Sae MK-II mill is a very handy and simple chainsaw mill for smaller sawing works like stairs, furniture or up to 15" raw material (with 20" guide bar).
Its a simplified alaskan, middle-estonian derrivate.
One more cut - of course you can cut as long lumber as your material is.
Done - 4 x 2" planks from one log.
This is the system.
There is no new thing on earth - Sae MK-II clone seen in Will Maddoff´s Chainsaw Lumbermaking manual as a simple speciality mill.
If it´s not powerful enough you can DIY a classic Grauberg MK-III ! This picture is also from Will Maddoff´s Chainsaw Lumbermaking manual.
What is the most important thing to rember when using or developing a saw mill? Sharpen your chain right! Will Maddoff´patented chain is Modified Chisel Chain, see the picture above.
Antud postitust ajendas kirjutama mõne aja tegune Ragnari kommentaar Stihl 070 kohta:
See Stihl on tõepoolest ajast ja arust oma kaalu-võimsuse suhtega. Muidugi saaks "hea" vastupidava sae kui kõik plastdetailid asendada metalliga, ei vaidle vastu. Aga kusagil tuleb teha kompromisse kaalu võitmiseks. Ise ootan pikisilmi, kuna Husqvarna toob turule uue 120ccm sae. See praegune mudel 3120XP on mul olemas ja ajab südame pahaks oma 20 aasta taguste insenertehniliste lahenduste poolest. Aga ootaks asemele midagi mis omaks 575XP uusi omadusi ja eeliseid 372XP ees, mida kiirelt kokku lugedes tuli juba ligi 10. Olen nüüd omanud Husq 575XP ja 576XP saagesid juba 5 tk ja siin tundub tõepoolest, et arenguruum on otsa lõppemas. Tehke samasugune saag nagu seda on Husq 575XP proportsionaalselt 2 korda suuremaks ja tulemuseks oleks tegijate saag! Eestis leidub vanakooli metsamehi, kes kiidavad siiani 254XP saage, aga tegelikult on ka 372XP juba ajale jalgu jäänud.
Antud kommentaar võtab kenasti kokku vaakumi suurte profisaagide turul Huski näitel, kelle 120 ccm "lipulaev" juba kolmandat aastakümmet aegunud on. Ja ei ole Stihli eelistajate ridades paremaid lugusid, tõenäoliselt raamil enimkastatuav Stihl 084 on samuti Zil limusiinide ja Amiga personaalarvutite ajast. Ehk kokkuvõtteks - saeraami kasutajad on paratamatult vanaraua putitajad sest suurte saagide tootearendus on väiksemate saagide omast aastakümneid taga vaatamata kaubamärkidele.
Aga tagasi teema juurde ehk kui tahta elada moto järgi "sae ükskõik mis maailmanurgas ükskõik kui jämedat puitu" on Sul vaja suurt saagi pika latiga ning alaska tüüpi saeraami. Ülal toodud fotol on tõenäoliselt parim kombinatsioon - Stihl 084 ja Grauberg MK III mill, viimast võib küsida Digiwoodist, kes on Eestis antud saeraamikonstruktori maaletooja.
Paraku ei ole Stihl 084 kuskilt kamaluga võtta - neid tuleb taga ajada kas ebay kaudu või juhtub pooljuhuslikult mõnele rariteetsele isendile peale. Kes aga on 084 rami peale saanud, ei loobu sellest niisama kergelt.
Kellel on soov võimsa saeraamiga jändama hakata, on praegu tõhus võimalus soetada omale Stihl 070 koopia, praegust oksjoni hinda vaadates tundub aga, et see isend tuleb pakkujal omale tagasi osta - antud summa selle 105 ccm sae eest võiks välja käia eurodes, oleks loogilisem kaupa teha. 070 on umbes sama suur, kui 085, raskem ja veidi vähem võimas, samas klassika otse kuuekümnendatest. Nagu kirjelduses, tuleks heaks saagimiseks vahetada välja harvesteri tähik 3/8" vastu ja paigaldada pikem latt. Samas ülisuure latiga sobib jälle suurem tähik.
Kui osta uus tehnika, tuleks korraliku saeraami hind:
Uus suurim Husky või Stihl 20000.- Grauberg MK III Digiwoodist 4000.- pikk latt ja kett 1500.-
kokku 25500.- (EEK)
Kui need arvud on liiga suured, vaata 070 oksjoni hinda veel viimaseid päevi osta.eest ja tee pakkumine, kõige muu perifeersega võid konsulteerida allakirjutanuga ja ehita omale korralik ürgnottide hirm! Müügil oleva sae demo näed siin:
Pildil on aukartustäratavalt laiad 30" tammeplangud väga teadlikule kliendile - piisavalt laiad, et ühest isendist kohvilaud saada, kahest juba väga lai laud. Nende saagimiseks on vaja saagi alates 100cc, latti alates 36", alaska saeraami. Mida aga tavalisema saetehnikaga teha saab?
Kui on olemas piisava võimsusega 20" (piki) latiga saag, siis on saeraami abil võimalik suvalisest palgihunnikust ühe mehe jõuga teha alljägnevat:
Näiteks terrass, viiest 3"-5" paksust plangust, kusagil 15" laiad, antud plangud kuivavad terrassina, et kunagi võimsate viikingilauadetailidena särada.
Siin kaadris on töö poole peal, suvaline palgihunnik muutumas valendavaks väärismaterjaliks.
Üksik kuusk metsas, mis peale poolekssaagimist saab piisvalt kergeks, et üksinda käru peale tõsta.
Miinimum saag alaska raamile.
Stihl 070 21" 0.404 latiga. Kuna kett oli uus, oli saetee 1.6mm latiga kusagil 10mm, mis on liiga palju isegi nii lühikese lati jaoks - oleks vaja kas keti ressurss maha lihvida või saele aretada 3/8" tähik, pikilatiga, mida on kuni 26", efektiivne saetee jääb sel juhul 20"-21".
30" tamm jääb siiski üksikute ülisuurte pillidega saefanaatikute jaoks, nagu näiteks Digiwood, kelle saeraami testisin.
Juhuste kokkulangemisel sain testida alaska-tüüpi saeraami - nimelt käis Kose kihelkonna parkide allakukkunud põlispuid sagimas alaska-raamide maaletooja Teemo, paraku oli Kose kirikaias teenistus ja Kose-Uuemõisa pargis oli keegi mahasadanud notti väikese saega mõlemalt poolt saagida ja seejärel lõhestada üritanud ning Teemol polnud kihelkonna muinsuskaitsespetsialisti Ly kontakte, ehk mees laekus Triigile, saed ja raamid kaasas.
Võimsa sae ja pika latiga alaska raam on väga tõhus tööriist, võimaldades pikisaagida jämedamaid puid kui ükski saekaater vastu võtaks, lisaks saab notist saematerjali koha peal ehk pole vaja suurt palki kuhugi upitada, kui siis vaid õige külg saagimiseks ette keerata.
Raam, mida mees maale toob, on alaska mk. III ehk enimlevinud mudel, sobib kõikidele lattidele (lühematega pole küll väga laia saeteed).
Raam on juppidena pakendatud, alumiinium, raud.
Demosaag, milleks kunagi Viljandi kandi saekaatri järkamissaeks olnud 120cc Stihl 084 48" 0.404 latiga on antud raami jaoks isegi liiga pikk, mõned tollid jääb raamist välja.
Mida pikem kett, seda rohkem hambaid ehk vajab harvem teritust.
Esmane alaska raami lõige palgile tehakse koos abiplanguga, mis visatakse palgile, luues sirge saetee.
Saag peale ja hambaid!
Saetud saar, üle kolme meetri pikk, üle 20" lai.
Proovime nüüd alaska raamiga pikisaagida tavalisema saega - 72cc 20" pikiketi-huskiga. Kõigepealt plank kuuse peale ja hambaid!
