Kuvatud on postitused sildiga seinamaaling. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga seinamaaling. Kuva kõik postitused

27.02.11

Hof Kau XLVII



The still life around hof kau is deceptive. Stone tile roof of the main building is finished except some details and difficult edges.



Most of the work now is happening inside. Here is building brigade of the genereal contractor, investigating where to put supporting columns for the last major concrete casting on first floor hall ceiling.



Here are hof manager, his consult (right) and three officers of a heritage defence department (muinsuskaitse, most feared officials in archeologically active districts) examining how to preserve wall paintings found under wooden panels.

10.11.10

Järvamaa turismiaasta säravaim täht ja uustulnuk



Mis on ühist Järvamaa aasta parimal turismiarendajal MTÜ Seidla Tuulikul ja aasta uustulnukal Põhjaka Mõisal? Mõlemad on saanud konsultatsiooni metsakülade valla mehe ehk allakirjutaja käest. Seidlat toetasin tuuliku paberist mudeliga, Põhjakal aga käisin mediteerimas juba viis aastat tagasi. Milline mõis oli sel ajal Põh-ja-ka?



Iga tapeedi taga võis olla seinamaaling.



Ametikäik.



Suur saal, samuti elektrifitseeritud. Ahjukütte võimalus.



Sellest ahjust polnud kahju muisuskaitsjatelgi.



Tegelikult aastat viis tagasi oli mitmeid stsenaariume, kuidas Põhjaka ellu äratada. Pretsedenti, et kolm tüüpi ehitavad mõisa üles, siis veel ei teatud. Planeeriti söögikohta vesiveski müüride vahele, planeeriti uut tee-puu-maja, mis oleks seisnud jalgadel ning mis oleks olnud midagi passiivmaja ja ümberkukkunud klaasoffissi vahepealset. Mõeldi isegi ehitada maaalune restoran taasülespaisutatud Esna jõe koolmekohale. Hiljem taheti ehitada põhust inimeste söögikoht ja tõenäoliselt oli veel palju stsenaariume. Töösse läks ja võitis lõpuks ikkagi looduslikus võtmes taastatud peahoone. Pragu vaadates polnudki hoonel aastal 2005 häda suurt midagi :)

15.08.10

Triigi mõis XX



Triigi kooliaegne õpilaste, hilisem tütarlaste magamistuba.



Ainus põhikorpuse ruum, millel aken sisehoovi. Robustse, suure pruuni tahveldusega kaetud sein. Mis ajast? Sigaritoa rohelise tahvelduse alune võib olla 1911, Hagemeistri ajast. Need hiigelplaadid oma koleduses võiksid olla veel hilisemad.



Sama ruumi teised kaks seina - suht mittemidagiütlevad.



Valgus hakkas siia ruumi alles hiljuti paistma - viimased kümme, miks mitte kolmkümmend aastat oli ruumi aken laudadega kaetud. Magamistoale omane hämarus, vaikus, salapära.



Massiivse tahvelduse alt väljailmunud maailing - päriselus võibolla mitte nii ilus kui fotol aga ikkagi asi millele viidata, et on ehitus-lammutuse käigus välja ilmunud.



Kui väljatulnud maalingu bordüüripealne osa on 1% värvi ja 99% tausta, siis kuidas oleks võimalik teada saada ja välja puhastada näites see sein, millel bordüür hästi näha?



Kui hoone vanimas osas paistab olevat kohati kümneid värvikihte, siis millised neist on kandnud mitmevärvilisi maalingud ning mis osas, kihis saaks need nähtavaks teha?



Väga keeruline case.



Vanimal osal on sügavaimad kihid tahmakahjustustega või näivad sellised välja.



Ka siin on bordüür, kas ka maaling?



Sellistes värvides bordüür, mis kihil maaling?



Kõige paremini nähtavad maalingud (lisaks äsja väljailmunutele) asuvad parunessi toas. Sinakad, roheliste kontuuridega ristkülikud, oranzil-beezil taustal, foto paar aastat vana.

06.06.10

Triigi mõisa renoveerimise X nädala kokkuvõte



Ehitustöö on laienenud tööhobuste talli (fotol MKA kogust) ja tall-tõllakuuri, mille keskmises ruumis on välja tulnud suhteliselt korralik aga mitte eriti vana laudpõrand.



Seda krohviseina peahoonel enam pole, selle eest on Kotzebue tiib saavutanud peaaegu oma täiskõrguse.



Ka see kirevus fassaadil on minevik, nüüd on see lubjakrohvi all.



Puitrosett katuseäärel, minevik nagu laast ja eterniit. Barokse osa loodepoolne osa on juba uue roovi all.



Aga peahoones on olemas ka säilinud seinamaalinguid ja üpris alumises kihis - parunessi toas. Mingid geomeetrilised rohekad kastid punaste ääristega. Praegu väga vaevu märgatavad

18.02.09

Triigi mõisa interjöör - esialgne sondeering


Panen selles postituses kokku esmakordselt ühe päris keerulise pusle ehk teen Triigi mõisa interjööri uurimises esimese väikese sammukese - just olemasoleva värvilahenduse osas. Töö on koostatud pildipanga alusel, mis on mul aja jooksul kogunenud, palju on veel valgeid laike ehk pimedaid ruume, tulevikus pildistamist ja jäädvustamist kindlasti jätkub, kindlasti täiendan seda postitust edaspidi, on naiivne loota, et üks väike pildike per paarisaja aastane ruum võiks edasi anda seal leiduvaid pindu ja kihistusi. Selle töö ülim eesmärk aga on näidata Triigi mõisa sisekujunduse naturalistlikku suuna võimalust - kui kõik pinnad jääks, nagu on, muidugi need, mis pinna nime kanda suudavad, mitte mingid telliskuhjatised, mis uksepiitade najal seisavad. Kuid nüüd asja juurde. Läheme sisse peauksest, skeemil all.

Esimene saal, kohe peale topeltuksi, mis moodustavad eeskoja, on ukse ümber säilinud puittahvlitega, pruunikates toonides kihistusega. Ruum ise on alt beezikas-pruunikas, ülalt valgeks lubjatud. kahes seinas asuvad ahjude tagaküljed. Sellest ruumist viib üks sissepääs edasi, tagumisse saali, võimalus on minna veel mõlemale poole, paremale, piljardiruumi ning vasakule, läbi ühe ruumi edasi Kotzebue aegsesse tiibhoonesse. Mõlemad ruumid, nii paremal kui vasakul, on läbikäidavad edasi, läbi kahe ruumi, kus mõlemalpool teises asub trepp, jõudes kolmandatesse, kustkaudu mõlemast saab tagumisse saali minna.

Valime parempoolse ruumi, nn. piljardisaali. Sellel ruumil on väga hästi säilinud tahveldus, tumeroheline alt, pealt heledam. Siin ruumis on roheline värv konkreetne dominant, kõrgem osa ruumist on lubjatud.

Siit ruumist saab minna edasi, väiksesse kotta, kustkaudu saab tagasi eessaali või barokiaja sissekäigu eeskotta. Need kaks ruumi on sellises korras, et hetkel mul krohvisondaaze sealt võtta ei ole, kohati läbisadanud katuse tõttu päris toores sein.

Lähme läbi kodade tahatuppa, mis viib omakorda tagasaali. See ruum on suhteliselt hästi säilinud puittahvlitega, alt pruunikad, pealt helesinised.Selles ruumis asub kõige paremini säilinud suur pottahi.


Lähme tagasaali. Siin on kohati võigast kollast õlivärvi aga ärme laseme ennast sellest häirida. Ruumis on suur ahi, paljude krohvikihistuste sees on helesinist, mitut tooni pruuni ja beezi, helesinist. Võimalik seinamaaling eessaaliga ühtivas seinas, pigem aga mitte.


Aga läheme tagasi eessaali ning seekord valime sissetulnuna vasaku ruumi. Siin on tahveldus päris hästi säilinud, hiline, aga võimas nüanss on lilla tooni kasutamine rohelistel tahvlitel.


Siit ruumist saab edasi liikuda Kotzebue aegsesse tiiba, kus on hiliseima hooneosana värvilised toad, tahvelduseta. Esimeses ruumis on dominandiks sinised, tagumisel sümpaatsed pastelsed rohelised, kollased, sinised. Kaks väiksemat ruumi on pruunides krohvikordades. Selle tiiva ruume kasutas aktiivselt Triigi algkool, hiliseima lisana on mõnel ruumil näha seinas tapeediräbalaid. Aga lähme tagasi lilla-rohelisse salongi ning liigume sealt edasi järgmisse ruumi, kus kõrged pruunid tahvlid. Sealt saab edasi sisehoovi trepikotta, kus läheb juba päris kirjuks, dominantset tooni ei oska ma praegu välja tuua. Siit saab minna tornlinnusesse, aga ka edasi rahulikku tuppa, kust pääseb omakorda tagasaali. Siin ruumis on pastelsed kollased-beezid, hilisemad roosad toonid, geomeetriline seinamaaling paistab põhjaseinast, kuhu madal päike otse peale paistab. Rahulik tuba.


Lähme läbi tagahoovi koja tornlinnuse alumisse ossa, kunagisse kööki. Siin on väga kirju ja põnev krohvikihistus, tegu on vanima hooneosaga. Dominantideks on üksikud kirkad toonid. Siit saab edasi ruumi, mil pole akent, kuid kus asub leivaahi. Siin ruumis on rombikujuline seinamaaling ning siit saab edasi minna vaid õue.

Teise korruse ruumid võtan vaatluse alla kunagi tulevikus.

22.12.08

Triigi mõisa renoveerimise seisust 1/100


15. detsembril juhtusin omamoodi ajaloolise sündmuse peale: kopaga tõmmati maha viimased Triigi mõisa tööhobuste talli sarikad. Viimast katuseosa olid Haapsalu restaureerimisfirma mehed üritanud sikutada ja jupitada juba kolmandat päeva, kuni viimaks kohaliku põllumehe, Jüri, jutule läksid, et mehaniseerida üritust. Viimase katuseosa kukkumine sai mul edukalt filmina mälukaardile võetud, ehk kunagi viitsin selle ka uppida, aga mõni sõna hoonest ja selle tulevikufunktsioonist: Tegu on tohutult pika, kinnimüüritud uste ja akentega hoonega - uks ehk suur värav on vaid põhjaseinas, veidi uskumatu tundub mulle restaureerimisprojekt, kus ainus sissepääs hoonesse peakski jääma mainitud värava näöl - vahelaona pole just paha aga eriti praktiline see lahendus ei paista, seega, et tulevikus hoone pimedast otsast välja saada, tuleks käia paarkolmkümmend meetrit. Mina väljuksin sel juhul madalast aknast, kahtlane on ka hädaevakuatsioon, ma loodan, et olen projektist valesti aru saanud või leitakse ikkagi võimalus teise sisse/väljapääsu näol.

Vahepeal leidin hoone pimedast otsast kinnimüüritud akende juurest sileda krohvipinna pealt rohelised triibud seinamaalinguna, ehk antud hooneosa oli kunagi kasutatud eluruumina. Selgus, et ühistu poolt lammutustööle kutsutud kopa operaatori jaoks olid need ruumid olnud lapsepõlvekoduks ning ta oli ühtlasi Triigi mõisa võõrandamisjärgse omaniku, vabadussõja kangelase Nigula lapselaps! Nigula poega hakkas Eerik-Niiles aasta tagasi otsima kuskilt Viimist, nüüd aga selgus, et oma külades elab veel viimase mõisiniku järeltulijaid. Pildil tagasihiodlik eluruumide kaunistus: