Õppetöö algus Kose kihelkonna Ravila vallas asuvas Paunküla esimeses koolimajas, Korteni majas, on Paunküla külaseltsi poolt viideteta dateeritud varasmaks, kui 250 aastat, kuid Paunküla-Ardu kooli kokkutulekul see kedagi ei huvitanud - Paunküla külaselts nimelt ignoreeris täielikult üritust. Huvipakkuv on Paunküla (mõisavalla) kooli moondumine ajas Ardu (küla) koolimajaks - haldusjaotus on soosinud keskusi ääremaadele ja alates kuuekümnendatest, kui Ardus laienes jõuliselt majand, kujunes paariklassilisest Ardu koolist sovhoosi kaadri eelistatud õppe-kasvatusasutus. Ardu kasvas ja kerkis, kuid kuidas läks ääremaadel? Ehitati kahekordseid hrustshovkasid, ühtlasi hüljati vanu kombeid ja traditsioone - sovhoosi direktor Mihkel Tuuleveski ei leidnud sovhoosi korras kohta aiandusele - koolimajade juurest kadusid lavad,
kasvuhoone, kus lapsed ja pensionärid oli tööd saanud, õunapuuaiad jäi
soiku, nõuti nende likvideerimist. Eile avatud Ardu haridusmuuseumis on mitmed albumid Paunküla kooli kunagisest tugevast aianduse traditsioonist, tänapäeval ei ole aga kooli supi kõrvale kohalikku maitserohelistki võtta. 1975. aastal suleti nii Paunküla kui Triigi kool - viimane oli kahe õpetaja ja kümnekonna õpilasega, esimene aga 22-aastase korraliku stalinistliku koolimaja ja kaadriga, kelle hulka kolm aastat enne sulgemist näeb ülemiselt fotolt. 1975 valmis ühtlasi Kose gümnaasiumi laiendus. Kas on paralleele tänapäevaga?
Muude Paunküla albumite hulgas on läbiva tuletõrjetemaatikaga kompilatsioone. Ühtlasi on nendel fotodel näha Paunküla koolimaja, kui see asus mõisa valitsejamajas.
Selle hoone vaated on suhteliselt harulased nagu see kaader 1982. aastast, mis jäi ka viimaseks.
Siin on lähivaates näha gaz-51 madelile tõstetud inimeste veoks ette nähtud kuut - see oleks paras sõiduk ka praegustele valla teedele.
Pikemal reisil oli mugavama käia muidugi omnibussiga.