Esimene lõige läks ladusalt, paraku ei saanud järgijäänud 4" paksust planku kaheks kahetolliseks saagida, sest raam ei mahtunud enam kuuse ümber - kahekümnest tollist umbes neli läheb maha raami hoidmiseks. Kui saagida maha palgi põsed, on võimalik 20" latiga 40x40 prusse toota, palki peale saagimist 90 kraadi keerates, minu eesmärgiks oli lai pink.
Alaska saeraami A B C teises osas vaatame, mida annab lühikese lati ja tagasihoidliku kubatuuriga saega veel korda saata. Kellel tekkis huvi alaska raami vastu või kellel vedeleb mõni põlispuu, millest kena laia pingi või mõne muinaslaeva detaili saaks, võtke ühendust raami maaletooja - spetssaagija Teemoga Digiwoodist.
Ühes saefoorumis arutasid mehed, et hea varustus koosneb kolmest saest: väike, 254 kategooria 0.25" ketisammuga kerge saag, keskmine 372XP (paljude meelest parim huski) kategooria 3/8" ketisammuga keskmine ning suur 395XP analoog, 3/8", 0.404" ketiga. Muidugi võib kõikide analoogide asemel kasutada sama kategooria lemmikfirma saage, kuivõrd Husqvarna on skandinavia, paljuski ka Eesti standard. Mul õnnestus proovida Stihl 070 Hiinas valmistatud analoogi - kubatuuriga 105cc teeb huski anloogidest talle ära vaid 3120, omades 120cc, kuid paljude omaduste poolest, ma arvan, on 395XP ilmselt 070 üle. Neid põhjuseid on palju:
Stihl 070 tootmist alustati 1968. aastal ehk tegu on legendaarse Stihl lightning asendussaega - väljanägemises on analoogne hoogsate tõmmishammaste rida. 80. aastatel asendus euroopas 070 090ga, esimest jäädi tegema veel kagu-aasia metsade jaoks. Ilmselt selle populaarsusest sealkandis toodetakse Hiinas 070 analooge tänepäevani - üheks turuks Lõuna-ameerika vihmametsad.
Hiina toode on paljuski nagu loterii - kvaliteet võib igal eksemplaril olla erinev. Antud isend töötas ideaalselt. Saag on üüratult raske - 15.5 kg kuivalt, ilma latita. Sinna juurde arvestada 1.5l kütust ja 0.55l õli, lisaks latt, soovituslikult 36". Minu testitud isend oli 21" latiga, harvesteri ketist viletsamat peale ei saa panna, ketisamm alates 0.404", 1.6mm laius. Nagu võite arvata, huvitas mind pikisaagimine, harvesteri latiga on see paras saepurumasin, lõikelaius tuleb kuhugi 1 cm ligi. Kett oli muidugi ristisaagimise oma (0.404" tuleb ise pikkiketiks lasta), kuid saagimist see ei morjendanud. Tuima mahlase pobinaga sõi saag ennast läbi nii kasest, tammest (sädemeid pildudes), jäätunud okslikust kuusest. Kui just kett tühikäigul kuhugi taha kinni ei jäänud, toimus mõnus puu järamine - sae raskus on piisav, et gravitatsiooni jõul läbi mistahes puidu alla vajuda, aeglase käiguga kett kraapis pikki saelaaste, ülivõimas mootor annab järgi kiiruses, kuid ei tee kompromissi puidu küünistamises. Kuskil 0.2 ruutmeetri saagimise kohta tuli ligi ämbritäis saepuru!
Muidugi on antud saag minevikuklassika: puudub ketipidur, süütelüliti on disainitud viletsasse kohta, kaalu/võimsuse suhe tänapäeva saagidega võrreldes jama. Kuid on ka plusse: Küünla saab kätte otse korpuse pealt, on olemas gaasi lukusti (kaatris laskmiseks). Plastmassdetaile praktiliselt pole - peamiselt malmvalu. Isegi bensupaak on kahest malmdetailist, kummitihendiga kinni. Ka summuti on, paistab malmist. Sae vibratsioon on omaette teema - kena sirget joont segab lõikamisel värin.
Kunagi katsetan 070 saeraamil ära - ma arvan, et seal on see monstrum kõige efektiivsem. Saeraam peaks olema Alaska tüüpi - 36" latiga, mis on ka lati otsast kinnitatud, kuna vibratsioon ja selle olematu summutusmehhanism võivad muidu lõikejooned kõveraks ajada.
Ning lõpuks ütleme õieti druzba: põristame r-i, nagu annaks 105cc mootoriga gaasi - drrrrrzzba
Kuna follow-the-line saagimine jõudis minuni läbi interneti, eestindasin chainsaw milli personaalsaekaatriks- mäletate veel üleminekut kompuutritelt personaalkumpuutriteni, ehk angaaritäiest vanarauast väikese pakukeseni laua all või rüpel- transpordi ja metsamaterjali kallinedes tuleb kaaluda kodust saagimist kohalikust saadaolevast materjalist või sellest, mis ligemal pakkuda on. Kuna suur osa saetehnikast tuleb meieni Kanadast, Alaskast, ka põhja-euroopast, kindlasti ka unustamata meie oma mehi pagenduses siberis või siis post-ajastu talu pidamas siinsamas Kurga-Linnutajal pooleteist sajandit tagasi, tuleks vaadata erinevaid saeraami tehnikaid eraldi- alustame Alaskalt:
Alaska tüüpi saeraam kinnitatakse kas redeli või lati näol otse allakukkunud, eelnevalt vastavalt raami pikkusele saetud palgi külge või sagedamini peale. Tavaliselt asub saag palgi ja raami vahel, olles viimase külge ühendatud rullikute abil, mis võimaldavad tal mööda latti liikuda. Vastavalt palgi ja raami vahel moodustuvatele nurkadele moodustub lõiketasapind. Alaska tüüpi raami võib väga suurele palgile kinnitada ka risti, saades sirge lõikega kettaid, näiteks ümarlaudaplaatideks.
Viimasel ajal ka müügikeskkondades saada olevad metallist saeraamid on no ütleme ugri tüüpi- palk lükatakse rööbaste vahele, millel sõidab saag, lõiketera paralleelselt rööbaste kohal. Vastavalt tera kõrgusele maapinnast moodustub lõiketasapind palgiga. Lõigete vahel võib palki pöörata, saades erineva kujuga lõikematerjali: prussist kasvõi pikliku püramiidini.
Kurgja-Linnutaja mobiilne saeraam on saeraamide Rolls-Royce
Minu praeguseks isearetatud saeraam on puust, konstruktsioonilt põhineb ugri omal, omades liidesena standard 43mm vahega 8mm poldiauke, võimaldades terana kasutada standartseid mootorsaage. Puurelsside idee sain Kurgja-Linnutaja talumuuseumist, mille saekaatri joonised pärinevad Carl Robert Jakobsoni sulest, sealne kaater sai jõu muidugi Pärnu jõelt. Praegu on mul kaks paari relsse: kuuri all seisavad kolmemeetrised täppistööks väljalooditud ja välitöödeks on viiemeetrised. Need võib tõsta kuhugi allakukkunud palgi ümber ja palki saagida ilma palki upitamata, ehk mobiilse saeraami suurim eelis on võimalus saagida nii raskeid puid, mida kuidagi liigutada ei jõua! Puukaatri eeliseks on tema kergus, hind, vajadeusel kiire ümberehitatavus ja seadistus, varuosasid saab valmistada otse metsas! Suurimaks miinuseks on saepinna hind ja keti pideva terituse tarvidus, sellepärast kasutataksegi kettsaeveskeid vaid hädavajadusel, ainult jämeda või väga hinnalise puidu saagimiseks.
Ma olen oma raami seadistanud piisavalt täpseks ökoehitusprusside või suuremate maamajapidamissümboolika tähiste tarbeks, sai proovitud ka sae võimsust: 18" latiga 372XP saagis 18" lõiget ja ei surnud ära, lõi vaid sädemeid sumpsist välja.
