Paide vaated - uuemaid ja vanemaid

Teeme Ära 2009 - kuda seda tehakse?

Minu msnipüüdja on leidnud signaali, mis kajastab vestlust - arutlust kohalikest teeme teeme teemadest ning nende arengu hetkeseisust. Lugege, mõelge, kommenteerige:
loodusväärtused: Kuidas kaitsta looduslikke pühapaiku, et need säiliksid tulevastele põlevedele? valitsemiskultuur: Info liikumine ning mõju külaelule võimaliku haldusterritoriaalse reformi kontekstis. Kui Eestisse jääks nt. 40 haldusüksust, siis mulle esmapilgul pigem tundub, et see mõjutaks mõlemat pigem positiivses suunas: 1) oleks rohkem ressurssi osutada kvaliteetset avaliku teenust. Praegune efektiivsus (ressursi-tulemuse suhe) on väga mage 2) Rahvas hoiaks oma küla siseselt pigem rohkem kokku ning ei koonduks üksikindiviididena pisikeste vallakeskuste ümber. Maaelu, kuidas elavdada, kuidas saavad külaseltsid panna tõuke piirkonna arengule. KRM (Kõue Rahva Maja) ju ehe näide. Märksõnad sinna juurde: suurvaldade plaan oht külaelule, ääremaad jäävad tühjaks, aktiivne külaelu kui maaelu arengu võti, aktiivsed ja positiivsed inimesed loovad uut positiivset energiat, tõmbavad piirkonda elama samasuguse mõttelaadiga inimesi; traditsioonide säilitamine, traditsioonide elluäratamine; arendab kokkuvõttes turismi, aitab kaasa uute töökohtade loomisele, piirkonna tuntusele. Liigne bürokraatia kui takistus, seadused ei luba talgute korras külarahva jaoks ühiseid asju ehitada; ei luba teha rongkäiku, kus nt traktori järelkärudes on inimesed sees koos lõõtsamehega, päris karmid nõuded külalaada pidamisele. Pakume teema, mis puudutab meie järelkasvu: kuidas lapsed alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni kasvatada sellisteks, et neist asja saaks, et nad oleks mitmekülgselt arenud ja asjalikud inimesed. Siin ka lapsevanema probleem - ei tunta huvi oma laste arendamise vastu, kuigi pakutakse igasuguseid võimalusi jne. Väikeses kohas ka palju võimalusi... Keskenduda just probleemide ennetamise käsitlemisele, siis on KRM õige koht. Nii palju üritusi, nii palju eri sihtgruppe kaasatud, see ongi see, mille tõttu nt Kiviloo külavanem väidab, et neil ei ole noori, kes reede õhtuti poe taga viina jooks, ja nii iga reede. Loomulikult võib sellesama asja - aktiivse külaelu üldpreventiivse toime - ära nimetada ka mingi muu külaelu üldise teema juures, v-o selle üldise maaelu teema juures. Sest loomulikult ei tahaks ka seda, et inimesed hea lahenduse nägemise asemel hakkaksid meelde tuletama kõige võikamaid lugusid. Turvalisus, aga seostaks selle ka maaeluga. Arutleks lahenduste üle olukorras, kus politseiteenus on kohapeal sisuliselt olematu. Kuidas ennetada - laste kaasamine väiksest peale, külaüritused, kus kõik põlvkonnad on esindatud, et pubekaeas ei kaoks huvi ega tekiks vastandumist, Kiviloo külaseltsi näide. Kuidas tegeleda tagajärgedega, naabrivalve, pättide vastasleeri ühtsus, misiganes. Kuidas hajaasustusega kohtadesse uusi tasuvaid töökohti tekitada. Kaasamine kohalikes omavalitsustes. Kaasamise kohta tegi riigiametnike foorumil jube kihvti ettekande eesti NGO-de liidu juht Urmo Kübar, slaidid siin.

Ning nüüd tähelepanu kõik te suured teadmainimesed, koolitajad, rändjutlustajad, edulugude elavad kehastused, aktivistid ja silmamoondajad, kes te vähemalt ühe korra olete teisi inimesi powerpoint presentatsioonidega piinanud: Tsekkige seda presentatsiooni - siin on kasutatud kuldreeglit - vaid oluline messidz kaadris, vähese illustratsiooniga ning järgige seda esitluslaadi, see on verstapost powerpoint terroris (slaidid Urmo Kübara ülalasuvast esitlusest):

Sama ettekande kokkuvõte jutuna siin. Tema kõneles riigiametnike foorumil ja riigi tasandil, alates õigusloomest lõpetades mingi konkreetse menetluse kui teenusega, no nt sotsiaalhoolekande teenus vallas. Vaadake neid slaide ja materjale, ehk joonistuvad miskid paralleelid KOV-dega, kust tõusetub teemasid. Servast seondub sellega ka haldusterritoriaalse reformi teema, et kui otsuste tegemine läheb inimestest kaugemale, kuidas siis tagada kaasatus kui valitsemiskultuuri oluline põhiväärtus, kuidas jõuab külavanema või külaseltsi hääl valda, mille keskus asub nt Jüri alevikus? Kui te muideks need Urmo materjalid läbi vaatate, siis näete, et info jagamine on ka üks kaasamise vorm. Nii et vallasisene informeerimine seonduks ka selle kaasamisega, saaks ehk selle teema laiemaks ja sisukamaks. Ja ehk tuleb kellelgi veel mõtteid ja märksõnu selle teema kohta juurde :)

Ning lõpetuseks minupoolt head neljapäeva, kus selgub, kas Kõuelt minnakse Sakusse ainult teistele plaksutama või plaksutatakse ka meile. Kes ei ole kutset aasta tegija üritusele saanud, vaadake sündmust oma tugitoolist:

Nimelt kantakse sündmust esmakordselt üle LIVE-otsepildis aadressil www.kullaauk.ee. Ülekanne algab kell 16.00 ja kestab kella 18.00ni. Vaata ise ja ütle sõbrale ka!

Triigi mõisa fassaadist, krohvi värvidest

Mõisa renoveerimisel saabub alati hetk, mil on vaja maja välisilmega tegelema hakata ning fassaad on üks olulisemaid detaile - hakkab kohe silma. Mis värvi võõbata hoone? Triigi mõisa puhul on üheksakümnendatel sellele küsimusele vastanud arhitektuuribüroo DIA. Mehed on tükk aega mediteerinud ning käinud välja värvi - kollane. Selle tooni on omal ajal nad kooskõlastanud ka muinsuskaitseametis. Sama asutuse arhiivis on ka antud mõisa täielik krohvisondeering, uuring, mis tõestab, et ühtne toon lihtsa lahendusena ei pruugi antud hoone puhul olla õige valik. Minumeelest on muinsuskaitseameti dokumentatsioonis läbiv jama ilmakaartega - hoone paiknemisel poolilmakaarte kirre-kagu-edel-loe suhtes on minumeelest dokumenteerijatel need sassi läinud või käib fassaadide arvestamine mingil muul alusel. Mina kasutan järgenvalt ilmakaari nii, nagu neid õigeks pean, ehk peauks kirdes, sisehoov kagus, tiigipoolne kahekordne hooneosa edelas ja barokiaja sissepääs loodes. Nüüd aga sondeeringute juurde:

1,2 - Peaukse ümber on kirevad korhvikihid: kollakat, roosat, sinakat
3,4 - Samba toon samas, põhiliselt hall, valge, sekka ka sinakat
5,6 - Barokiaja sissepääs: kokku 12 kihti, millest on lahutatud seitse erinevat kirevat tooni
8 - Tiigi, päikesepoolne sein: hallikad-valged, sinakas, rohekas, täiesti puudub kollane ja roosa!

Antud nimistus on mul osa sondaaze kopeerimata, kuid mõte joonistub siit välja - tiigipoolne sein pole ilmselt suuremat osa ajast muu hoonega sama värvi olnud, seega on vägivaldne võõbata terve hoone ühte tooni. Isegi minu, kui omaarust tolerantse inimese jaoks oleks tiigipoolne sein mingit muud tooni kui valge õõvastusttekitav. Ilmselt läheb see kokku maastiku vajumisel tiigiks, hoone peegeldustega sealt. Võibolla ei üritatud kunagi selle külje krohvi toonida intensiivse päikesepaiste pärast, võibolla oli põhjus millesgi muus.

Ülimoodsa renoveerimislahenduse, nüüdseks ka muinsuskaitseametis aksepteeritud naturalistliku suuna pooldajana soovin, et Triigi mõisa fassaadid jääksid neid toone, mis hetkel on. Kõik pudenev krohv tuleb muidugi maha kraapida, aukus pinnad lubikrohviga üle mätserdada, kuid uued seinaosad kas jätta lubivalgeks või lasuurida antud fassaadiga sarnast tooni. Sel juhul jääks hoone välisilme nagu ajalooraamat või väärikas maal - kõik kihistused näha koorunud pindade näol. Võõpamisega ühtset tooni peitub alati jama, et kuskilt pudenev krohv tekitab ebameeldiva defekti, mida parandades tuleb teinekord suurem osa seinast ühtlaselt ära katta. Kireva seina puhul võib parandada loovalt või üldse parandamata jätta.

Mõned kaadrid väliskrohvipindadest:

Põneva nüansina on peafasaadil näha erinevate kihtide vahele maalitud rustika, mis pidi jätma mulje, justkui oleks hoone hiiglaslikest ehituskividest tehtud, neid jooni võiks veel mõned peale markeerida, pildil olev aken on raam kivipinnal ehk mulaaz:

Kirevuse päralt - üks näide maalilisest krohvist, sekka tsementlappimist:

Mõisa läänepoolses nurgas asub kunagine triangulatsioonipunkt:

Lõpuks vaade tiigi poolt, see sein on alati olnud valge, hallikas, variatsioonidega: