Hof Kau LXXVIII

 Tänases postituses vaatame, kuidas sobib peahoone esimese korruse sisekujundus algse krohvikaaridga, mis on koostatud sõltumatu vaatleja poolt 2005.-2008. aasta sisekujunduse fotode baasil. Tol ajal avanesid siseseintel sajandid kogu spektrumis - kõige all tuhmid lubivärvikihid, kõige all päris söestund ja tumedad, edasi palju heledaid, siis kirjud, pealmiseks nõukaaegsed läikivad õlivärvid, mis tolleks ajaks juba üpris maha koorunud olid.

Ruumid, mis praeguseks üllatuslikult kõige efektiivsemini lahendatud on, on trepikojad - algse peatrepi ruumis oli heledatel seintel aksendina leida erepunaseid värvijäänukeid - see kombinatsioon on kandunud praeguste treppide piiretele - hele tahveldus ja seinad, erkpunased käsipuud ja tahvelduse randid. Lihtne, julge ja imeilus.



Kotzebue tiib kogu spektris on heaks värvikaardiks hoone teistes ruumides - praegune Kotzebue saal on saanud otsese mõjutusena kontrastse pruuni-oranzika kassettlae, mille toonid on kopitud kunagisest Triigi algkooli õpetajate toa kihistustest. 



See mitmekümnekihiline krohv on keskaegsest osast, fuajee ehk esimese saali tahveldus on vaadeldav antud vävide derrivaadina - murtud sinised ja punased toonid. Ülijulge ja väga väljapeetud lahendus, üks meeldejäävamaid praeguses hoones. Mitte keskmisele maitselagedale tegelasele.

Kui midagi tuleks ümber teha, võiks see olla maaligutega ruumide (saal ja parunessi tuba) oranzid-pruunid liigagi intensiivsed seinad. Lahendusena pakun välja paari tooni võrra heledamaks lasuurimist tundliku pintsliga. Sellised toonid on krohvikaardil olemas. Miks mitte muidugi ka pregused tumedad intensiivsed toonid, domineerivate heledate vastukaaluks.

Saal enne 2010. Kas praegune lahendus peaks olema heledam nagu siis? Õnneks on praeguses lahenduses hoitud kas mõningaid üksikuid tumedaid või intensiiseid või siis väga heledaid toone, tavapärasest keskteest on suudetud hoiduda.

Järvamaa, august 2009. Ilusaim mõisakooli interjöör?

Vodja mõisa peahoone interjöör on saanud värskendust - lasketiiru omanduses olnud ruumid olid militaar-khakid kuni ökoremondini 2005, ühed profimad kohupiimapinnad olid need kirjud valged seinad tol ajal.

Suvel 2009 on osaliselt seinu lihvitud, leitud uusi krohvikihistusi, mida siis omakorda on kirkate lasuurpõhivärviüleminekutega, kohati poole seina laiuste gradientidega, vürtsitatud. Ilus, inspireeriv!

Külaliikumine Kõuel

Veel üks kaart - erinevate toonidega on kujutatud külasid koondavaid seltse - Kõue Külade Selts, Paunküla Külade Selts, Habaja Külade Selts. Kahel viimasel seltsil on veel alamseltsid - Alansi-Kirivalla-Lutsu on eraldi, aga teatud pidi ikkagi Habaja küljes, Rõõsal on oma selts. Silmsi ajab täiesti oma rida. Kõik valged külad on tegelikult mustad augud - arendamist kui palju. Ootan täpsustusi, juhul, kui neid on.

Triigi mõisa fassaadist, krohvi värvidest

Mõisa renoveerimisel saabub alati hetk, mil on vaja maja välisilmega tegelema hakata ning fassaad on üks olulisemaid detaile - hakkab kohe silma. Mis värvi võõbata hoone? Triigi mõisa puhul on üheksakümnendatel sellele küsimusele vastanud arhitektuuribüroo DIA. Mehed on tükk aega mediteerinud ning käinud välja värvi - kollane. Selle tooni on omal ajal nad kooskõlastanud ka muinsuskaitseametis. Sama asutuse arhiivis on ka antud mõisa täielik krohvisondeering, uuring, mis tõestab, et ühtne toon lihtsa lahendusena ei pruugi antud hoone puhul olla õige valik. Minumeelest on muinsuskaitseameti dokumentatsioonis läbiv jama ilmakaartega - hoone paiknemisel poolilmakaarte kirre-kagu-edel-loe suhtes on minumeelest dokumenteerijatel need sassi läinud või käib fassaadide arvestamine mingil muul alusel. Mina kasutan järgenvalt ilmakaari nii, nagu neid õigeks pean, ehk peauks kirdes, sisehoov kagus, tiigipoolne kahekordne hooneosa edelas ja barokiaja sissepääs loodes. Nüüd aga sondeeringute juurde:

1,2 - Peaukse ümber on kirevad korhvikihid: kollakat, roosat, sinakat
3,4 - Samba toon samas, põhiliselt hall, valge, sekka ka sinakat
5,6 - Barokiaja sissepääs: kokku 12 kihti, millest on lahutatud seitse erinevat kirevat tooni
8 - Tiigi, päikesepoolne sein: hallikad-valged, sinakas, rohekas, täiesti puudub kollane ja roosa!

Antud nimistus on mul osa sondaaze kopeerimata, kuid mõte joonistub siit välja - tiigipoolne sein pole ilmselt suuremat osa ajast muu hoonega sama värvi olnud, seega on vägivaldne võõbata terve hoone ühte tooni. Isegi minu, kui omaarust tolerantse inimese jaoks oleks tiigipoolne sein mingit muud tooni kui valge õõvastusttekitav. Ilmselt läheb see kokku maastiku vajumisel tiigiks, hoone peegeldustega sealt. Võibolla ei üritatud kunagi selle külje krohvi toonida intensiivse päikesepaiste pärast, võibolla oli põhjus millesgi muus.

Ülimoodsa renoveerimislahenduse, nüüdseks ka muinsuskaitseametis aksepteeritud naturalistliku suuna pooldajana soovin, et Triigi mõisa fassaadid jääksid neid toone, mis hetkel on. Kõik pudenev krohv tuleb muidugi maha kraapida, aukus pinnad lubikrohviga üle mätserdada, kuid uued seinaosad kas jätta lubivalgeks või lasuurida antud fassaadiga sarnast tooni. Sel juhul jääks hoone välisilme nagu ajalooraamat või väärikas maal - kõik kihistused näha koorunud pindade näol. Võõpamisega ühtset tooni peitub alati jama, et kuskilt pudenev krohv tekitab ebameeldiva defekti, mida parandades tuleb teinekord suurem osa seinast ühtlaselt ära katta. Kireva seina puhul võib parandada loovalt või üldse parandamata jätta.

Mõned kaadrid väliskrohvipindadest:

Põneva nüansina on peafasaadil näha erinevate kihtide vahele maalitud rustika, mis pidi jätma mulje, justkui oleks hoone hiiglaslikest ehituskividest tehtud, neid jooni võiks veel mõned peale markeerida, pildil olev aken on raam kivipinnal ehk mulaaz:

Kirevuse päralt - üks näide maalilisest krohvist, sekka tsementlappimist:

Mõisa läänepoolses nurgas asub kunagine triangulatsioonipunkt:

Lõpuks vaade tiigi poolt, see sein on alati olnud valge, hallikas, variatsioonidega: