Kuvatud on postitused sildiga ajalooline kaart. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ajalooline kaart. Kuva kõik postitused

29.11.10

Harmi mõisasüdame interpoleeringuid



Kaartidel kasutatud maa-ameti aerofotosi, ülal tundmatu EHA kaart 19. sajandi lõpust, all Eest maakrediidiseltsi ca. 1900 2486-2-4888. Ülemiselt kaardilt selgub, et kunagine mõisa park on katnud ka praeguseid üle Kuivajõe asuvaid Pargi ja Vanaveski kinnistuid. Praegust teed Riidamäe risti pole, selle asemel tuli tee tuuleveski juurde aitade vahelt. Dominantsed teed lähtusid kiirtena mõisasüdamest, tõenäoliselt magamistoa aknast oli näha allee kuhugi Ojasoo mändideni välja.



1900. Säilinud karjakastell (all), suur ringtee kuni aitadeni, Rumbiku eluhoonet veel pole aga on majandushoone, mida enam ei ole. Veskimäe eluhoone olemas majandushoonena. Peahoonel midagi väikese veranda sarnast nn. magamistoa akna juures.

19.11.10

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond - kõrtse ja allkirju



Kiisa-



ja Ardu kõrts kaardifragmentidel 19. sajandi viimasest veerandist. Tänapäevani säilinud mõned ümberkaudu märgitud hooned.Oranzina märgitud hoone üle tee on ilmselt Ardu vanim koolmaja.



Piirikaardid, kui mitme osapoole lepingud. Mõni kupits asus nelja mõisa vahel, oi seda dokumenteerimist siis.





Hiieveski talu.

17.11.10

Triigi mõisa hoonestus aastatel 1820 ja 1875



Kuuekümnendate keskpaiku oli praeguse tööhobuste talli kõrval, tiigi poole, teine samasugune hoone, mõlemad olid tol ajal kasutusel laudana. Antud hooned on samas mahus märgitud 1875. aasta TLA kaardil (all). 1820. kaardil (ülal) asusid samal kohal kolm hoonet, tiigipoolne laut-tall? tõenäoliselt pooles pikkuses, praeguse tööhobuste talli kohal asus kaks väiksemat hoonet, risti praegusega. Tolleaegsed nuumhärjad asusid ilmselt kastell-tüüpi laudas, mis paiknes praegusel platsil, tall-tõllakuuri taga. Tall-tõllakuuri teisel pool asus tundmatu funktsiooniga väkisem hoone. Praegused kartulikeldrid, Aare Möldri järgi ka kunagised mõisa soolahoidlad, 1820. aasta kaardil puuduvad. Häärber on 1820 olemas, peahoone on sammastega aga ilma (Kotzebue-aegse) tiibhooneta.

04.08.10

portaal Paunküla veehoidla

Maaameti (üks asjalikumaid ameteid, võib täiesti asju ajada) kaardiserverisse on jõudnud uued nõukaaegsed kaardikihid. Päris hästi jälgitav on Paunküla veehoidla rajamise lugu, läbi kahe vene aja.



Tsaariaeg - mustvalge ja krõbisev pilt, sügavtrükk. Kiruvere, Tudre ja Kaks seapilli järve, soine ala Ardu poole. Pirita jõgi - peen aga kiirevooluline. Teed - kitsad ja viletsad läbi metsade, Silmsi põldude.



Nõukogude aeg. Suur üldistus, sihid läbi Paunkülataguste metsade, rohkem põlde juurde raadatud.



Sarai siin ja seal. Pirita jõgi on suunatud läbi Tudre järve - suurte vallide abiga.



Kuuekümnendad. Veehoidla võtab kuju. Punküla-Risti, Jõgiküla. Puudub teetamm edelakaldal.



Nõukogude aja lõpp, Ardu kasvab. Veehoidla, nagu me seda tunneme.

Augustiõhtutel võib näha veehoidla kaugemates nurkades - seal, kus talukohad on pooleldi vee all, avanemas portaale. Üksõhtu nägin isegi sukeldujaid, kes olid jätnud jeebi Pirita jõe kanali taha ja läbi jõe varustusega sammunud, veehoidlale, müstilisi veealuseid portaale otsima...

03.08.10

Lööra/Lõõra/Lehra



Eesti ajalooarhiivi kaardiserveris on palju uusi museaale, hulk Vana/Uue-Harmi mõõdistusi, nendest vaid üks eelskännitud - Lööra - "Karte von der Hoflage Loera zum Privatgute Neu-Harm. Karte von der Hoflage Loera zum Privatgute Neu-Harm" Kunagi olla sinna puidust häärber tekkinud, 19. saj sündisid ja surid seal mitmed Zoege von Mannteufelid, vähemalt gen. käsiraamatus olla väga paljude sünni- ja surmakohana oli see mainitud.

Maja hävis vist miski 60ndatel, vähemalt rääkis üks 60-70 vahel Kirivalla mees veel oma nooruspõlvest, kui seal see hoone alles oli.



Ja põhjalik uuem Uuemõisa generaalkaart.

15.02.10

Kose-Uuemõisa

Viisin Kose-Uuemõisa koduloomuuseumi paki Kõue kaarte, mis seal suure huviga vastu võeti, samas tutvusin selle hooaja ekspositsiooniga. Väljas oli paar uut kihekonnakaarti, järgnev osutus alles hiljem koolivõrgustiku kaardiks, paari veaga Kõue kandis:



Kui palju Kõue ajalooõpetajaid üldse oma kasvandikke Uuemõisa muuseumisse viivad, hõlmab ju antud kihelkonnaülene üritus ka praeguse Kõue valla piirkonda?



Välja on otsitud isegi kunagi toimunud kihelkonnapäeva kaart. Kes veel mäletab?



Sama detail - Triigi, Ojasoo kõige võimsamalt mägitud, ilmne Schmidti koopia.



Uus stend tutvustab kihelkonnaga seotuid isikuid.



Kose-Uuemõisa muuseumi asutaja Herman Lipp, kellelt sai koduloouurimisviiruse Erich Klaan, temalt omakorda allakirjutaja. Ehk minu vaimne vaarisa.



Otto von Kotzebue.



Triigi kool 1920ndatel.



Oru kool kalmumännikus.



Kabeli kell.

Kose-Uuemõisa mõis läheb järgmisel aastal põhjalikku remonti, sügisel kolib muuseum kuhugi Kosele ajutisele pinnale. Võimalus veel sügiseni igal esmaspäeval 13.00-17-30 läbi hüpata, ainsast muuseumist Kose kihelkonna aladel (Saarnakõrve on ka tegelt tegija aga veidi unustuses ja toetuseta).

15.12.09

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond I - Alansi mõis Pappelhof

Alustan lugudeseeriat põnevast arhiivifondist, mis kohalikele koduloouurijatele hindamatuks varasalveks - TLAs asuv Hagemeistrite fondis leiduv on saadud Kõue valla TSN täitevkomiteelt 1952. aastal, ilmselt sattus see valla omandisse Paunkülast keerulisi teid pidi peale mõisa võõrandamist, kusjuures fond sisaldab ka Triigi mõisa materjale, mis liikusid omakorda Paunkülla 1906, mil Otto Rjurik Kotzebue müüs oma valduse Paunküla Julius Hagemeistrile. Materjale on fondis alates 18. sajandist, isegi varasemaid omandiõigust puudutavaid dokumente. Fondi kaardimaterjal on väga laiaulatuslik, osad kaartidel kujutad valdused omavad nimetatud mõisatega vaid mõttelist sidet või on Paunkülas sada aastat tagasi olnud lihtsalt kaardilembeline arhivaar.

Kõue valla täitevkomitee on teinud tänuväärt töö, loovutades sellisel hulgal ajaloolisi materjale korralikule arhiivile - tuletame meelde, et kuuekümnendatel võeti sama valla otsusega maha korralik Korteni maja - ilmselt Harjumaa vanim puitehitis ning 20/21 sajandi vahetusel kadus sama vallavalitsuse mustade arheoloogide käte vahel Triigi mõisa 1859. aasta hiigelkaart.

Aga alustame ühest naabermõisa alla kuulunud küla (Alansi) kaardist.

1858. aasta Alansi kaarti on koha peal (läbi mitme postituse) korduvalt analüüsitud, isegi allakirjutaja on külasüdame visanud tänapäevase aerofoto peale. Põhjuse tagasipöördumiseks antud kaardi juurde aga andis üks hilisem sama piirkonna kaardi fragment, mis Pappelhofi (Võtikmetsa) saunamajas eksponeeritud.



Tookord, kolm kuud tagasi, tegin kaardist ülesvõtte aga unustasin vaadata koostamise aastat. Pappelhof, Võtikmetsa äärele ehitatud suur majapidamine on kujutatud võimsa hoonetekompleksina, osaliselt tänapäevani säilinud vundamentidena. (Ma loodan, et antud artikli avaldamise ajaks on kaardi originaal kusagil kindlamas kohas ning eksponeeritakse koopiat). Aga hüppame praegu tagasi 1858. aastasse ning vaatame, mis seisus oli Pappelhof siis:



Ühtset loogikat, mille järgi majapidamistele järjekorranumbreid pandi, ei ole võimalik taasluua, ometi on enamustel juhtudel ikkagi kindel järjestikuline põhjus - number üks on mõõdistamise hetke favoriit, kindelpunkt. Seega võib väita, et kapriisne mõisnik Manteuffel valis Alansi keskuseks Võtik- metsa, mäe ja põllu vahelise tühja krundi, mille ristis Paplimõisaks (N.1) ning kavatses sinna rajada ka mõisa aia (hof mit garten).

Üks üldisem kaart:



Kirjutasin välja mõned kohanimed, olgu siis mediteerimiseks nende tähenduse, päritolu kohta või siis põnevateks kindelpunktideks GPS-teenuse jaoks. Et teada rohkem nimetatud ning nimetamata paikade kohta, tuleks taas ja veelkord ristküsitleda küla vanemaid inimesi.


1. Pappelhof

hof mit garten

wöttik metz, pöld ja meggi

NE

rocka rand
roude meggi
podi meggi

W

lemmo
karja meggi
waelia meggi

NW

Pikkat pollut
Pikse meggi, pärimuse järgi ohverduskoht, ka nime järgi pikne=kõu=uku=peajumal

2. Bitterhof

Todeskatko aed ja hein

3. Tannenhof

Pater meggi
Manni meggi

Kurrewaino heinama

4. Magnushof, Alansi keskel

5. Hasenrode

Nurme aed
Nurmealune mägi

Pöra meggi

jne., järgmised numbrid juba küla keskusena Kuivajõe koolmekoha juures kobaras

kaardil N Suur oiade wahhe meggi
wöllast arro meggi ja paio
maia metza meggi

31.10.09

Top 15 asja, mis Kõue kaardist välja jäid

Veel üks põhjus, miks ma projektijuhiks ei sobi - kui Kõue kaardiprojekt oleks olnud allakirjutanu juhtida, valminuks see kusagil 2010 kevadel, kui just EAS metsaläinud projektide toimkond mind selleks ajaks ära koristanud poleks. Vaatame nüüd neid featuure, mida võib järgmise kaardiversiooni peal näha, juhul, kui järeltrükk kunagi toimub.

1. Rabava matkaküla uuendatud kaart

Mul oli valida, kas Vetepere partneri kaarti mitte uuendada või lükata kaardi esitlus Järvamaa messi esimeselt päevalt edasi. Valisin esimese variandi. Väga kahju.



2. Uue Tallinna-Tartu maantee trass

Asi, mis huvitab kaardi olulist sihtgruppi tõenäoliselt kõige rohkem, kusjuures featuur oli olemas kevadel 2008 esitletud kaardiprojekti ideeversioonis (punane triip):



3. Habaja mõisaansambli 3D akvarell

Kuna Habaja mõisa peahoone ei ole teab mis esinduslik, kuigi ansambel on valla täiuslikum, oli plaan mudeldada ning hiljem akvarellidega järeltöödelda vaade, kus terve kompleks peal. Antud tehnoloogiat olen kasutanud Triigi ja Preedi mõisa, Kõue küla ja Paide linnaväljaku peal. Minu 3D akvarellid on erakogudes Kosel, mitmes kohas Paides sh. linnavalitsuses, Nahkanuil. Kui Habaja meestel Villyl või Juril oleks tõsine soov oma elutoas või kuskil mujal ajalooline mõisaansambli vaade üles riputada, annaks selle taiese loomisest allakirjutanuga rääkida, saaks vaate koopiaid ka mujal kasutada - teeb paremat pee-erri Habajale, kui poolenisti segipekstud peahoone.

Tõenäoliselt võiks selle tööga hakkama saada ka Habajal registreeritud JukoTec, kuigi valmis vaate post-protsessingut akvarellitehnikas tuleks ikkagi allakirjutanult sisse osta.

4. Ehitusaastaga kivid hoonetel

Kõikide muude tahutud kivide, mis kaardile läksid, jäi üle palju peamiselt 19. saj. lõpu klombitud ehituskivide pilte aastaarvudega.

5. Paunküla veehoidla väikeste saarte nimed (tata-aasu, püksisääresaared jne.)

6. Mägede markeering kriipsukestega, mis risti samakõrgusjoontega - aastasadu vana süsteem, mis taalelustatud uues "Regios"

7. Dracula (vaata postituse allpool kirjatüüpi kaardil) või pseudo-art-deco stiilis tiitel - trükki läks tavalise kirjaga. Dracula stiilis valla kirja olen kasutanud ametlikel Triigi blankettidel.

8. Kirjanduse loetelu Kõue kandi kohta, tegelikult oleks see kopeerinud väikesetiraazilises trükises "Kõue" avaldatud nimistut.

9. Pärandkultuuri täielik nimistu koos õigete koodidega. Ei õnnestunud hankida ametist, kes neid invertariseeris.

10. Crosslinking erinevate märkide vahel, mis tähistavad samu objekte.

11. Lisa koostööpartnerid Kose vallast, Järvamaalt, Raplamaalt. Üht-teist läks kaardile ka, eks vaadake ise nädala pärast, kuhugi nurka oleks võinud ju panna noolega Mäo poole "Põhjaka söögikoht, Eesti esirestoran, avatakse 2010".

12. Ajalooliste kaartide osaline interpoleerimine põhikaardiga. Olemas oli see algversioonis "Dracula".

13. Ajalooline Kose kihelkonna ja Järvamaa piirid. Selle puudumisest on mul kõige kurvem meel.

14. Mõisate saksa/rootsi/venekeelsed nimed

15. Valla tunnuslause. Ilmselt ei saanud veel valitud ka.


Kokkuvõtteks võib öelda, et hea, et niigi läits, kasvõi võrreldes 2008 alguse ja 2009 keskpaiga kaarti trükki läinud versiooniga. Vaadake ise:

Kaardiprojekt, mille esitasin Jänedal kevadel 2008, kogukonnaliidrite, projektijuhtimise (valmis antud projekti kondikava ja veendumus, et allakirjutanust pole projektijuhti) ja turunduse koolituse ühiseks lõputööks, tänud Järva Arengu Partneritele, kelle abiga toimub nädala pärast ka valmis kaardi esitlus:



Siin juba maa-ameti vana aluskaardi peal juunis 2009 - palju asju peal, kuid grupeerimata:



Peaaegu lõplik trükiversioon (päris viimast ei viitsi konvertida), esitlus 6.11.2009 Järvamaa messil:

30.09.09

Suur Harjumaa Kagutee



Ajaveebide postituste zanr soo- ja rabaületuste kirjeldustest, saartel asuvatest talukohtadest on saavutanud omamoodi täiuse Orrisaare ja Nahkanui lehekülgedel, antud nädalavahetusel läbitud teelõik võib olla aga tuhat aastat tagasi kõige tähtsam ja liiklustihedam - asus see Eesti- ja Liivimaa piiril, praeguse Järva- ja Raplamaa vahel, selle tee patrullimiseks on püstitastud Paide linn, seda mööda käidi Keavast, Varbolalt ja Lohust Tarbatusse ja Pihkva.

Peale põhjasõda jäi aga teelõik unustusse, polnud enam käijaid ega põhjust käia. Siiski, Schmidti kaardil on Rumbi-Piiumetsa lõik märgitud, see on rajana peal isegi tänapäevastel detailkaaridel.



Rännakut alustasime Raplamaa poolt, Rumbil on taastatud kärgkasttehnikas sild, kus jõe keskel asuv omamoodi palkmajake on täidetud kividega, toestamaks jämedaid palke:



Rumbi talukoht, kõrtsi koht on eemal:



Kui õige teeots üles leida, võib näha unustusse vajunud teed kenasti sihina metsa sees:



Madalamad alad on prügitatud okstega, palkidega, teetamm on hästi näha ja säilunud:



Piiumetsa pool läheb tee võsaseks, Riiali kahest võimsast talukohast on ühel olemas majaase:



Antud teelõik on tõhusaks teelühenduseks (shortcut) kesk-Eestis matkates, ootan, et tõsisemad jalgrattamatkajad viimistlevad võssa kasvanud kohti matseetadega. Läbin antud trassi kindlasti veel järgmisel hooajal.

22.09.09

Täna toimub TLN-TRT maantee Silmsi lõigu arutelu

Variant maksab 100M rohkem, kui eelnev töövariant, kui see kõiki osapooli rahuldab, võib saada rohelise tule tee ehitus. Minu poolt teoreetilise arheoloogia järgi tundlikuks piirkonnaks peetud kääbas jääb trassilt välja, Saare talukoht pärandkultuuri all saab veidi koppa, maantee lõikab kahte vanemat teed, Saarele ning keskaegset Riidamäe-Silmi trassi, märgituna veel versta- ja EW kaartidele. Ravilas elab üks mees, kes on Silmsi tagant rabast kunagi pooleksväänatud mõõga ja kannuseid leidnud, viimased olevat tal veel kuuri all, õnneks on projektis erakorralisteks kuludeks planeeritud ca. 40MEEK.



Riidamäe-Silmsi talitee oli keskajal populaarne:



Kui keegi täävitab, et USA ehitab iga sekund sama palju kiirteid, kui meie aasta jooksul, võib küsida, paljudest rabadest sealsed teed läbi ehitatakse? (veetaseme langetamine?)



Ardult sõidetakse trassile Silmsi-Rava vaelise Andimäe sõlme kaudu, Kõuelt Ardusse ei pea enam strateegilist trassi läbima, saab sõita selle pealt üle:



Kukepala ristmik paistab eritasandiline (kõige ülemine kaart), eemal on väike parkla, kus siis jalgrattur ja motomees kokku võivad saada.

05.08.09

Tellisetelöövi abi vaja!

Mellini kaardil näeb Kõue kandis kolme telliselöövi (Zeiegeley):



1. Oraveskil ehk väike-Kõus, dokumenteeritud, detailkaardil aastast 1859 palju hooneid peal, lubjaahju vare siiani Triigi külas.

2. Paunkülas, samuti dokumenteeritud.

3. Kolmas lööv seisab kusagil Kantküla kohas, täna kõnealusest külast läbi sõites nägin küntud põllul tuhandeid vihma väljapestud savitoru tükke:



Terrakotatorude siseümbermõõt on kuskil 50mm, välis 100mm. Kas on tegu kunagise melioratsioonipeentorustikuga või on see sealse telliselöövi toodang, ei oska öelda. Ehk lugeja teab?

04.08.09

Väike soojendus ajaloohuvilistele 18. septembri Ajaloo õhtuks

valdo.praust: tere
kas 18. sept sobis Sulle ja majale?

me: esialgsetel andmetel kyll
ma sattun homme majja, siis panen füüsilisse kalendrisse kirja, siis on raudne

valdo.praust: selge

me: 99.75% et ei ole midagi muud ees suures kalendris

valdo.praust: ok
vanad teed on hakanud ka teadusmaailmas huvi pakkuma
esialgu küll Kagu Eesti osas

me: vaatasin seda
veidi v66ras kant minu jaoks
aga põnev

valdo.praust: siinset kanti (ma julgen öelda) ei ole senini keegi eriti süstemaatiliselt uurinud ses osas

me: kesk eesti on vaeslaps jah
eestimaa osa vähem kaetud rootsiaegse katastriga ka

valdo.praust: laiguti on
sellest mulle piisab

me: midagi on jah

valdo.praust: ja ma usun, et seis 1200-1300 ja rootsi ajal oli üksteisest ikka väga erinev
1790ndate Mellin on ju üle Eesti olemas
ja 19. saj. mõisate kaardid

me: on

valdo.praust: näiteks Narva maantee lõigu Jäneda-Jootme osas sain ma inspiratsiooni ühest 17. saj kaardifragmendist
see ainus selle kandi kaart 17. sajandist

me: verstakaart mul abiks olnud orienteerumistel
rabasillad peal, vanemad sihid
hea detail
saarnakõrve häärberit 60s nägid?

valdo.praust: kus?
sest majast on kaks pilti ERMis
Krusensterni kogus
ca 1930ndad

valdo.praust: kohe vaatan
ma olen nüüd sellest teemast veidi eemal old
kus sa said selle?

