Suvi Paunkülas (Triigis, Kõuel, Lindjärvel, Kalmul, Kiruveres, Raaval, Rahkjärvel)

Suvi Paunkülas lõppes eilse kodukandipäevaga - esitleti ajalooraamatut, mängiti kammermuusikat ja laulis Kuivajõe Meeskoor, uudiskünnise ületas vaid ehk Austvegr seltsi  eestvedaja Katti ettekanne teemadel "Mis on muinas?" ja nägemus Paunküla veehoidla tulevikust, mis oleks muinasveesõidukite päralt. Paunküla on kandina oma identiteedi otsingutel, allakirjutajal õnnestus juulikuist kallasrada vältida kõigi grillide, prügikottide ja punasekspõlenud vedelevate keredega. Kiruvere Muinaslaager on töötanud viis suve, peamiselt urbaniseerunud muinashuvilised on saanud oma kesksuvise doosi Lätti mägesid ja veidi veehoidlat, külastajakeskne see üritus pole ammugi enam ja aastaringne muinasasustus on jäänud muinashuviliste palgatöö-pärisorjuse tõttu vaid unistuseks. 

Paunküla veehoidla Kesk-eesti merena pärandlootsikute reidiks peidab endas mitu õnnestunud ideed - muinas kui paratamatu euroliidu ülivaese ääreala korilus-ellujäämise elulaadina on murdmas ennast peavoolu. See segada imekauni veehoidlaga äärest-ääreni, majanduslikult muinaslaevade atraktiivsus, mis suudaks ka laevade operaatoreid ideaalis ära elatada. Esimene paadike peaks veehoidlale jõudma juba järgmisel suvel.

 

Paunküla kandi nagu ülejäänud Kõue-Triigi puhul on tegu juba iseenesest muistse kohaga. Silmsi-Rava teelõik alates muinasajast Valdo Prausti nädal aega tagasi esitletud slaidil on tänapäevani läbitav - sügiseti käib siin adra ja ratta võistlus - küntakse üles aga sõidetakse samas jälle sisse, nii juba üle 800 aasta.

 

Paunküla kant pole sotsiaalselt muidugi enam see kui 1975. aastal kui kool suleti - siin käidi nii Mustlast kui Võõbust, viimastest kohtadest edasi Paide poole polnud tee hästi läbitav, Ardus aga töötas vaid algkool. Nendel viinavabriku riismetel kerkib Paunküla seltsi kiigeplats ja varjualune, analoogne on ehitatud Korteni maja mantelkorstna peale konserveerimaks muistist.

Paunküla suvi lõppes eilse kodukandipävaga algas aga maikuus "Teeme head" üritusega, millel juba teine eluaasta. Oluline sündmus kohalikele koolidele - tegevusi pinnaltpäästmisest, elustamisest, demineerijatest, sukeldujatest, politseist, tsiklimeestest jne., jne. 

Väga põnev ja vajalik üritus - toob sotsiaalse mõõtme Paunküla puhkekeskuses pakutavasse. Tuleval aastal sooviks vaid vaiksemat tümakat tegevuste taustaks, muidu 5+, eriti meeldis õpilastele "söökla nagu vangilaagris".

Näeme Paunkülas suvel 2012!

Paunküla kooli kokkutulek

Paunküla kool Ravila vallas, ehitatud parimas stalinistlikus stiilis 1957, uksed sulgenud 93 õpilasega 1975. aastal nagu Triigi kool.



Üht-teist säilinud ka sisekujunduses, ümber ehitatud magalaks, spordilaagriks.



Kunagised Paunküla õpetajad kunagises õpetajate toas, kamina asemel oli tookord ahi.



Nagu Paunkülas tavaks, esitas Kuivajõe meeskoor paar lugu, ühe imperialistliku, roiskuva kapitalistliku ühiskonna sünnitise aga arusaadava sõnumiga, rõhutud alamklassi lookese, pühendatud kõigile Ravila, Triigi ja Kõue valla elanikele - Bobby McFerryn - Ära muretse, ole Rõõmus!



Teine lugu on traditsiooniliselt nõukogudemaine ja varsti ongi näärid käes!

Paar lisalugu on peatselt vaadeldavad JuhanTV kanalil.

Paunküla puhkekeskus

Alles juulikuu lõpu kesknädala hommikul on Paunküla puhkekeskuses nii vähe inimesi, et söendab uusi atraktsioone vaatama minna. Maaelu toetuste eest hangitud küllaltki korralik mängu- ronimis jne. kompleks.



Muidugi oleks võinud see käsitöö ja puidust olla, paraku oleks selles mõõdus kohalik puukunst ka nii palju saemehi töösse rakendanud, et ümberkaudu oleks muu saematerjali ja küttepuu hind tõusnud.



Paunküla puhkekeskuses lisaks välijõusaal kuue pingiga neile, kel kere põllupeal ja metsas köötsimisest valus pole.



Paunküla kant (tegelikult Kiruvere küla) on viimase aastaga võimsalt arenenud - lisaks mäguväljakule on avatud avalik privaatne rand, asutatud MTÜ, mis koondab kohalikke ettevõtjaid ja muidu huvilisi, et säästa ja hoida kohalikku loodusressurssi.



Paunküla kalatusbaasis (Kiruvere külas) on paadisild saanud ka värkendust.

Kõue koolide TOP 1945 - Harmi, Kõue/Triigi, Paunküla, Ardu

Tallinna Pedagoogikaarhiivis leiduvad koolide revideerimise passid aastast 1945. Internaadiga kohalikud koolid ülejäänutest tunduvalt suurema õpilaste arvuga.


1. koht:



Harmi Mittetäielik Keskkool (praeguseni tegutsev).

Lähim raudteejaam: Hagudi

Klasse 7,õpilasi 151 neist tüdrukuid 75.

Internaat 63 m2, kasutab 15 õpilast.



2.koht:



Kõue Mittetäielik Keskkool.

Suurimat klassiruumi kasutab kohalik rahvamaja.

Lähim raudteejaam: Hagudi, Raasiku

Klasse 7,õpilasi 125 neist tüdrukuid 59.

Direktor Georg Bergert, staazi 31 a. neist siin 2.

Internaat 49 m2 (peatselt laieneb), kasutab 42 õpilast, magavad 2 ühes voodis.



Koolitalu 7,164, põldu 5,96, karjamaad 1.0

3. koht:

Paunküla Mittetäielik Keskkool.

Siinsetest koolidest ainukesena Ravila vallas, ülejäänud Kõue vallas.

Lähim raudteejaam: Kehra

Klasse 6, õpilasi 80 neist tüdrukuid 38.

Koolijuhataja Eduard Ploompuu, staazi 43 a. neist käesoleval ametikohal 9, on sodinud vormis maha direktori nimetuse, kirjutanud asemele koolijuhataja.


4. koht:



Ardu Mittetäielik Keskkool (praguseni töötav ja kolinud suuremasse majja).

Lähim raudteejaam: Paide

Klasse 6,õpilasi 45 neist tüdrukuid 22.

Tallinn all-linn

Eesti Muinsuskaitse Seltsi aastakoosolek.



Rüütli kuus ja kaheksa.



Sealt me tuleme.



See on idatee.



Jõudsin kohale muuseumi kogude ringkäigu ajaks.



Pulli asula, lapsed on metssead kaasa viinud.



Keegi ehitas kalmed, keegi kaevab nad välja.




Aardekogu.



Paunküla aare.



Kostivere.



Keraamikakillud koridoris.



Ardu mees.



Gerassimov tegi mu enda näo järgi, minu sõbrad on paremal nende loojate järgi rekonstrueeritud. Oleme kunstilised tõlgendused.



Päris Ardu mees.

Paunküla Kose vallas ja Harju ajaleht

Paunküla on paradoksaalne koht - S ajaveebi lugeja mäletab eelmisest aastast kindlasti vallavanema kandidaaatide exprompt väitlust, Kiruvere külaaredamise seltsi, millest ei olnud Paunküla emaselts teadlik, Korteni maja, milles uskumatult ammu kool olevat olnud, kuid mille kohta konkreetseid viiteid pole. Seda, et Paunküla hooldekodu on Kose valla territooriumil, teadsin ma ennegi, eile leidsin aga tulealustuspaberite hulgast ühe kevadise Harju Elu, milles asjast pikemalt:



Peale seda juttu annaks ma Kõue-Kose liitumisele hoobilt rohelise tule.

Kusjuures samas lehes oli veel Ardu lasteaia nurgakivist ning tolle aasta Harjumaa sädeinimeste ülisuurest konsentratsioonist Kõue vallas. Kui iga Harju Elu number sisaldaks kasvõi ühe uudise Kõue valla kohta, oleks ma lehe potsentsiaalne tellija - paraku laastas 2009 lõpp muude väljaannete kõrval ka Harju Elu ning leht on eelmisest kevadest alates kokku kuivanud - siiski ilmus Kõue vallavanemaga lühiintervjuu detsembri alguse Harju Elus ja Harju Ekspressiski.

Juba mõnda aega on siin ajaveebis olnud üleval küsitlus kohalike lehtede lugemise kohta - kuigi liiga väike valim konkreetsemateks kokkuvõteteks, võib öelda, et Kõue Kuulutaja lugeja (kes peaks olema küsimustiku sihtrühm) loab peaaegu samas mahus Harju Elu - Ekspressi ja Järva Teatajat. JT on muidugi teisest puust - Bonnieri keti väljaanne, elab raskemad ajad kindlasti paremini üle kui iseseisvad väiksed lehed. Teine kardinaalsem erinevus on lehtede võrguväljaannetes - JT omab korralikku veebi, suuremad lood on seal poolikud, Harju Elu omab mingisugust veebi, kus Kõue kohta on vähe ning Harju Ekspressi keeras oma veebi üldse kinni.

Harju Ekspressi praegust sisu ma ei oska kommenteerida, kuna minuni see leht ei jõua. Ilmselt saab seda reedeti tasuta kuskilt poest aga pole eriti trehvanud. Kui ma tahaksin näiteks Harju Elu tellida aga kõuekana vaataks selle lehe veebi, loobuksin ilmselt soovist, kuna Kõue eelmise aasta uudiseid on veebis tervelt üks.

Kui kusagil lehes või telksus joonistatakse Eesti maakondade kõveraid või torte, on Harjumaa alati teistest ees - nii suuruselt, rahvaarvult, sissetulekutelt kui ka arenduste poolest. Miks ei ole rikkamal, suurimal, perspektiivikamal maakonnal ajalehte, korralikku ajalehte koos veebiga?

Esitan mõned põhjused - kui need ei veena, tehke üks hea Harju lehe kontseptsioon, võin tulla tööle Kõue uudiseid kajastama.

1. Harjumaa on liiga heterogeenne - Keilakal on pohlad, mis Kõuel toimub ja vastupidi.
2. Paljud töötavad Tallinnas ning loevad suuremaid lehti, kohalik uudis ei huvita.
3. Linna lähivaldade magalad-eramud on pigem Tallinn kui Harjumaa

Mida arvad Sina ja kuidas oled rahul maakonnalehtedega?

Triigi kooli kokkutuleku lood I - mõisnike aeg

Hakkan järjest avaldama protokolli Triigi küla/kooli/mõisa/valla kokkutulekult 9. 11. 2009. Kõigepealt vanimad mälestused, tähelepanekud ja legendid.


Vilma Nigul: Sellist juttu räägiti: Iga kord, kui mõisas keegi ära suri, müüriti üks aken kinni.

Eldur Põlluaas: Regedega veeti viina talvel, tünnides oli punne nii palju et polnud kuhugi auke puurida, aga kus oli mõisa viinavabrik? Viinaköök oli tiigi ääres, väike, mõisa põhitegevuseks olid nuumhärjad.

Elduril on olnud kontakte Julius Hagemeistrite järeltulijatega, kes on praeguseks juba väga vanaks jäänud, nad on toonud ka ühe repro Triigi mõisa peahoonest Aino Jaakovale:



Tibu Hagemeister sattus perre käima, on külas käinud, elas Berliinis, Reinhard. Paunkülas, ka Kõuel käis, sellest ajast ka joonistus. Vera, Paunkülas sündinud Käthe, Hans Hagemeistri naine, Hansu pojal Hannoveris kool, tantsijad, Reinhardt oleks 110 aastane. mõis võeti ära, mine kuhu tahad, Paunkülas pakuti ulualust.

Kännu Tom: Risti mägi alajaama juures metsa sees, mingid hauaplaadid, traktor jäi kinni. Elje teadis täpsemalt ristimäe kohta.

Erich Klaan: Ravila härral oli ümbruskonna esimene auto Saksamaalt tulnud autojuhiga - sõitis ülbelt Ojasoole, auto polnud käima läinud, veeti hobusega tagasi Ravilasse.

Erich Klaan räägib edasi Ülo Roobeni juttu haridusesaamisest Triigi mõisas ja Kõu külas:

Rooben ülo: Vanaisa oli Triigi mõisa moonakas, elas teomeeste majas Oraveski tee ääras moonamajas, tema isa kutsuti mõisa koolitundi, Kotzebue kooliõpetaja oli Rävalist või Saksamaalt, õpetati ka küla ja moonakate lapsi, mõisnik pidi Eesti keelt oskama.

Esimene lugemistuba on olnud kopli peal Kõus, Mihkli eest läks alla rada, saunakoht oli, mees õpetas lugema, teine variant et risttee nurgapeal praeguse Kõue Rahva Maja vastas oli maja kus õpetati vaid lugema, mitte rohkemat.

Mart Selge elas vana-Hindrekul 1834, 60 aastaselt 1839 anti kiriku või keisri poolt auraha et on õpetanud lapsi lugema vähemalt 10 aastat. Kus mullahunnik oli seal oli vist kool.

Kooli esimene vöörmünder oli Pala külast, allkirjaks 3 risti - luges, kirjutada ei osand. Aga korraldas kooli majandus asju. Palju herneste peal põlvitada jne.

1866 Kõue uus vallamaja, Mikk Leevet oli esimene vallavanem, 1843 sündinud, 1885 suri, haud Kosel. Vallamajas oli ka väikeste akentega kartserid.

Breaking News Kõuel - KOV 2009 teemadel

Sain järgmise kirja, kas uus vallavanem selgub tõesti Paunkülas? 12p Paunkülale!:

avastasin valla kodukalt sellise info. Nii napi etteteatamisega ja et siis teistele külaseltsidele ja külavanematele meili peale seda infot ei saadeta? Kui palju inimesi ikka päev seal tsekkamas käivad.

Vallavanema kandidaadid kohtuvad valijatega

Hea Kõue valla elanik!

Kutsume külla kõik vallavanema kandidaadid, kes tutvustaksid end, räägiksid olevikust ja helgemast tulevikust.

Kohale on lubanud tulla kõik vallavanema kandidaadid: hr Andres Õis, hr Lauri Ligi, hr Ott Valdma.

Tasuta üritus toimub Paunküla Spordi ja noortelaagris kolmapäeval 14.oktoobril 2009 kl 18:45 - 20:15, modereerib spordiklubi juhataja Peeter Tishler.

Võta sõber ühes ja tule tunne huvi kuidas on lood täna ja milliseks on kujunemas lähitulevik.

Paunküla külaarendamise selts,
Antero

Paunküla Selts - tegusaim vallas?

Peale tänast üritust ei peaks küll ükski Paunküla seltsi elanik arvama, et muud piirkonnad võtavad endale kõik valla toetused, muidu tegemisrõõmu ja -au. Korteni maja juurde koolitare kivi püstitamine viis Paunküla seltsi, omaette riigi riigis tipptegijate hulka.



Tegelikult ei vajanud üritus reklaami, kohal oli üle saja inimese, peamiselt Paunküla kooli vilistlased, mina olin kutsutud.





Uskumatu, et Paunküla hooldekodu juhataja Valter Koppel on toonud juba aastaid maale päris Hagemeistreid, kirjastamist ootab kolmeköiteline Paunküla mõisa lugu: I - mõisaaeg, II - metskonnaaeg, III - hooldekoduaeg:



Paraku pidin jõudma veel poodi, ujuma ja valges koju sõita, Aarne Kivistiku ettekanne jäi nägemata.



Vaata ka Kose elaniku kokkuvõtet

Sel laupäeval 15.00 Harjumaa vanima koolimaja aseme juures mälestustahvli avamine

1639 on aasta, mil hakkas tööle Korteni ja Oru kool.
1689. on ehitatud Korteni maja?

5. septembril kell 15.00 kogunetakse Paunküla vana koolimaja juurde, minnakse edasi Korteni maja asemele. Ilmselt toimub diskussioon Paunküla kooli lätte ja aastaarvude üle - ootan põnevusega, palju teooriaid olen kuulnud, vast saab veidi selgust.

Korteni maja mantelkorstna vare:



Kivi oli paigas juba paar päeva tagasi:



Aluspalkide järgi saab kontrollida ruumijaotust:

Korteni maja

Üks EAA kaart, kus Korteni maja asukoht on tähistatud "Schulhaus":



Kose Kihelkonna koolivõrgustiku tekkimine ja areng lisapildid: