Mäol ja Paides

Kossaste kõrts

Viimasel ajal on kõneainet pakkunud Raineri tellitud Eesti- ja Liivimaa kaart, kus traditsiooniliste teede asemel asuvad rabamassiivid ja sillad üle nende. Mingist täpsusest ja detailist ei saa siinkohal rääkida, paljud ikoonid tähendavad kõrtse, kindelpunkte teekäijale, mõnedel ikoonidel pole üldsegi nime juures. Kõue-Triigi, kui maailmanaba vähemalt minu jaoks, tähistab kaardil Kassis, asukoha poolest nagu klapiks, Ardust idas, Soosild põhja (Riidamäe-Sääsküla) ja Lõunasse. Nimekuju ning kaardi iseloomu poolest pakuks ma Kassise pähe Kossaste kõrtsi, seni uurimata hoolonit, kunagist Triigi abimõisa, paljude inimeste perekonnanime koos Kõusaare ja Kõussoniga, kelle kõigi juured siit ümbrusest pärit on.

1820. aasta Triigi mõisa kaardil asub Kossaste kõrtsihoone Kõu küla ja Kossaste mõisa vahel, suur hoone koheselt läänes peale silda üle kuivajõe.

Kuivajõe säng on võimas, eriti Kõu väljamäe, kunagise hiie jalamil, vaade praeguse silla juurest Kossaste abimõisasüdame peale (Kuivajõgi on siinkohal külade piiriks):

Ning vaade väljamäelt:

Siinkohal tuleb mainida, et praegune sild asub tee õgvendusel, vana sild asus praegusest ülesvoolu lõunas, see sillaase asub otse abimõisa all, vaade vanalt sillalt:

Ning vana sild praegu, vaja pärandkultuurina arvele võtta:

Kossaste hoonestusest on säilinud magasiaida vare, paar keldrit all:


Ning veel üks kaart, TLA, 19. saj. viimane kolmandik, Kõrts kenasti peal (Krug), mingit vare pole praeguseni säilinud. EW alguses üritati abimõisa hoonetest vanadekodu teha, seda aga mingil põhjusel ei suudetud.

Kuigi Triigi mõisa hilisem kõrts asus mõisast läänes, võis varasemal ajal tähtsaim kõrtsihoone asuda just Kossastel, võibolla viitab jõe lähedus ka veeteede ajale, mis on küll õhkõrn oletus.

Kossastet guugeldades leidsin vaste EHA kinnistute registris, punasega minu tõlge:

Mõisana on Triigit märgitud juba 1479. a. Kossas ja otz (Oraveski ehk väike Kõu või Otsa talu, kõige jõepoolsem Kõue küla kinnistu) olid külad. 1524. a müüs Johann Soyge Triigi Friedrich Dückerile. 1641 Otto, Tönnise p Wrangell. (Tönnis Wrangelli naise Maya, Friedrichi t Dückeri vend Otto kaudu 01.11.1573, on tulnud Triigi Wrangellite kätte). 1649. a Bernhard (Beren), Jonase p von Saltza, kes on saanud Triigi oma teise abielu kaudu Otto Wrangelli t Elisabethiga. Pärandijagamine obristleitnant Bernhard von Salza pärijate vahel. Triigi jagatakse kolmeks osaks. Hans Heinrich Strycki lesk Anna (sünd Salza) saab külad Kossas 3 adramaad, Kau 5 1/4 adramaad ja Tammetz talu 1 /4 adramaad. Kapten Anton Schulmann saab oma naise Hedwig, Bernhardi t von Salza tõttu külad Rawell (Rava) 5 1/2 adramaad, talud Handjama (Andimäe) 1/2 adramaad, Pallal 2 1/2 adramaad, Kuckepalla 1 adramaad , Sotawe (Sotemäe) 1/4 adramaad. Elisabeth, Bernhardi t von Salza (vallaline) saab külad Firril (Virla) 5 3/4 adramaad ja Nutz (Nutu) 5 adramaad. "Die grosse Hoflage" (Triigi) saab 3 000 riigitaalri eest Anton, Heinrichi p Schulmann, kes on Hedwig Saltza abikaasa.