketasapind. Alaska tüüpi raami võib väga suurele palgile kinnitada ka risti, saades sirge lõikega kettaid, näiteks ümarlaudaplaatideks.

Viimasel ajal ka müügikeskkondades saada olevad metallist saeraamid on no ütleme ugri tüüpi- palk lükatakse rööbaste vahele, millel sõidab saag, lõiketera paralleelselt rööbaste kohal. Vastavalt tera kõrgusele maapinnast moodustub lõiketasapind palgiga. Lõigete vahel võib palki pöörata, saades erineva kujuga lõikematerjali: prussist kasvõi pikliku püramiidini.



Kurgja-Linnutaja mobiilne saeraam on saeraamide Rolls-Royce


Minu praeguseks isearetatud saeraam on puust, konstruktsioonilt põhineb ugri omal, omades liidesena standard 43mm vahega 8mm poldiauke, võimaldades terana kasutada standartseid mootorsaage. Puurelsside idee sain Kurgja-Linnutaja talumuuseumist, mille saekaatri joonised pärinevad Carl Robert Jakobsoni sulest, sealne kaater sai jõu muidugi Pärnu jõelt. Praegu on mul kaks paari relsse: kuuri all seisavad kolmemeetrised täppistööks väljalooditud ja välitöödeks on viiemeetrised. Need võib tõsta kuhugi allakukkunud palgi ümber ja palki saagida ilma palki upitamata, ehk mobiilse saeraami suurim eelis on võimalus saagida nii raskeid puid, mida kuidagi liigutada ei jõua! Puukaatri eeliseks on tema kergus, hind, vajadeusel kiire ümberehitatavus ja seadistus, varuosasid saab valmistada otse metsas! Suurimaks miinuseks on saepinna hind ja keti pideva terituse tarvidus, sellepärast kasutataksegi kettsaeveskeid vaid hädavajadusel, ainult jämeda või väga hinnalise puidu saagimiseks.

Ma olen oma raami seadistanud piisavalt täpseks ökoehitusprusside või suuremate maamajapidamissümboolika tähiste tarbeks, sai proovitud ka sae võimsust: 18" latiga 372XP saagis 18" lõiget ja ei surnud ära, lõi vaid sädemeid sumpsist välja.

Aga mets on vaja maha võtta

Iseleiutatud pikisaagide arvu Eestis ei ole teada, kuid ühtaegu on leiutamisel mitmeid, alljärgnevad katkendid on pärit selleteemalisest chatist:

Nii eile evisin siis 50cm-20" oregoni lati, spets pikkipuu keti ja veotähiku 3/8 . kokku u. 850 eeki.Hiiul oli mingi hää pood kus myydi oksapurustajaid ja ruootsi käsitööna tehtud kirved ja kõik saemeeste hääd jupid olid olemas . Ei olnud ma seal esimene mees kes 20" latti ostma tõttas ,et sellest endale saekaater ehitada :&

Seal olid ka harvesteri latid , noi mida vembad ikka , aga need on jah paksemad , nagu u. mu druzbas latt ja sellele lä'hekski ka harvesteri kett piale .

ChainsawFabricClassification

Class	Max chain speed m/s
0	16
1	20
2	24
3	28

ketim66dud:



0.325" h22d v2ixsed saed
3/8" alates profisaag
0.404" alates 395XP (harvesteri m66t) juhul, kui see laiem pole, kui 3/8, siis tasub ehitada selle baasil

Leidsin sellise tablitsa


no 1. husq on veel k6vem, aga alljärgnev tulex kuskilt rootsist sebida:

http://oregon.ee/index.php?page=details&prod=1402&cat=210&group=63

selle baasil m6tlesin teha:

http://oregon.ee/index.php?page=details&prod=1396&cat=210&group=63

ma aretan ka husq-h22 puits6lmedega relsikat. liidese m66du saab ehk siis teada, kui oma h22 sae k2tte saan, juhul, kui selle kunagi 2ra tellin.


siin ka huvit. lugemist, peaks vist palverännaku tyybi kodukohta tegema saagidega:

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B78A4D99EB3FE4E442256B57005678F0



Need saeleiutised, lingid, olid tõestamaks, et seda ajaveebi loevad ka tegusad sae-seamehed ja ka msnivad sellest. Ja saepoode alati kiidetakse! Kahju aint et spetsialistid sellist rootsi-soome segamurret rjäägivad :)

saemehe needuss http://www.hot.ee/rolemancer/elendil2.htm

Hääd ruotsi käsitöö kirwwed http://www.gransfors.com/htm_eng/index.html

Hääd vanhad motosaed http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Dragsaw.jpg

http://www.clearwatermuseum.org/images/chain_saw.jpg

Ja kohalikud ullud el.-käekaksajad http://www.hot.ee/puutyomasinad/

Talusiltide konkursi esimese vooru lõpp aga suve keskpaik

Seda, et järgmisse vooru jõuavad Mudasilla ja Mäepõllu, võib põhjendada nende eelnevast esinemisest kommentaariumis või ka siis mitte, ehk vox populi, aitäh kõigile valinuile. Pikalt ma ei hakka täna kirjutama, sest aeg on minna tagasi Norrasse, kus seekord harvesteri kette hakkan teritama, veetsin nädalavahetuse kodus tulles kaunilt ja mägiselt maalt, kus kaks nädalat väikest tööotsa tegin - nimelt teritasin tangensiaalfreesiga naftapuurtornide puuride terasid, ehk siis vedelesin peamiselt tormise ilmaga kivisel kaldal asuvas sadamamajakeses ning kütsin ahju. Mingil põhjusel oli kontakt tornidega häiritud ning terasid ei saadud maale tuua, vaesed tüübid pidid ise neid pardal viiliga hõõruma. Võib ette kujutada, et sellisest "tööst" sai kiirelt siiber. Kui harvesterid mingil põhjusel kõik mutta kinni jäävad, lähen järgmisena lapimaale tundravahiks. Kohtumiseni sügisemates toonides või Pala külas!

P.S. laen vaikselt pilte galeriisse, kuhu sattuvad ka parimad kirjasaatjate tööd, aitäh teile!