Hof Kau LXXVIII

 Tänases postituses vaatame, kuidas sobib peahoone esimese korruse sisekujundus algse krohvikaaridga, mis on koostatud sõltumatu vaatleja poolt 2005.-2008. aasta sisekujunduse fotode baasil. Tol ajal avanesid siseseintel sajandid kogu spektrumis - kõige all tuhmid lubivärvikihid, kõige all päris söestund ja tumedad, edasi palju heledaid, siis kirjud, pealmiseks nõukaaegsed läikivad õlivärvid, mis tolleks ajaks juba üpris maha koorunud olid.

Ruumid, mis praeguseks üllatuslikult kõige efektiivsemini lahendatud on, on trepikojad - algse peatrepi ruumis oli heledatel seintel aksendina leida erepunaseid värvijäänukeid - see kombinatsioon on kandunud praeguste treppide piiretele - hele tahveldus ja seinad, erkpunased käsipuud ja tahvelduse randid. Lihtne, julge ja imeilus.



Kotzebue tiib kogu spektris on heaks värvikaardiks hoone teistes ruumides - praegune Kotzebue saal on saanud otsese mõjutusena kontrastse pruuni-oranzika kassettlae, mille toonid on kopitud kunagisest Triigi algkooli õpetajate toa kihistustest. 



See mitmekümnekihiline krohv on keskaegsest osast, fuajee ehk esimese saali tahveldus on vaadeldav antud vävide derrivaadina - murtud sinised ja punased toonid. Ülijulge ja väga väljapeetud lahendus, üks meeldejäävamaid praeguses hoones. Mitte keskmisele maitselagedale tegelasele.

Kui midagi tuleks ümber teha, võiks see olla maaligutega ruumide (saal ja parunessi tuba) oranzid-pruunid liigagi intensiivsed seinad. Lahendusena pakun välja paari tooni võrra heledamaks lasuurimist tundliku pintsliga. Sellised toonid on krohvikaardil olemas. Miks mitte muidugi ka pregused tumedad intensiivsed toonid, domineerivate heledate vastukaaluks.

Saal enne 2010. Kas praegune lahendus peaks olema heledam nagu siis? Õnneks on praeguses lahenduses hoitud kas mõningaid üksikuid tumedaid või intensiiseid või siis väga heledaid toone, tavapärasest keskteest on suudetud hoiduda.

Triigi mõisa renoveerimise XV nädala kokkuvõte

Tall-tõllakuur edeneb.



Rõskest ja rõvedast kolhoosiaja igandist on saanud avar ja valgusküllane katedraal.



Kõrge ka - vedas, et katusele jaole saadi enne kokkukukkumist.



Peahoone lupjamine jätkub.



Arvasin, et katuselaudu, freesitud vihmaveeprofiiliga leidub vaid keskaegse osa laepeasel.



Kuni leidsin tüki kiskalauda vihmasoontega, mis oli distantsliistuks vana roovi peal (sepanaeltega kinni), kus tavaliselt on tõsteks kasutatud käsitsi tahutud kiile. Tõenäoliselt on see kiskalauatükk 1851. aasta katusevahetusest ehk tükike taaskasutatud endist katust. Kas pea- või kõrvalhoone oma? Ei saa vist kunagi teada.

Kas kellelgi on andmeid säilinud kiskalaudaest rennidega katuste kohta? Talurahvaarhitektuuris oli tüüpilisem lahendus kaheks lõhestatud palk, veerenn on aga hoopis filigraansem nähtus nagu laudki. Tõenäoliselt ümbruskonna vanim katuselauatükk aga kui suure piirkonna peale?

Paremal pool räästaääre rosetipoolik.



Tööhobuste tallil valmib ilusaim sein - paas sees ja väljas, lubikrohv, kivipuru sees. Ei mingit peno ega betoonelementi.