Mille jaoks osta kord elu jooksul kõige padumast ja suuremast, koledamast hyperpoest 7.90 maksev liitrine ketsup, mis on tehtud vaid suhkru-, maitse-, tomati-, jne. asendajatest?
Selle jaoks, et tunda ära oranz läbipaistev kibe ollus, mida serveeritakse friikartulite ja riivkapsa kõrvale 22 eek eest, raamatukogu kohvikus.
Kuvatud on postitused sildiga ämbriga piki pead. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ämbriga piki pead. Kuva kõik postitused
24.03.09
Kõue Kuulutajast
Johhaidii, hakka mingit Kõue Kuulutaja rubriiki vedama ning juba saadetakse siia asju klattida - aga ma ei imesta, Kuulutajasse ilmselt ei julge keegi eriti kirjutada, või kui seda tehakse, saadakse heal juhul hägune vastus, nagu alljärgnevast kirjast näha või antakse pimeda viha ja kiusliku peatoimetaja poolt lihtsalt tappa:
Eelmises Kõue Kuulutajas kirjutas keegi väga mureliku kirja koeraomanikest, kelle suured kurjad koerad jooksevad ringi ja hirmutavad inimesi. Isegi nimed olid ära nimetatud.
Eelmises Kõue Kuulutajas kirjutas keegi väga mureliku kirja koeraomanikest, kelle suured kurjad koerad jooksevad ringi ja hirmutavad inimesi. Isegi nimed olid ära nimetatud.
Järgmises Kõue Kuulutajas oli ära toodud määruse tekst - volikogu poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskiri. Olles ise nii kassi- kui ka koerapidaja, lugesin seda huviga, et kas on nüüd uus eeskiri kehtestatud (kehtestamise kuupäeva samas justkui polnud, vähemalt ei hakanud see silma), et sellele on eraldi leheruum pühendatud. Alles hiljem torkas mulle pähe, et see vist on valla vastus eelmises lehes avaldatud murelikule artiklile. Selle asemel, et inimkeeles manitseda koeraomanikke ja panna neile südamele nende kohustusi, juhtida tähelepanu sellele, et ka ilma valla eeskirjata ja lihtsalt võlaõigusseadusest tulenevalt vastutab koeraomanik oma koera poolt tekitatud kahju eest sõltumata sellest, kas inimene oli süüdi või mitte, et kirjeldada, mida inimesed võiks siis ette võtta, kuidas dokumenteerida neid juhtumeid, kellele info edastada ja kuidas vald sekkuda saab (teeb ettekirjutuse, määrab trahvi), selle asemel pandi lehte lihtsalt mingi järjekordne eeskiri?
Lõpuks pärl: eeskirja p 5 kohaselt tohib Kõue vallas kassi pidada ainult toas. "Koera ja/või kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle territooriumi omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks."
Miks mul on tunne, et selle eeskirja koostajal ei ole mitte kunagi elus kassi olnud? Või mis see vald siis arvab, et kõik aiad tuleks ümbritseda mitmemeetrise ronimiskindla aiaga, võttes igaks juhuks maha ka kõik puud, mille kaudu kass ikkagi üle aia saaks?
15.02.09
Kõuel käib adra ees alati aus mees - kuidas on lood Ojasool?
Ilmunud veebruarikuu Kõue Kuulutajas
Teise osa oma menuartiklile ajandas kirjutama Viivi Laanet, kellelt on ilmunud kaks numbrit jutti tagasiseidet, täpsustusi, küsimusi ja lihtsat sõimu esimese osa kohta. Tunnen, et olen siinkohal võlgu mõned selgitused, kuna vähemalt Viivi Laanet on mõnest asjast nähtavasti
teistmoodi aru saanud, kui ma neid näidata püüdsin.
Kõigepealt artikli pealkiri "Adra ees käib aus mees" on tõesti mugandus kunagisest vanasõnast, erinevalt muistsest kuldajast, kui tõesti adra taga käidi, haritakse tänapäeval enamast põldu
mehhaniseeritult - traktori taga asub ader, kultivaator või mõni muu liides, just taga, ehk mees asub haakeseadeldisest ees, ehk "käib" adra ees, kuigi nii loo allakirjutaja kui ka nii mõningi kaval
naabrimees on põllulapi harimiseks motoblokki kasutanud, sel juhul tuleb tõesti käia mullafreesi taga, kuna motoblokk pole tavaliselt võimeline atra piisaval sügavusel vedama. Motoblokk on aga pigem marginaalne nähtus maaharimisel, siiski tavalisem kui hobune, kelle adra ette rakendamise asemel kasutatakse ära hoopis tema ratsutamis või hipoteerapilisi omadusi.
Sõna "aus" kasutasin ma pealkirjas kahes tähenduses, kõigepealt traditsioonilises, ehk kes omale juurikat kasvatab või looma kütib, saab oma toidu kätte ausal viisil, mitte kellegi kulul liugu lastes või nahka koorides. Teises tähenduses mõtlesin ausa all head, ehk peale ilusate kohalike põldude saab tänu heale põllumehele traktorit ka Kõue Rahva Maja, vaid väljakutse peale on kaevatud maasse vajalikud elektritrassid, kujundatud maastikku, lükatud lund, traktori on saanud abiks ka Triigi mõisnik, hoonete renoveerimisel.
Miks üldse see lugu, jahiseltsi esimehest ja põllumehest, mis ilmus Kõue Kuulutajas novembris 2008, minu käest telliti? Ma arvan, et põhjuseks oli see, et tegija põllu- ja jahimehega saaks kokku keegi sel alal täiesti rumal, ehk, põllu ja jahitõed saaks teada ka neis asjades kõige kaugem lugeja. Lisaks toimus siin täiesti erinevate maailmavaadete kohtumine - ratsionaalne põllu- ja jahimees käis välja oma tõed, minu poolpoeetiline maailmavaade ja artikli toimetamine tõid
loosse sisse ka Arnold Kipso hundilaskmisloo. Paraku vist ei lugenud Viivi Laanet lauseid korralikult kokku, ehk, kui lause algab sõnadega "Uskumatu legendi järgi", ei pea ju järgnevat tõe pähe võtma. Minu kirjeldused üle talve hapukoorega keedu põldubade peal elavatest
külaelanikest pidid ilmestama maitsvat, toiteväärtuslikku kultuuri, Kui Viivi Laanet selles kirjelduses vargust nägi, siis arvan ma, et ta omistab teistele enda käitumisharjumusi, ma ei näe siin muud põhjust. Ka tuleb mul tema väljakäidud tõehetkeküsimusele "Kas Teil on kombeks
oma igapäevane söök ja talvevarud muretseda võõralt põllult?", vastata "Jah. Kuna ise ei ole seni põllumajandusega tegelenud, toon need poest või talunike käest, seega võõralt, mitte koduselt põllult ning ei oma isegi talvevarusid, kuna mul pole veel keldrit." Kelder ja vähemalt pool peenart porgandit on aga selle hooaja teema.
Nüüd vaatame, kui tõetruud juttu Viivi Laanet ise räägib. Näiteks lõigus "Arnold Kipso oli Kõue kandi mees, kus tal oli omal ajal Ugani talu. Haritud põllu taga on näha väga „öko" maatükki koos ohakate ja pujuga ning hoolega silmitsedes ka maja otse kõrgepingeliini all lepikus." leidub tervelt neli viga. Esiteks ma ei leidnud Eesti arhiivide ühendatud andmebaasist ühtegi "Ugani" märksõnale vastavat kirjet, kirjeldatud koha peal asub aga Kiipso talu. Kust on pärit sellised andmed? Teiseks, kirjeldatud koha peal asub keskpingeliin, mitte kõrgepingeliin, kui keskpingeliinil jookseb 10000 volti, siis kõrgepingeliinil vastvalt 35000 - 110000 volti, kuskil kümnekordne vahe. Kolmandaks pole ma oma elus näinud maja, mis asub kõrge- või
keskpingeliini all, ma arvan, see tuleks koheselt maha võtta. Vaid ühel korral olen näinud majaosa, mis on elektriõhuliini alla ehitatud, ma arvan, et energiamehed ei vaata ka sellele väga hästi. Neljandaks, sõna "öko" kasutamine - kui põhjendatud või vajalik see antud lauses
on ning mida see peaks tähendama, kas ökoloogiline või ökonoomne, või hoopis midagi muud? Ma arvan, et tasub kasutada sõnasid, mille tähendust selgelt tead.
Seda, et Viivi Laanet on suutmatu maamõõtja, võin tõendada oma poolehektarilise hingemaa peal, mis asub keset mingit suvalist krunti, mille ükski serv ei lähe teiste kruntidega kokku ning kuhu sissesõites mul on vaja läbida teiste maad, sest Viivi Laanet, legendaarse maamõõtjana seda teed kruntida ei pidanud vajalikuks. Mainitud krunt on ka rikkunud mitusada aastat vana tervikliku põllu, seda rikkunud maamõõtjat sarjavad veel mitmed põlved põllumehi, kes seal ringitades rohkem tööd peavad tegema. Ja panete tähele, et ma ütlesin hingemaa,
sest ajaloolised teadmised paistavad Viivi Laanetil üldse puuduvat. Ta väidab, et teeehitusel kasutatud palke pole säilinud. Naabervallas Paides, Viraksaarel on turba alt välja puhastatud palktee, mille analüüsid näitavad palkide pärinemise aastast 1567! Ilmselt ei ole ka
proua Laanet sattunud Ardu raamatukokku, kus kohe esimesel riiulil, koduloomaterjalide paki otsas asub legendaarne Leida Otsa kroonika, kus minu mälu järgi kuskil viiendal leheküljel leiab kirjelduse palkteest, mis on Saarnakõrve kandis magistraalkraavi rajamisel välja tulnud. Antud palktee viis ilmselt kunagisest Kaskevõhma soolinuusest lõuna poole. Selle artili illutratsiooniks on fragment 1820. aasta Triigi Mõisa kaardist, kus on kujutatud palktee nii Paunaste - Pala,
Pala - Ardu, Virla - Aela, Virla - Tarapala, kui ka Kossaste - Tarapala vahel, veel väiksematel teedel külviväjadele ja heinamaadele. Tallinna Linnaarhiivis, Hagemeistrite fondis, asub Triigi mõisa melioratsioonikava, samuti 19. sajandist. Siinkohal ootaks Eestimaa muldade kaardistamise, viljakuse uurimise ja hindamis uurijalt, ning selles valdkonnas väga hästi orienteerujalt suvalise lahmimise asemel ajaloolist ülevaadet, miks Kotzebue üldse maid kuivendama hakkas.
Viivi Laanet pabistab veel, et riputasin oma artikli internetti. Seda au ei saa ma enda peale võtta, Kõue Kuulutaja on võrgust kättesaadav kohe, kui on ilmunud paberil. Küll aga saab netist kätte kõik need vastused, mida ma ruumipuudusel olen siin Viivi Laanetile vastamata jätnud. Kes teist kirjaoskust valdab ning keda huvitab, see leiab üles.
Ning kõige lõpuks küsin ma Teilt, Viivi Laanet, mida olete teinud oma kogukonna heaks? Viimastest Valla lehe numbritest on näha, et Teil on palju vaba aega ja kriitilist meelt, Valda ja teisi sarjata Te oskate, kuidas aga ise asja paremuse poole aitate ning seda oma küla tasandil?
Ojasoo on elanike arvu poolest kolmas Kõue Vallas, aga Habaja Külade Seltsi koosolekule pole Te kedagi saatnud, isegi väike Äksi küla oli viimasel koosolekul neljaliikmeliselt esindatud. Võtke ennast kätte ja sapi pritsimise asemel organiseerige külakoosolek, kus valige külavanem, kes Teie küla esindab. Inimese heaolu on ikkagi tema enda kätes ning hea tunde garanteerib kogukonna eest seismine ning koostöö teistega. Ajage ennast oma suures kibestuses urust välja ning hakake tegutsema - kui mina oleks Ojasoo elanik, hääletaksin Teid külavanemaks, võibolla annaks see Teile parema enesetunde.
Ning viimaks tahaks Valla lehele soovitada, et eelistaksin Viivi Laaneti haledatele üritustele tuusa panna leida lehe vahelt kasvõi labidatäie sõnnikut, oleks vähemalt, mida aiamaale viia, teisel juhul jääb suhu vaid vilets maitse.
Teise osa oma menuartiklile ajandas kirjutama Viivi Laanet, kellelt on ilmunud kaks numbrit jutti tagasiseidet, täpsustusi, küsimusi ja lihtsat sõimu esimese osa kohta. Tunnen, et olen siinkohal võlgu mõned selgitused, kuna vähemalt Viivi Laanet on mõnest asjast nähtavasti
teistmoodi aru saanud, kui ma neid näidata püüdsin.
Kõigepealt artikli pealkiri "Adra ees käib aus mees" on tõesti mugandus kunagisest vanasõnast, erinevalt muistsest kuldajast, kui tõesti adra taga käidi, haritakse tänapäeval enamast põldu
mehhaniseeritult - traktori taga asub ader, kultivaator või mõni muu liides, just taga, ehk mees asub haakeseadeldisest ees, ehk "käib" adra ees, kuigi nii loo allakirjutaja kui ka nii mõningi kaval
naabrimees on põllulapi harimiseks motoblokki kasutanud, sel juhul tuleb tõesti käia mullafreesi taga, kuna motoblokk pole tavaliselt võimeline atra piisaval sügavusel vedama. Motoblokk on aga pigem marginaalne nähtus maaharimisel, siiski tavalisem kui hobune, kelle adra ette rakendamise asemel kasutatakse ära hoopis tema ratsutamis või hipoteerapilisi omadusi.
Sõna "aus" kasutasin ma pealkirjas kahes tähenduses, kõigepealt traditsioonilises, ehk kes omale juurikat kasvatab või looma kütib, saab oma toidu kätte ausal viisil, mitte kellegi kulul liugu lastes või nahka koorides. Teises tähenduses mõtlesin ausa all head, ehk peale ilusate kohalike põldude saab tänu heale põllumehele traktorit ka Kõue Rahva Maja, vaid väljakutse peale on kaevatud maasse vajalikud elektritrassid, kujundatud maastikku, lükatud lund, traktori on saanud abiks ka Triigi mõisnik, hoonete renoveerimisel.
Miks üldse see lugu, jahiseltsi esimehest ja põllumehest, mis ilmus Kõue Kuulutajas novembris 2008, minu käest telliti? Ma arvan, et põhjuseks oli see, et tegija põllu- ja jahimehega saaks kokku keegi sel alal täiesti rumal, ehk, põllu ja jahitõed saaks teada ka neis asjades kõige kaugem lugeja. Lisaks toimus siin täiesti erinevate maailmavaadete kohtumine - ratsionaalne põllu- ja jahimees käis välja oma tõed, minu poolpoeetiline maailmavaade ja artikli toimetamine tõid
loosse sisse ka Arnold Kipso hundilaskmisloo. Paraku vist ei lugenud Viivi Laanet lauseid korralikult kokku, ehk, kui lause algab sõnadega "Uskumatu legendi järgi", ei pea ju järgnevat tõe pähe võtma. Minu kirjeldused üle talve hapukoorega keedu põldubade peal elavatest
külaelanikest pidid ilmestama maitsvat, toiteväärtuslikku kultuuri, Kui Viivi Laanet selles kirjelduses vargust nägi, siis arvan ma, et ta omistab teistele enda käitumisharjumusi, ma ei näe siin muud põhjust. Ka tuleb mul tema väljakäidud tõehetkeküsimusele "Kas Teil on kombeks
oma igapäevane söök ja talvevarud muretseda võõralt põllult?", vastata "Jah. Kuna ise ei ole seni põllumajandusega tegelenud, toon need poest või talunike käest, seega võõralt, mitte koduselt põllult ning ei oma isegi talvevarusid, kuna mul pole veel keldrit." Kelder ja vähemalt pool peenart porgandit on aga selle hooaja teema.
Nüüd vaatame, kui tõetruud juttu Viivi Laanet ise räägib. Näiteks lõigus "Arnold Kipso oli Kõue kandi mees, kus tal oli omal ajal Ugani talu. Haritud põllu taga on näha väga „öko" maatükki koos ohakate ja pujuga ning hoolega silmitsedes ka maja otse kõrgepingeliini all lepikus." leidub tervelt neli viga. Esiteks ma ei leidnud Eesti arhiivide ühendatud andmebaasist ühtegi "Ugani" märksõnale vastavat kirjet, kirjeldatud koha peal asub aga Kiipso talu. Kust on pärit sellised andmed? Teiseks, kirjeldatud koha peal asub keskpingeliin, mitte kõrgepingeliin, kui keskpingeliinil jookseb 10000 volti, siis kõrgepingeliinil vastvalt 35000 - 110000 volti, kuskil kümnekordne vahe. Kolmandaks pole ma oma elus näinud maja, mis asub kõrge- või
keskpingeliini all, ma arvan, see tuleks koheselt maha võtta. Vaid ühel korral olen näinud majaosa, mis on elektriõhuliini alla ehitatud, ma arvan, et energiamehed ei vaata ka sellele väga hästi. Neljandaks, sõna "öko" kasutamine - kui põhjendatud või vajalik see antud lauses
on ning mida see peaks tähendama, kas ökoloogiline või ökonoomne, või hoopis midagi muud? Ma arvan, et tasub kasutada sõnasid, mille tähendust selgelt tead.
Seda, et Viivi Laanet on suutmatu maamõõtja, võin tõendada oma poolehektarilise hingemaa peal, mis asub keset mingit suvalist krunti, mille ükski serv ei lähe teiste kruntidega kokku ning kuhu sissesõites mul on vaja läbida teiste maad, sest Viivi Laanet, legendaarse maamõõtjana seda teed kruntida ei pidanud vajalikuks. Mainitud krunt on ka rikkunud mitusada aastat vana tervikliku põllu, seda rikkunud maamõõtjat sarjavad veel mitmed põlved põllumehi, kes seal ringitades rohkem tööd peavad tegema. Ja panete tähele, et ma ütlesin hingemaa,
sest ajaloolised teadmised paistavad Viivi Laanetil üldse puuduvat. Ta väidab, et teeehitusel kasutatud palke pole säilinud. Naabervallas Paides, Viraksaarel on turba alt välja puhastatud palktee, mille analüüsid näitavad palkide pärinemise aastast 1567! Ilmselt ei ole ka
proua Laanet sattunud Ardu raamatukokku, kus kohe esimesel riiulil, koduloomaterjalide paki otsas asub legendaarne Leida Otsa kroonika, kus minu mälu järgi kuskil viiendal leheküljel leiab kirjelduse palkteest, mis on Saarnakõrve kandis magistraalkraavi rajamisel välja tulnud. Antud palktee viis ilmselt kunagisest Kaskevõhma soolinuusest lõuna poole. Selle artili illutratsiooniks on fragment 1820. aasta Triigi Mõisa kaardist, kus on kujutatud palktee nii Paunaste - Pala,
Pala - Ardu, Virla - Aela, Virla - Tarapala, kui ka Kossaste - Tarapala vahel, veel väiksematel teedel külviväjadele ja heinamaadele. Tallinna Linnaarhiivis, Hagemeistrite fondis, asub Triigi mõisa melioratsioonikava, samuti 19. sajandist. Siinkohal ootaks Eestimaa muldade kaardistamise, viljakuse uurimise ja hindamis uurijalt, ning selles valdkonnas väga hästi orienteerujalt suvalise lahmimise asemel ajaloolist ülevaadet, miks Kotzebue üldse maid kuivendama hakkas.
Viivi Laanet pabistab veel, et riputasin oma artikli internetti. Seda au ei saa ma enda peale võtta, Kõue Kuulutaja on võrgust kättesaadav kohe, kui on ilmunud paberil. Küll aga saab netist kätte kõik need vastused, mida ma ruumipuudusel olen siin Viivi Laanetile vastamata jätnud. Kes teist kirjaoskust valdab ning keda huvitab, see leiab üles.
Ning kõige lõpuks küsin ma Teilt, Viivi Laanet, mida olete teinud oma kogukonna heaks? Viimastest Valla lehe numbritest on näha, et Teil on palju vaba aega ja kriitilist meelt, Valda ja teisi sarjata Te oskate, kuidas aga ise asja paremuse poole aitate ning seda oma küla tasandil?
Ojasoo on elanike arvu poolest kolmas Kõue Vallas, aga Habaja Külade Seltsi koosolekule pole Te kedagi saatnud, isegi väike Äksi küla oli viimasel koosolekul neljaliikmeliselt esindatud. Võtke ennast kätte ja sapi pritsimise asemel organiseerige külakoosolek, kus valige külavanem, kes Teie küla esindab. Inimese heaolu on ikkagi tema enda kätes ning hea tunde garanteerib kogukonna eest seismine ning koostöö teistega. Ajage ennast oma suures kibestuses urust välja ning hakake tegutsema - kui mina oleks Ojasoo elanik, hääletaksin Teid külavanemaks, võibolla annaks see Teile parema enesetunde.
Ning viimaks tahaks Valla lehele soovitada, et eelistaksin Viivi Laaneti haledatele üritustele tuusa panna leida lehe vahelt kasvõi labidatäie sõnnikut, oleks vähemalt, mida aiamaale viia, teisel juhul jääb suhu vaid vilets maitse.
23.01.09
Emotsioonidest, poliitikutest
Vaatasin eile ERR arhiivist mingit poliitikutevaba poliitikasaadet, kenade rahvusmustritega stuudiokujundusega, üllatusena sai Kõu tigupostiaeglase ühenduse kaudu väga hästi streamida - vaid paaril korral panin saate bufferdama. Saates oli ka Indrek Neivelt - minu kunagine naaber Järvamaalt ning ta päästis saate, kuigi superhea oli ka Raivo Vare, kelle iganes naaber ja misiganes mees ta ka ei oleks, veel paar meest oli stuudios, kellest akadeemia Nord õppejõud esines kõige segasemate avaldustega. Mis siis toimub riigis? Kui Sa pole just töötu, võlgades, pankroti äärel, juba pankrotis, enesetappu sooritamas teiste ükskõiksuse või võlgade pärast, hüljatud, kodust väljatõstetud või seda peatselt kogemas, külmas, näljas jne., võib olla, et oled riigikogus, valitususes ja ketrad plaati, et kõik on enam-vähem korras, pole häda midagi ja mingeid muutuseid ühiskond ei vaja. Sellist käitumist peetakse võibolla isegi normiks ühiskondlike tegelaste puhul, et ajad oma asja edasi ning sind ei pea huvitma, mis ümberringi toimub. Näiteks oodati minult, et ajan vabatahtlikult edasi koduvalla reklaami- ja arendusüritust, olles kõvasti tappa saanud vallalehes, kusjuures minu kraesse pandi ka vallalehe bläki tõttu kellegi teise jamad. Tegelikult see ongi norm, prozakikirbelõhnaline tegelikkus, et istud oma postil ja teed head nägu, ingnoreerid virtsa, mida sinu poole loobitakse, ignorantsuse ja valitsemise praegune ideaal, mida vähem lihaseid näos liigub, seda kõvem nina oled, seda kõrgemale on võimalik ühiskondlikul redelil ronida. Kujutage endale ette näiteks Breznevi, Hitleri, Ansipi, Maripuu miimikat ja näolihastekontrolli - tase. Sellistele kohtadele jõudmiseks on emotsionaalse intelligentsi tasandail vaja väga palju tagasilööke ning nendest ülesaamist. Kui sa just pole viiekümnendat inimpõlve krahv, kel kõrkus ja ülbus, kehahoiakud ja nipsakus, duellivalmidus ja epeemõõk sündises kaasas, on kaks võimalust: kas asud kriitika ja tagasilöökidega silmitsi, teed oma analüütilised järeldused ning muudad vastavalt sellele oma tegevust ja põhimõtteid, jäädes endaks muutes ennast või teed tuima näo pähe ja tegutsed edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Millist meetodit kasutab praegune valitsus?
Karm, kuid tegelik reaalsus on see, et raha ei ole ega tule, riigi tasandil. Odava laenuraha jõul on põhiliselt sisetarbimiga viidud lakke palganumbrid, muud kulutused, efektiivsust tõstmata. Pidu on läbi saanud kellele varem, kellele hiljem, naabrist käruvalmistaja, kellel veel suvel kaks jörssi palgalisena hoovil keevitust tegid, viib peagi EMEXisse oma rauavaltsid, muud suuremad seadmed, ning ei saa enam keevitajana tööle minnes samagi suurt palka, kui tema kunagised töölised. Erasektori shokk jõudis kohale juba kaks kvartalit tagasi, aruannete miinuspoolel olevate punaste küünalde tõttu panid targemad juba siis pillid kotti, kes kaua muneb, või kellel suur laojääk, võib saada veel suurema paugu. Eksport kõrgele ajatud palgasooviga kvalifitseerimata tööjõu baasil enam ei toimi. Võõrtööjõud tekitab pikemas perspektiivis suuri sotsiaalseid probleeme. Aga valitsus sitsib edasi.
Selles mõttes on Indrek Neivelti lõpuks avalikult välja pakutud EEK kursi devalveerimine hea lahendus, et suurendab riigi konkurentsivõimet totaalselt, ühiskonna lõikes, iga krooni pealt, erasektor niikuinii suudab sellele operatiivselt reageerida. Paistab, et valitsus oma kulusid kokku ei kavatse tõmmata, pensioneid vähendada jne. Paraku on lõpukorral reservid, riigilaenu intress kõrge, varsti oleme terve kambaga kuival. Siis on devalveerimine juba vältimatu ning seda tuleb teha rohkem - näiteks 50%, pankade kaela pole mõtet midagi ajada, mille pärast meil siis vaitsus ja Eesti pank üldse on? Tainapead.
Kiire haldusreformi läbiviimise kohta ütles üks mees, et tulekahju kustutada pole mõtet kiirustades - keegi võib ämbriga piki pead saada.
Karm, kuid tegelik reaalsus on see, et raha ei ole ega tule, riigi tasandil. Odava laenuraha jõul on põhiliselt sisetarbimiga viidud lakke palganumbrid, muud kulutused, efektiivsust tõstmata. Pidu on läbi saanud kellele varem, kellele hiljem, naabrist käruvalmistaja, kellel veel suvel kaks jörssi palgalisena hoovil keevitust tegid, viib peagi EMEXisse oma rauavaltsid, muud suuremad seadmed, ning ei saa enam keevitajana tööle minnes samagi suurt palka, kui tema kunagised töölised. Erasektori shokk jõudis kohale juba kaks kvartalit tagasi, aruannete miinuspoolel olevate punaste küünalde tõttu panid targemad juba siis pillid kotti, kes kaua muneb, või kellel suur laojääk, võib saada veel suurema paugu. Eksport kõrgele ajatud palgasooviga kvalifitseerimata tööjõu baasil enam ei toimi. Võõrtööjõud tekitab pikemas perspektiivis suuri sotsiaalseid probleeme. Aga valitsus sitsib edasi.
Selles mõttes on Indrek Neivelti lõpuks avalikult välja pakutud EEK kursi devalveerimine hea lahendus, et suurendab riigi konkurentsivõimet totaalselt, ühiskonna lõikes, iga krooni pealt, erasektor niikuinii suudab sellele operatiivselt reageerida. Paistab, et valitsus oma kulusid kokku ei kavatse tõmmata, pensioneid vähendada jne. Paraku on lõpukorral reservid, riigilaenu intress kõrge, varsti oleme terve kambaga kuival. Siis on devalveerimine juba vältimatu ning seda tuleb teha rohkem - näiteks 50%, pankade kaela pole mõtet midagi ajada, mille pärast meil siis vaitsus ja Eesti pank üldse on? Tainapead.
Kiire haldusreformi läbiviimise kohta ütles üks mees, et tulekahju kustutada pole mõtet kiirustades - keegi võib ämbriga piki pead saada.
Tellimine:
Postitused (Atom)