Triigi valla varaline seis

TLA fn.649, nim.1, sü.22 järgi:

1932. aastal:

Vallamaja 7031 krooni
Triigi algkool 27125 krooni
Harmi algkool 1371 krooni (Harmi mõis oli väga viletsas korras)
Ardu algkool 7000 krooni
Endine Äksi algkool 7000 krooni
Paunküla vanadekodu 1880 krooni
Kõsastu vaestemaja (endine magasiait) 1590 krooni

valla bilansis maa väärtust ei märgitud.


1938. aastal:

Vallamaja 6900 krooni
Triigi algkool 26500 krooni
Harmi algkool 21002 krooni (mõis saanud värske remondi ja teise korruse)
Ardu algkool 32090 krooni (uus moodne maja püstitatud)
Endine Äksi algkool 3130 krooni
Paunküla vanadekodu 2250 krooni
Kõsastu vaestemaja (endine magasiait) 1590 krooni

Otto Kotzebue ja Rava küla

Olen viimastel kuudel tegelenud Raava külas kasvanud Erich Klaani fotokogude jäädvustamisega - Taga-Võõbus sündinud, Raaval elanud, linnas eliitkoolis käinud ja hiljem Kosel elektrikuna töötanud Erich soovib välja anda trükist koduküla kohta. Pikaaegne vallakeskus ja Kõue haridusseltsi sünniküla, iseenesest võimas ja suur küla pakub meenutamiseks palju ainest.

Ülemisel fotol - kas mobiilse sepikoja alasi aastast 1123, mis märgiga arvu all?



Kontraht Otto (Rjurik) Kotzebuega - paljudel taludel sellised paberid veel alles on?



Paberimäärmine käis 19. sajandi lõpul täie hooga ning Rjurik jagas allkirju paljudele lepingutele.



Arhiivides on meresõitja poja pitsatsõrmuse jälg lakil enamasti viletsamini säilinud - rohkem nühitud ja uuritud.



Talu ise, all Ardu vana meierei.



Triigi valda oli asja, et jahipüssi paberid korda teha.



Samuti pidi hobuse passi ajama.

Rava küla - Kõue valla keskus

Kus asub pildil nähtav bussipeatus "Kõue"? Loomulikult Kõue valla kespunktis Raavakülas, endise vallamaja ees. Harjumaa bussid siia enam ei sõida, ei reedene ega ka enam pühapäevane, maja on segipekstud, aknad sisse löödud, ahjuuksed minema viidud.



Juhtusin mõned päevad tagasi olema seltskonnas, kus meenutati Ardu ja Habaja sovhooside kokku-lahkumineku aega ehk valla arenguvalusid, mille üheks etapiks oli vallamaja kolimine Ardusse kaheksakümnendatel - väidetavalt kolis Kõue vallavalitsus Ardus asuvasse kaubandus-teenindushoonesse vaid ajutiselt!!! Juhul, kui see nii oli, on tagumine aeg hakata Kõue valda regionaalselt tasakaalustatult arendama, ehk vallamaja tuleb ajaloolisesse hoonesse tagasi tuua. Juhul, kui olemasolevad ruumid Ardus saaks realiseerida 3M eest, saaks 1,2M osta tagasi vana vallamaja, teostada seal 0.8M eest ökoremondi (võin detailides konsulteerida) ja jääks 1M veel eelarve lappimiseks!



Ringtee vallamaja ees.

Seltskond, kes kaheksakümnendaid meenutas, palus mul kuuldut mitte edasi rääkida. Kui ma vaid orienteeruksin plaanimajanduse saladustel, teeks vahet sovhoosil ja kolhoosil ning oleks suutnud meelde jätta räägitud partorgid ja majandi esimehed, oleks vägeva loo algus valmis. Samas on hilist nõukogude aega meenutanud oma viimases romaanis Stella Node, heameelega kuulaks raamatu arvustust, kui vaid keegi teaks kedagi, kes mainitud teost lugenud on (kohalike autorite väljaannete arvustused arvamusliidrilt Kõue Kuulutajasse?). Põnev läbiuurimata aeg Ardu külla viiekordsete hoonete ehitamisest, kui kütust valati tonnide viisi kraavi, et põllumajanduslikke norme täita, kui vallamaja eest sai Ardusse MAZ-kraana putkas, kui kabiin juba valla funktsionäre täis oli.



Tõenäoliselt ootab vana vallamaja väärikas saatus. Kant on elama pandud alates Kõue Rahva Maja avamisest kaks aastat tagasi, tuleval aastal avab uksed suurem tõmbekeskus Triigi mõis, sealsamas Raval tegutseb Kõue tenniseklubi. Nii ilusat hoonet ei saa lõpmatuseni vedelema jätta.



Piiskopiaegne Rava-Silmsi tee, osaliselt uue Tartu maante trass. Kui hea oleks siit Kõue valla Silmsi niiditõmbajatel Raval asuvasse vallavalitsusse sõita!



Kõue-Triigi vallamaja.

Triigi, Ravila ja Kõue valla vabadussõjas langenuid

Kellel on infot järgnevate kohalike poiste kohta, palun kommenteerida:


Eduard Hansman (10.12.1900) Triigi v., sõdur, suri haigena 09.01.1920 Vaivaras

August Hea (21.06.1899) Habaja, suri 18.08.1920

Johannes Niirman (11.10.1887), sündinud Ojasool, elas Ravila v. Viskla k Rassi t., sõdur, langes suurtüki kuuli läbi 18.12.1919 Narva all, maetud Kose kalmistule

August Puur (10.12.1900), Triigi, Paunaste küla, suri 09.09.1919 Narva laatsaretis havatuna

Ruudolf Sabuuri (29.12.1896) Kõue v. Triigi Vana-Mihkli t., sõdur, suri Tartus sõjas saadud haavadesse 26.01.1919

Johannes Sumla (16.03.1899) Harmi, langes 14.04.1920 Tartus, maetud Tartu

Kristjan Teevert (17.10.1894) Alansi k. Vainu t, sõdur, langes Mõniste mõisa all 19.02.1919

Anton Viideman (02.10.1892), Ojasoo, Vetka t., langes 10.08.1919 Narva all

Uusi valdu Harjumaal

Praegune Kõue vald on kunagi kandnud nimesi Triigi ja Aleksandri, vastavalt võimule.
Ardu küla on valla järjekorras kolmandaks keskuseks, Kõu ja Triigi (Praeguse Rava vallamaja) järel. Ardus on kool, lasteaed, pood, vallavalitsus ja grill (külalistemaja) vägeva turundusega. Nüüd on siis ka Ardu vald.



Kolm lillat pilve Kõue peal
igaüks kümne külmakraadi eest

Veel uudiseid vallavalitsusest

Triigi Wald ei taha olla Triigi

Triigi vald Harjumaal sai oma praeguse nime 1917. aastal, mil Tsaar Aleksander 8 auks antud Aleksandri nimi vahetati Triigi vastu, mis vallanõukogu enamuse arvates paistis olevat endiselt parem. Triigi on mõisa nimi, mis asub valla keskel, vallamaja lähedal. Nimi on tulnud mõisa ühe endise omaniku von Strycki nimest, kellele mõis kuulus enam kui 200 aasta eest.

Nüüd on valla juhtivais ringkonnis tekkinud sallimatus selle saksapärase nime vastu, mille kandja on olnud omal ajal rahva orjastaja ega pole pälvinud kuidagi, et tema nimega austatakse vaba Eesti valda. Loodetakse leida vallale uus eestipärane ja eestikõlalisem nimi.

Uutest nimetustest on siiani üles kerkinud järgmised: Raawa, Lindjärve, Lindja, Paunküla, Kiruwere, Rahkjärwe, Kalmu, Avila.

Vallavolikogu on nime küsimust arutanud juba kaks korda, kuid pole leidnud võimaliku olevat selles asjas otsust teha. Tahetakse nime valikul ära kuulata professor M. J. Eiseni, Akadeemilise Emakeele Seltsi, Eesti kirjanduse Seltsi ja teiste autoriteetsete isikute ja asutuste arvamused. Siiani pole neid arvamusi saabunud ja valla tegelased vaidlevad praegu ägedasti selle üle, kas jääb Raawa, Paunküla või Lindjärve.


Triiklane.



Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia, Tartu Postimees 20. sept. 1930