Ametlik - Harmi kool jätkab

Vastavalt Kõue valla volikogu 24.03.2011 otsusele, jätkab Harmi kool tuleval õppeaastal kuueklassilise algkoolina, liidetakse lasteaiaga.

Otsust võib pidada positiivseks sest konkreetsusega lõpetatakse spekuleerimine kooli tuleviku teemadel, ekstreemseks variandiks oleks olnud sulgemine. Kool jääb ja kuueklassilisena ei kurna enam samas mahus niigi tagasihoidlikku valda.



Alates 1843 töötab Harmi kool.
Alates 1921 töötab kool Harmi mõisahoones.

Tänaseks on lisaks koolifunktsioonile mõisal tugev kultuurikeskuse traditsioon. Praeguste õpilaste vanavanemad, vanemad on harjunud siia käima kontserditele, kärajatele, mõisapäevadele. Fotol eile aset leidnud lõimumiskoolitus koos Maardu kooli õpetajatega.

Kose-Uuemõisa

Kaks postitust tagasi vaatas kommentaator paari Triigi mõisa tühja akent ning imestas, kes hoonet asustama hakkab. Kas kihelkonnas on elamisruumi üle või puudu? Üle on näpuotsaga asustamata väiksemaid hooneid, näiteks Triigi vallamaja, Sääsküla vutifarm, Kiisa kõrts, mõned Oru kodud jne. Puudu on aga suurtest korras kohtadest, kuhu mahutada sadu inimesi - kas siis rahvusvahelist seltskonda või asenduspinda oma kihelkonna õpilastele.

Nimelt pidi Kose-Uuemõisa kool minema remonti juba mingi aeg tagasi, see on aga kahe asja taha jäänud - esiteks on mingi jama nn. Norra rahadega ehk see on see mõisakoolide remondiraha, mille evimiseks sai 10 punkti 100st hoone muinsukaitse all olemisest jne. ehk kes midagi Norra rahade liikumise kohta kommenteerida oskab, ootan.



Teiseks puuduvad koolil asendusruumid, kuhu kolida ehk 160 õpilasega asutus otsib asenduspindu! Algselt plaanitud Kose kutseka ruumides on maha võetud kommunikatsioonid.



Pakkusin 160 lisaõpilast kohalikele koolidele, vajadusel saalide ja aulate ajutiste vahelagede ja -seinte paigaldusega aga nendes asutustes jääb ruumi ikkagi puudu.



Niisiis, kelle nimel on mõni vana laudakompleks või midagi muud massiivset, võib oma paiga ajutiselt elama saada, käive 160 õpilase transpordist (kindlasti tuleb ka transa vähempakkumine) ja üürist asenduspindadele on vägev, kasu ootab kõiki osapooli!



Kihelkonna koduloomuuseum pidi ära kolima juba aasta tagasi, praeguseks on mõned vitriinid avatud, nurgas seisab hunnik pappkaste.



Uuemõisa maadele jääb üks Eesti ilusamaid kohti, Siniallikad, koos vähemalt sellel tahvlil gerilja-imidziga esiteldava hiiega.



Ja nii see puu kasvab, kas saed oksa, millel istud?

Paunküla kooli kokkutulek

Paunküla kool Ravila vallas, ehitatud parimas stalinistlikus stiilis 1957, uksed sulgenud 93 õpilasega 1975. aastal nagu Triigi kool.



Üht-teist säilinud ka sisekujunduses, ümber ehitatud magalaks, spordilaagriks.



Kunagised Paunküla õpetajad kunagises õpetajate toas, kamina asemel oli tookord ahi.



Nagu Paunkülas tavaks, esitas Kuivajõe meeskoor paar lugu, ühe imperialistliku, roiskuva kapitalistliku ühiskonna sünnitise aga arusaadava sõnumiga, rõhutud alamklassi lookese, pühendatud kõigile Ravila, Triigi ja Kõue valla elanikele - Bobby McFerryn - Ära muretse, ole Rõõmus!



Teine lugu on traditsiooniliselt nõukogudemaine ja varsti ongi näärid käes!

Paar lisalugu on peatselt vaadeldavad JuhanTV kanalil.

Kõue koolide TOP 1945 - Harmi, Kõue/Triigi, Paunküla, Ardu

Tallinna Pedagoogikaarhiivis leiduvad koolide revideerimise passid aastast 1945. Internaadiga kohalikud koolid ülejäänutest tunduvalt suurema õpilaste arvuga.


1. koht:



Harmi Mittetäielik Keskkool (praeguseni tegutsev).

Lähim raudteejaam: Hagudi

Klasse 7,õpilasi 151 neist tüdrukuid 75.

Internaat 63 m2, kasutab 15 õpilast.



2.koht:



Kõue Mittetäielik Keskkool.

Suurimat klassiruumi kasutab kohalik rahvamaja.

Lähim raudteejaam: Hagudi, Raasiku

Klasse 7,õpilasi 125 neist tüdrukuid 59.

Direktor Georg Bergert, staazi 31 a. neist siin 2.

Internaat 49 m2 (peatselt laieneb), kasutab 42 õpilast, magavad 2 ühes voodis.



Koolitalu 7,164, põldu 5,96, karjamaad 1.0

3. koht:

Paunküla Mittetäielik Keskkool.

Siinsetest koolidest ainukesena Ravila vallas, ülejäänud Kõue vallas.

Lähim raudteejaam: Kehra

Klasse 6, õpilasi 80 neist tüdrukuid 38.

Koolijuhataja Eduard Ploompuu, staazi 43 a. neist käesoleval ametikohal 9, on sodinud vormis maha direktori nimetuse, kirjutanud asemele koolijuhataja.


4. koht:



Ardu Mittetäielik Keskkool (praguseni töötav ja kolinud suuremasse majja).

Lähim raudteejaam: Paide

Klasse 6,õpilasi 45 neist tüdrukuid 22.

Kooli kiirtest: Aruküla Vaba Waldorfkool

Õppeaasta on lõpule jõudmas, uus peatselt algamas ja järjest rohkem lapsevanemaid otsivad oma võsukestele kohti kus rahulikult, sobivas raamistikus ja õhkkonnas, asjalike õppe- ja kasvatusspetsialistide käte all areneda, uusi oskusi luua ja viletsaid harjumusi välja juurida. Alternatiivpedagookika on tulnud, et jääda, kuna traditsionaalne kool ei jõua kaasas käia laste arengu arengukiirusega - ekperimentaalsete koolide seas leidub pikkade traditsioonidega, läänest imporditud pedagookikasüsteeme, millest Waldorfkoole Eestis nüüdseks kokku kuus.

Arukülas sai käidud ekskursioonil - kellele Waldorfsuund midagi ei ütle, ei hakka pikemalt lahti seletama kui et õpitakse läbi rõõmsate värvide, ilma aja- ja konkurentsitaagata, inimlikult, kuid waldorflike käskude-keeldude-soovituste kohaselt. Pooled õpilased on kohalikud, pooled kokku tulnud hea hariduse pärast.

Kooli plussid:

Ilus mõisakool, lastevanemate vaikimisi kaasamine kooli remonti ja muusse.
Hea asukoht Tallinna lähedal.
Väike õppemaks (alla tonni).
Üldarendav, integraalne metoodika.
Enesetealikud õpetajad.
Vana testament, Kreeka ja Rooma müüdid, palju üldkultuurilist õppekavas.

Kooli miinused:

Võidakse serveerida ebateaduslikke, dogmaatilisi? tõdesid (looduses eksisteerib kõver- ja sirgjoon).
Eesti mütoloogia põhineb Kalevipojal.
Ainult naisõpetajad.



Postituse fotod kujutavad ühe kohaliku kooli ruumijaotust ja pargi plaani (kuna ma ei saa kummik-mobiiltelefonist vastavaid fotosid kätte) - kooli, mis võiks kunagi sama tegija (pooled õpilased käivad mujalt kokku) olla.

Kõue valla hariduselu - kuidas edasi, mis prioriteedid?

Allakirjutajal ei jää muud üle, kui avaldada tänane kirjavahetus kohalike koolide-lasteaedade tuleviku teemadel, kuna ei kohalik leht, valla koduleht, ühegi vallavalitseja-volikogu liikme ajaveeb sellist vähetähtsat teemat, nagu koolide ja lasteaedade tulevik ei kajasta.


Tegelased vestluses:

T - Ardu kooli hoolekogust
J - lapsevanem
O - vallavanem
K - Ardu lasteaia hoolekogust
M - kultuuri-haridus-jm-komisjoni liige
H - kultuuri-haridus-jm-komisjoni juht
S - endine valla allasutuse juht, lapsevanem


T: Annan teada eilsest Ardu Kooli hoolekogu koosoleku otsusest: hoolekogu ei ole nõus lasteaia ja kooli lahutamisega. Nad on rahul senise koostöö, arengute ja tulevikuplaanidega. Juri Kovalevski ei lubanud ka tänaseks kokku kutsuda erakorralist volikogu koosolekut, kuna asjad on igakülgselt läbi arutamata, osapooled kuulamata jne. Seega kukkus kell - 1.märtsiks peab haridusministeeriumile teatama, kui on mingeid muudatusi koolivõrgus.

J: Kes lasteaeda ja kooli lahutada tahab ning kas tahetakse siis kahte lasteaeda kokku panna (kes tahab ja mis huvides)? Kas kasutatakase ära Habaja lasteaia peataolekut? Väga valus on, kui lasteaia kasvatajate-õpetajate motivatsioon langeb, neid sõidutama hakatakse või nad lahkuvad - olen seni arvanud, et vähemalt lasteaiad siin toimivad. Ohtlik lugu, kui lasteaedade jalgealus värisema pannakse, tugev argument valla üldiseks kiireks tühjaksjooksuks.

T: Vastuse Sa peaksid vallavanema kirjast (järgmine lõik) kätte saama, miks üldse arutlus (kusjuures äge arutlus, mis on eriti tore nähtus!) tekkis. Jõuame jälle sinna kohta, et vallas on täiesti umbne infosulg, millest tulenevalt ka palju vääriti mõistmisi ja "rahvaluulet". Kui ükskord selle õnnetu vallalehe mõistlikult käima saaks... aga paistab lõputu teema olevat.

O: Eelmise nädala lõpus esitas Habaja lasteaia juhataja lahkumisavalduse. Sellest tulenevalt peaksime me kas hakkama otsima uut inimest või püüdma leida inimest juba olemasolevate seast. Seoses valla rahalise seisu ja lasteaia juhataja töö iseloomuga ei pea me mõistlikuks hakata otsima uut inimest.
On kerkinud kaks ettepanekut:
1. Liita kaks lasteaeda
2. Liita Habaja lasteaed ja Harmi kool.

Esimese poolt räägib asjaolu, et lasteaia juhataja tuleb teisest majast ja on laste kasvatamisega hästi kursis. Miinuseks, et selleks on vaja lahutada Ardu Kool jälle lasteaiaks ja põhikooliks, et siis kaks lasteaeda liita ja kaks lasteaeda asuvad üksteisest suhteliselt kaugel.

Teise poolt räägib asjaolu, et tekib uus asutus ja valla teine keskus saab tervikliku haridusasutuse. Miinuseks, et juhataja pole varem kokku puutunud laste alusharidusega.

Miks selle asjaga kiire on? Vastavalt seadusele tuleb sellistest koolivõrgu muutustest, mis puudutab koole, Haridus ja Teadusministeeriumile teada anda vähemalt 6 kuud enne uue kooliaasta algust ehk 1ks märtsiks. Seetõttu peaks volikogu tegema vastava otsuse veel selle nädala jooksul. Küsimus on suunatud arutlemisele, aga mõlema ettepaneku puhul on vaja volikogu otsust.


K: Jah, meie hoolekogu otsustas eile tõesti üksmeelselt, et seni väga hästi toimivat lasteaed-põhikooli lahutama ei hakka, ning samas aitame Habaja lasteaia tööd korraldada nii palju, kui saame ja kui palju meie abi vajatakse.

Vallavanem, kelle kutsusime koosolekule oma seisukohta põhjendama nimetas neli põhjust, miks peaks liitma Ardu ja Habaja lasteaiad:
1. rahaline põhjus - poleks vaja kahele juhatajale palka maksta
[Vastu: Ardu lasteaia juhatajal on niigi tööd palju ja palka piinlikult vähe, ja nagunii on kohale ka kedagi vaja]
2. kui ühislasteaeda hakkaks juhatama Tiina Suvi, siis võidaks Habaja lasteaed kogenud juhataja. (Tiina oli põhimõtteliselt nõus, kui keegi teine ühinemise mõttele vastu pole)
[Vastu: Liikumine kahe lasteaia vahel oleks üsna keeruline]
3. Habaja lapsed saaksid lihtsama vaevaga Ardus ujumas käia - jutt oli jälle mingitest ühisarvetest vms.
[Vastu: Kuna majad on erinevad, peaksid eelarved nagunii lahus olema]
4. Ühislasteaed aitaks vähendada Habaja ja Ardu vahelist rivaliteeti.
[Vastu: vastu tahtmist liitmine ei vähenda mingit rivaliteeti]

Küsimusele, millised oleksid pooltargumendid seni täiesti hästi toimiva Ardu põhikool-lasteaia lahutamiseks vastas vallavanem: "Mina ei ole näinud seda sünergiat Ardu kooli ja lasteaia vahel".
Nii lapsevanemad kui lasteaia ja kooli personal väitsid vastupidist ja ühiselt leiti, et see kas vallavanem tunnetab mingit sünergiat või mitte, pole nii oluline, kui et seda tajuvad asutustega otseselt seotud inimesed.

Rohkem argumente vallavanemal polnud.

Ardu kooli hoolekogu põhjendas veel mitme argumendiga, miks lasteaia ja põhikooli lahutamine oleks halb mõte. (Kuna teemaks on praegu kaks lasteaeda, siis ma siin pikemalt ei peatu, kui huvi on, võib küsida).

Pakkusime välja ka, et kui üldse kedagi liita, siis pigem võiksid liituda Habaja lasteaed ja Harmi kool (Ardu koolil ju positiivne kogemus olemas), samas leidsime siiski, et põhiline sõnaõigus peaks siiski jääma Habaja lasteaiale ning et Ardu koolil pole kuigi palju kaasa rääkida kahe teise asutuse liitmisel, meie saame vajadusel ainult nõu ja jõuga aidata.

Niiet, kui vallavanem meie argumentidest aru sai ja talle kohale jõudis, et Ardu kool ei soovi mitte mingil juhul killustuma hakata, siis ehk seda lahutamist ei tule, mis tähendab, et ei tule ka kahe lasteaia liitmist. (Ma igatahes väga loodan, et nii läheb). Seega tuleks minu meelest põhitähelepanu suunata nüüd Habaja lasteaiale, ja jälgida, et neile vastu nende enda tahtmist keegi peale ei astuks.

Eile oli ka Habaja lasteaias hoolekogu koosolek. Kena oleks teada, mis seal räägiti/otsustati.

Hea uudist on muidugi tõesti see, et otsustamisega ei ole enam nii kiire, et peab tänasega välja mõtlema, mida teha, seega uuest õppeaastast ei saa seaduse järgi veel olulisi struktuurimuudatusi tulla.


M: Miski suht segane värk jah. Kes mis positsioonil on, on minu jaoks ka täiesti segane. Esialgu sain aru, et algatus Ardu kooli ja lasteaia lahutamiseks tuli nimetatud asutuselt endalt!!! Volikogu olevat siiski teisiti otsustanud. Volikogu protokollis on tsiteeritud vaid Nellikat, kes ütles, et tegu on sisuliselt kahe eraldi asutusega, kaks eraldi asjaajamist, mis pidavat kohmakas olema. Kõik teised, keda seal tsiteeritakse - Kovalevski, Kotkas, Õis on pigem imestunud, et miks niimoodi rabistada.

Küsimus, mida teha Habaja lasteaiaga, liita Harmiga või liita Ardu lasteaiaga, lahutades selleks kooli ja lasteaia, saadeti ka kultuurikomisjoni listi. Ei maksa rabistada, vaja on kaalutleda hoolikalt kõigi stsenaariumide plussid-miinused, nii arvulised kui emotsionaalsed, selle otsusega võib ju kaasneda ka inimeste koondamine. Mina rõhutasin veel seda, et alles me kooskõlastasime Habaja lasteaia arengukava. Tegelikult on ju personali, sh juhatajat vaja ju selleks, et arengukava ellu viia. Ega siis arengukava inimesega seotud pole, et inimene lahkub ja siis on arengukava kehtetu? Kõue vallas vist nii on :(

Mina koukisin ka miskid seadusepügalad välja. Seadusandja on lähtunud ikkagi sellest, et inimene, kes juhib lasteaeda, peaks olema mh eelpedagoogika (või mis see sõna oligi) alase kõrgharidusega, ning kes juhib kooli, pedag.kõrgharidusega. Selle nõude ees ei peaks me ka silmi kinni panema.

Mõned inimesed olid ikka saatnud privaatsed kirjad kultuuri-haridus-jm-komisjoni juhile. Laekunud arvamuste pinnalt kujundati komisjoni seisukoht, mis põhimõtteliselt ühines Ardu personali arvamusega.

Üks mõistlik ettepanek komisjoni juhilt:

H: "võib-olla peaksime algatama inimeste kokkukutsumise ka haridusküsimuste aruteluks ja olukorra selgitamiseks. Mis vormis ja kuidas kokkusaamine korraldada ja kes peaks selle läbi
viima, et arutelu ja analüüsi tulemusena mõistlike otsusteni jõuda? Millised oleksidkokkusaamisele eelnevad tegevused (uuring, küsitlus, kulude prognoos ja analüüs jms)? Ühelt poolt on see vajalik omavalitsejatele otsuste langetamiseks, aga eluliselt oluline on tulevikku teada Kõue vallas elavatel-töötavatel inimestel ja neil, kes plaanivad siia elama asuda."


S: Oh sa juttas, kus Kõue vallas on ikka jutuainet. Kõik kordub nagu aasta tagasi, kui mina esitasin lahkumisavalduse , siis hakkas täpselt sama teema pihta.

Mina ei saa aru sellest, miks alati raha teemal rääkides pannakse kannatama lapsed. Ise tahame kogu aeg rahvast juurde oma valda. Aga kui oma inimesedki siit minema "ajame", siis keda me siia ootame?

Tundub, et siia "jututuppa" on sattunud inimesed, kes on tõesti südamega asja kallal. Samas, ega me keegi nii lollid ka ei ole, et ei saa aru, mida tähendavad mõisted kulu ja tulu ja ainult emotsioonidest oma otsuseid/ettepanekuid/mõtteavaldusi ei tee.

Ja nagu M on juba maininud, ootame siiani (juba aasta) analüüse, mida lõpuks ka komisjoni juht välja ütles. Äkki nüüd hakkavad asjad liikuma mõistlikult (loe põhjendatult).

Milline on Sinu arvamus ja kuidas lahendada tekkinud probleemi nii, et tulevikus elaks Kõue vallas veel keegi?

Uusi tegijaid: Zoege von Manteuffeli nimeline SA

Kui midagi läheb inimestele korda, siis nad tegelevad sellega ja kirjutavad sellest. Rõõm on avaldada kirju, milles võib olla lahendusi kohalikuks tulevikuks. Vilets on jällegi kuulata, kuidas vallas asjad sujuvad ehk mitte - mida seal üldse tehakse või arvatakse. Infosulu järgi (kas ei ole siis tegevusi, mida ei annaks kajastada kõue veebis või ajaveebides) arvan, et ei tehta mitte midagi. See kiri toetab minu kahte hüpoteesi - mõisakooli potentsiaali turismis ja Habaja piirkonna inimeste eelistust Kose koolile Ardu ees, alternatiivile Harmile.

Sihtasutuse kohta saan anda infot.
Üheks SA algtajaks olen mina ise. Teised minu jaoks väga olulised nõukogu liikmed on Arno Kannike, Monika Mikiver ning juhatust esindab Tiina Steinberg. SA on Harmi koolist sõltumatu organ, st et me ei pea aru andma ei koolile ega KOV-le oma tegevusest, kui omavahelised lepingud ei näe seda eraldi ette. Väljavõte SA põhikirjast:
1.1 Sihtasutuse nimi on Zoege von Manteuffeli SA (Nime kasutusluba on saadud e-kirja vahendusel Saksamaal elavalt sugulaselt hr Claus Zoege von Manteuffelilt.)
1.2 1.2 Sihtasutuse asukohaks on Harmi küla, Kõue vald, Harjumaa, Eesti Vabariik.
1.3 Sihtasutuse eesmärgid on:
*kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine
*heategevuse eesmärgil sihtotstarbeliste vahendite kasutamise korraldamise kaudu
tingimuste loomine Harmi Põhikooli õpilaste edukaks arenguks
*kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamisele kaasaaitamine
*keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamine kogukonnas
1.4 Sihtasutus võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi
saavutamiseks.
1.5 Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
SA tegi ettepaneku, luua Harmi mõisa keskkonnateavituskeskus. Raha selle jaoks oleks tulnud Euroopa Struktuurifondidest. Käisin teemaga vallamajas. Tean, et seal asuvad 2006.aastal Norra Finantsmehhanismide projektitaotluse materjalid (ehitusekspertiis ja –kavandid). Arutades Taimar Lossmanni ja Katti Muruga sain neilt mõttele toetust – aitäh! Nad tegid ettepaneku, arutada seda koolijuhi ja Kõue Varahalduse esimehega, sest vara on valla oma ja SA liikmed ainuisikuliselt seda asja ajada ei saa. Tegime koolijuhile ettepaneku keskuse jaoks renoveerida ruumid, mida õpilased oleksid saanud kasutada loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Koolijuhi vastus oli “Proovida maksab, uurin asja”. Siiani ei ole vastust tulnud. Monika Mikiveri ülesandeks jäi suhelda Rein Hordoga, kes ka mõtte vallavanemale avaldas. Vastus oli mittemidagiotsustav, ehk siis ähmane. Saan aru, et omaosaluse jaoks ei käesoleval ega järgmisel aastal raha ei ole. Küll aga olekski raha olnud vaja aastal 2013 ja summas 65000 kr. Kui asju ette näha ja planeerida, siis leiab ka vajalikud vahendid. Sellist aega nagu praegu, on varemgi olnud. Küsige vallamaja kauaaegsetelt töötajatelt ja endistelt volikogu liikmetelt, kuidas siis hakkama saadi. SA on võtnud omale hetkel ülesandeks toetada nö pehmeid väärtusi. Järgmiseks ettevõtmiseks on Harmi Põhikooli AASTA ÕPILASTE tunnustamine SA omavahenditest (mis kujunevad hetkel peamiselt annetustest SA arveldusarvele 221047242927). Samuti soovime kaasa lüüa mõisapäevade korraldamises, kuid hetkel ebasoodsa koostöö tõttu ei ole tahtmist omaalgatust näidata. Ootame ja vaatame, mis edasi toimuma hakkab. Mõisapäevad võiksid olla meie piirkonna üheks reklaamürituseks ja selleks tuleks kaasata ka teisi MTÜ-sid. …Ja mis puutub kooli sulgemise kohta, siis selle piirkonna lapsevanemana ma kindlasti panen oma lapse Harmi-Tallinn suunal asuvasse kooli, mitte Harmi-Paide suunal asuvasse. Umbes aasta tagasi näitasin hariduse ümarlauas vallamajas www.ehis.ee asuvat pendelliikumise graafikut, mis selgelt näitab inimeste liikumisviisi juba aastal 2003 (mis see siis praegu veel olla võib!). Olen kogu aeg seda korrutanud ja ei väsi ka praegu seda ütlemast, et jõge vastuvoolu liikuma ei pane. Ja veel, oluline info kogukonna inimestele – töötades täna pea 14 korda suurema õpilaste arvuga koolis, võin julgelt öelda – maalapsed on julgemad, oma asjadega paremini toimetulevad ja õppeedukuses õpilase arengust lähtuvalt vahet ei ole. Seega – on Harmi kool meile vajalik! Olen kindel, et piirkonna lapsevanemad oleksid valmis läbirääkimisteks kooli toetamise osas. Jõudu ja jaksu Sullegi “oma asja ajamisel” keset valda!
Sirje Kautsaar

Kopeerisin siia otsa veel ühe kommentaari, et oleks tervik ühes kohas lugeda:

Kinnitan Sirje juttu ja lisan, et sai räägitud, et selle keskkonnaprojekti raha oleks püüdnud kokku ajada ka mujalt, vilistlased, nendega seotud ettevõtjad jne. Kindlasti on huvigrupp suur, paljudel õpivad ju lapsed juba mitmendat põlvkonda Harmis. Ja tõesti saigi selline sõnum öeldud, et proovime sebida omaosalust mujalt, ei läinud käsi pikalt ees vallamajja, teades niigi hullu olukorda eelarvega. Vallapoolne leigus on kummastav. Isegi kui kool sulgeda, jääb hoone alles. Selle eest tuleb ju ikka hoolt kanda. Või on siis plaan mõis võileivahinnaga maha müüa...?

Aga nu eks elame edasi, proovime tulevikus ikka veel sama teemat tõstatada, eks tuleb kindlasti veel võimalusi kuskilt sel otstarbel raha küsida :)
Monika

Ning lõppu üks värske link samal teemal, proportsionaalsuse põhimõttest avalikul haldusel.

Harmi tulevik

Tuli selline kiri (volikogu koosolekul oli peaaegu löömaks läinud):

Tegelt ma tahtsin vist rääkida sellest, et valla eelarve on väga kõvas miinuses ja meil peetakse üleval kahte pisikest kooli. Kuigi üks kool suudaks mahutada 120+ õpilast? Tõesti minust on seda väga kohatu öelda, aga pangu üks kinni ära ja ongi asi lahendatud. Seda on juba aastaid räägitud, et kaua see Harmi enam ei püsi. Ma võin olla vihane ja kuri- kuna see rahanappus on kõigi plaanid ära rikkunud.


Minu vastus:

Samamoodi saame öelda, et paneme selle valla kinni (teeme Suur-Harjumaa) või kaotame üldse maaelu ära ja kolime kõik linna elama - ökonoomsem, rohkem tööd ja kasu.

Harmi kinnipanemise vastu räägib:

Siin Me Elame (valitsev valimisliit) valimislubadus (on Sul voldik alles?)

Harmi kinnipanemisega voolab Habaja kant tõenäoliselt tühjaks, kui noortele peredele perspektiivitu koolita magala, töökohti vähem - jääb eelarvegi vähemaks, vald veel vaesemaks. Kui paljud Habaja lapsevanemad valiksid Harmi kooli sulgedes Ardu kooli Kose asemel? Juba Triigilt vaadates võib Ardu välja näha kusagil Järvamaa sopis asuv perifeeria (kui ei ole asja kooli, lasteaeda või kuhugi tööle), kui Kose on väravaks pealinna-tõmbekeskusse suundudes.

Aga mida siis teha?

Ikka on võimalus Harmist mingi spets erikool aretada, et tuleks rohkem õpilasi ja kaugemalt ja et kool pakuks midagi, et tasuks seal käia. See tuleks mõelda olemasoleva keskkonna ja sotsiaalse kapitali baasil. Väikeste koolide eeliseks on rahulikum ja kodusem atmosfäär, õpetaja jõuab iga õpilasega rohkem tegeleda, turvalisem. Ma võin eksida, aga arvan, et paar last käib Koselt just nende põhjuste pärast Harmi. Mida ma Harmis muudaks, kui võimalus oleks - hindamissüsteem iganenud lineaarsetelt hinnetelt hinnangutele, mis antakse õpilase, lapsevanema ja õpetaja läbiviidud arenguvestluste baasil. Mitte eriti keeruline muudatus, aga muudaks joonel käimise ja drilli inimlikumaks ja individuaalsemaks. Ehk väike kool ei suuda mõõdetud õppetulemustega rinda pista suurematega, küll aga oleks võimalus süsteemi õpilasesõbralikumaks ja -kesksemaks muutes anda lastevanematele tugev argument kooli valikul ajal, kus inimlikkust just üleliia pole.

Mingi sihtasutus olla ka Harmi juurde poogitud, kes selle tegemistest teada annaks?

Kose-Uuemõisa

Viisin Kose-Uuemõisa koduloomuuseumi paki Kõue kaarte, mis seal suure huviga vastu võeti, samas tutvusin selle hooaja ekspositsiooniga. Väljas oli paar uut kihekonnakaarti, järgnev osutus alles hiljem koolivõrgustiku kaardiks, paari veaga Kõue kandis:



Kui palju Kõue ajalooõpetajaid üldse oma kasvandikke Uuemõisa muuseumisse viivad, hõlmab ju antud kihelkonnaülene üritus ka praeguse Kõue valla piirkonda?



Välja on otsitud isegi kunagi toimunud kihelkonnapäeva kaart. Kes veel mäletab?



Sama detail - Triigi, Ojasoo kõige võimsamalt mägitud, ilmne Schmidti koopia.



Uus stend tutvustab kihelkonnaga seotuid isikuid.



Kose-Uuemõisa muuseumi asutaja Herman Lipp, kellelt sai koduloouurimisviiruse Erich Klaan, temalt omakorda allakirjutaja. Ehk minu vaimne vaarisa.



Otto von Kotzebue.



Triigi kool 1920ndatel.



Oru kool kalmumännikus.



Kabeli kell.

Kose-Uuemõisa mõis läheb järgmisel aastal põhjalikku remonti, sügisel kolib muuseum kuhugi Kosele ajutisele pinnale. Võimalus veel sügiseni igal esmaspäeval 13.00-17-30 läbi hüpata, ainsast muuseumist Kose kihelkonna aladel (Saarnakõrve on ka tegelt tegija aga veidi unustuses ja toetuseta).

Maakooli aeg

Avaldan SWOT võtmes kirjutatud mõtiskluse naaberkülas asuva Harmi kooli teemadel, edasimõtlemiseks asjassepühendunuile, niivõrd tänapäeva-tüüpilise raporti maakoha hääbumise-edasikestmise loona.

Tugevused.

Tegelikult on kooli ainus väärtus traditsioon. Kui mingi koha peal on (alg)haridust sada aastat jagatud, ju siis on väärt koht olnud - kriisid ja rasked ajad üle elanud, kokku hoidnud ja ots-otsaga kokku tulnud. Seda suurem on kooli väärtus siis, kui see on samas majas tegutsenud, nagu Harmi kool - varsti juba sada aastat. Veel suurem väärtus on koolimajal siis, kui see näeb välja, nagu peale ümberehitust eelmise vabariigi ajal - järelikult hästi projekteeritud ja remonditud, lollikindla ökoloogilise lahendusena, aukartustäratavalt väikeste hoolduskuludega.

Nõrkused.

Kool on oma piirkonna peegeldus ja keskus - mida aeg tagasi, seda tihedam oli koolivõrgustik - meenutame, et mõisavaldade ajal, 19. saj lõpul, pidi iga mõisa piirkond oma kooli avama, mis paljudele valdadele üle jõu käis, lisaks ei jagunud iga piirkonna peale piisavalt õpilasi ja õpetajaid, mis hariduse kvaliteeti alandas. Koolid ühinesid ning neid koliti kokku vastavalt vabadele hoonete(osade)le koolipidamisest huvitatud külade piires ning nende vahel. Olgu siinkohal külade koostöö näitena mainitud lühiajaliselt tegutsenud Vonka kooli, mis asus üksikul rabadevahelisel lagendikul Virla, Aela ja Kadja külade vahel. Vonka kool lõpetas tegevuse, kui paariteistkümne kilomeetri kaugusel Kõu külas avati 1905. moodne ministeeriumikool - ümbruskonna pisikoolide aeg oli sellega läbi.



Fotol Vonka koolikoht - praegune sigadepassimiskoht.


Kui mingi piirkond elanikest lootusetult tühjaks jookseb, tuleb lõpuks sulgeda ka kool. Samas, kui suletakse kool, ei tule sinna piirkonda ka noori inimesi juurde elama - seega nõiaring.

Allakirjutaja andmetel on viimasel neljal aastal kolinud Kõue, Triigi ja Paunaste külla 10 last peredega (lisaks olemasolevatele), juurde on sündinud 5 last - polegi väga väiksed arvud väikekülade jaoks, paraku on vald jagatud piirkondadeks, mis jagavad laste kooli- ja lasteaiakohti niiviisi, et need lapsed ei oleks mahtunud Habaja lasteaeda (Harmi piirkonna lasteaed) ning koolibussi kasutades saab neid viia vaid Ardu kooli. Kui nüüd mõelda, et üks laps käib juba Ardu lasteaias või koolis on teise panek Harmi (Habajale) väga ebamugav. Valla kaks piirkonda on eraldatud (valimispiirkonnad), kuigi on kummaline, et näiteks Triigilt tuleb viia lapsi nelja küla kaugusele Ardusse läbi Tartu maantee lõigu (koolibussiga), kuigi naaberkülas Harmis tegutseb kool (kuhu koolibussiga ei saa). Ehk siin on tunda ka vallakeskuse Ardu ranget kätt.



Võimalused.

Mainitud kaks piirkonda võivad saada värskendatud piirid peale uue Tartu maantee valmimist - võib tekkida uus jaotus - siin- ja sealpool maanteed. Ardu jääb sinnapoole, ehk saab siis suuremaks väärtuseks lapse koolisaatmine mööda väikseid teid, ligidale külla. Maantee avab võimaluse ka suur-Harjumaa pealetungiks uute elurajoonide ja töökohtadega, äkki tilgub midagi ka Habaja kanti, äkki ei viida kõiki uusi võimalikke lapsi Kosele ja Tallinna.

Enamus Harmi õpilastest elavad Habajal, läbiviidud küsitluse käigus nimetasid nad oma koduküla igavaks, üritustevaeseks. Siin võib olla Habaja võimalus - külana ja kodanikena ärgata, suuta läbi viia rahvast liitvaid üritusi ja olemisi. Eks olegi seal palju tehtud, aga kaasamine kui fenomen vajab lõpmatult avastamist. Bensiinijaama, pangaautomaati, ujulat lähiajal kindlasti Habajale ei tule, küll aga saaks piirkond omale kodanikualgatuse korras ja lastevanemate eestvedamisel lisaväärtust luua.

Ardus on tekkinud noorteühendus, mis korraldab vallaüleseid üritusi ka Äksis, äkki leidub järgijaid.

Ohud.

Ma ei suuda naaberkoole konkurentideks nimetada. Valla poliitika on tuua võimalikult palju lapsi Ardusse, Habajal viiakse lapsi järjest varem Kosele kooli, et harjuks suurema koha- ja kooliga. Kuidas on lood Habaja piirkonna iibega? Need on reaalsed trendid, mis kujundavad piirkonna homse päeva. Kui palju on iga Harmi lapsevanem ja vilistlane nõus oma ressursse kooli edasikestmiseks kulutama? Triigi algkooli sulgedes 1975. aastal töötas koolis kaks õpetajat, õpilasi oli tosinkond - need on sulgemiseelsed arvud ka tänapäeva maakoolides. Õpilaste arv võib väheneda laviinina. Oluline on mingi üldisem argument terve piirkonna eluspüsimiseks, eneseusuks - et siin on hea elada ja kodu ligidal õppida. Seda tunnet tuleb luua.

Triigi algkooli kroonikaraamat on on-line!

Kui eelevatel talvedel on Kosel elav, Triigi Maasikamäel sündinud ja noorusaja Palal mööda saatnud Aksel Orasi kirjutanud kohaliku koduloo tippteoseid "Sammalduvail radadel (Hier ruht ein Herr)" (Otto Kotzebue ja Ravila Peter Mannteuffeli lugu), Eesti Rahva Muuseumi poolt hinnatud poeemi "Seitse Paari Musti Härgi", Pala küla ajaloo koos Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis leiduva Pala küla revisjoni tõlgetega, mis on lühendatult ilmunud külaraamatu-vihiku sarjas ning veel palju-palju põnevat, siis 2010 on valminud 1:1 ärakiri Pedagoogikaajaloomuuseumis asuvast Triigi algkooli kroonikaraamatust. Esialgu olen selle riputanud ühes tükis bloggeri serverisse, lootusega, et sealt suudetakse välja guugeldada oma esivanemaid ja sugulasi - trend, mis on tõusuteel google analyticsit jälgides.

Kroonikaraamatus on sissekanded alates 1926. aastast, kirjeldades kooli päris algust - alates 1870. - kroonika lõppeb ootamatult 1968/1969 õppeaastaga, kuigi kooli sulgemiseni on jäänud siis veel kuus aastat.

Google otsimootor peaks perspektiivis raamatule juhatama kõik otsingud, mis sisaldavad seal leiduvaid nimesid - paraku vaid neid, kes on Triigi kooli lõpetanud. Kes vahepeal kooli vahetas või koolis käimisest loobus, nende nimesid raamatus ei ole - antud ajaloolise kooli õpilasraamat võib leiduda veel kusagil arhiivis aga võibolla on vajunud unustusse enne digitaliseerimist.


Head lugemist:

Triigi algkooli kroonikaraamat



Lõppu mõned ajaleheväljalõiked Ardu kooli ajaloost, ka Korteni maja sõpradele. Ardu kool on vahepeal asunud ka Silmsis!:

1. 
   

Sel laupäeval 15.00 Harjumaa vanima koolimaja aseme juures mälestustahvli avamine

1639 on aasta, mil hakkas tööle Korteni ja Oru kool.
1689. on ehitatud Korteni maja?

5. septembril kell 15.00 kogunetakse Paunküla vana koolimaja juurde, minnakse edasi Korteni maja asemele. Ilmselt toimub diskussioon Paunküla kooli lätte ja aastaarvude üle - ootan põnevusega, palju teooriaid olen kuulnud, vast saab veidi selgust.

Korteni maja mantelkorstna vare:



Kivi oli paigas juba paar päeva tagasi:



Aluspalkide järgi saab kontrollida ruumijaotust:

Breaking News Kõuel

Vallavalitsuses valitakse hetkel uut Harmi kooli direktorit, kolme kandidaadi seast, võitja osutub igal juhul üllatuskandidaadiks! Uue direktori amet on aus, kuigi tal tuleb seista väikekooli püsimajäämise eest, rakendades innovatiivset juhtimismetoodikat, mis tõstaks koolikompleksi senisest tavalisest ilusast väikekoolist suurema ümbruskonna õppe-tõmbekeskuseks. Jõudu uuele juhile!

Varasem kool Triigi mõisahoones

Kose koduloouurija Erich Klaan helistas ja rääkis, et tema eakaaslase vanaisa oli käinud mõisa juures kodu/rändõpetaja juures, see olla olnud veel enne külakoolide võrgustiku rajamist, mõisnikuks oli siis maadeavastaja poeg Otto Rjurik. Kuskilt on teada, et sel ajal oli Triigis ca. 30 teenijat - rätseppa, kutsarit, jne. Ehk midagi õnnestub veel kooli kohta leida.

Algkoolihooneid Andreseni albumist, osa 3

Algkoolihooneid Andreseni albumist, osa 2

Algkoolihooneid Andreseni albumist