me: viimane elanik
30-60 a
elas seal
hiljem maja surigi

valdo.praust: 1964 lammutati maha
aastaarv pärit kahest kohast, eksimist ei usu

me: klapib
vbl tuleb veel vaateid välja

valdo.praust: väga hea
on's see nüüd 17. sajandi hoone või peale Põhjasõda püstitatu?
üks vanaproua kes koha seal kõrval elab (elas 1999), ütles, et seal olid maalitud talalaed ja jalgadel kahhelahjud
ja sealt, kus hiljem tuulik oli, olevat raidkive välja tulnud
et see on kabeli koht
Mellinil on kabelivaremed peal
keegi ajaloolastest ei ole minuteada huvi tundnud, mis ja millal seal oli

me: leidsin ka nõmmjärve ja mudajärve
saarnakõrve kaardi pealt

valdo.praust: väga hea

me: on hoopis vanamõisa

valdo.praust: kunagi siis seletad mulle mis on mis ja kus on kus

me: kaks saarnakõrvet
ehk VM oli SK osa

valdo.praust: see üks väheseid kaarte, millest ma aru ei saa

me: või vanem mõisakoht
kohe saad aru

valdo.praust: umbes nii 1 300st...
mul ei ole kaarti ees

valdo.praust: sealne mõisakoht... kuhu see hilisemast jääb?
asimuut ja kaugus?

vaata kasvõi selle kaardi pealt
SK all, VM kaks küla NNE

valdo.praust: selgepilt
Nõmme kõrtsi taga, sealt kirdes

me: just

valdo.praust: väga huvitav
ega sa mõisakohas käinud pole?

me: seal uus asustus peal
kunagi lähen

SK oli kunagi soontagana
VM siis saarnakõrb tol ajal
VM rohkem kõrvemaa osa ka

valdo.praust: nii et rootsiaegne mõisakoht oli siis seal?
ja 64 lammutatu on siiski hilisem ehitis?

me: sarekorb, kahe järvega ja hoone asus praeguses VM, tolleaegne sontacken, ilma hooneta ilmselt praegune SK
nii et jah, vanem SK oli hoopis VM
palju peamurdmist

valdo.praust: selgepilt
üks väike kild veel Sinu kandist
lugesin Kelchi kroonika järje (Põhjasõja aeg) läbi
on seal ühes kohas kirjas, et Vene väed tulid Paide kandist üle Kose Tallinna poole
ja Kose lähedal põletasid maha Habaja ja Ravila mõisad
Vana-Harmit (Ojasood) selles nimekirjas ei ole



ja nagu ma tean, päris kõike nad oma teel ka ei põletanud
seega... ei ole välistet, et sealne hoone jäi püsti

me: Ojasoo mees väidab sama

valdo.praust: mille põhjal?
faktid?

me: sisetunne?

valdo.praust: noh jah...
sisetunne on üks asi, faktid teine

me: enne kui palgi süsinikanalüüsi ei tee, ei saa kindlamat väita

valdo.praust: sisetunne aitanb fakte otsima hakata
süsinik annab ebatäpselt
dendrokronoloogia annab aasta pealt

me: õige

valdo.praust: ma tean veidi neid tehnoloogiaid

me: ojasool on põnev palkosa
mitu maja üksteise sees nagu

valdo.praust: tunned Sa selle mõisa omanikku hästi?

me: mõned luugid väiksed

valdo.praust: heameelega ajaksin juttu

me: seinad madalad
veidi tunnen

valdo.praust: on Su telefon korras nüüd?

me: ta oleks ilmselt huvitatud
ei ole veel

valdo.praust: ma mõtlesin uue pildi teha aga... pooled fassaadi aknad ikka valed
vähemalt mõni nädal tagasi olid
ma vanaaegsete jalgratastega tegelenud ja nende jäänuseid kokku tassinud siit ja sealt

me: väljast on jama ja värv
seest on põnevam

valdo.praust: millal on Sul plaanis oma telefon korda teha?

valdo.praust: nii et vabalt võib olla, et see on Eesti üks vanimaid puiduts mõisahooneid?
Käru vana maja on arhiivimaterjale uskudes 1692

me: mõned palkosad vbl kyll

valdo.praust: Kärul muidgi... on autentsed lakakambrid
ja nende aknad koos raamide ja slustega
sulustega
ja rootsiaegsete klaasidega :)
ja rootsiaegse sinakashalli värviga :)
ma üllatusin kui sinna sisse läksin

me: tasub siis minna

valdo.praust: neid kambreid pole viimased 150 aastat tõsisemalt kasutatud

me: ojasool olevat paunküla secondhand aknad
vahepeal pold midagi
hea et onn pysti jäi

valdo.praust: jah
peale nende kahe on paar loetud hoonet 17. sajandist... ma mõtlen puitmõisaid
Noarootsi pastoraat
võibolla Kursi poastoraadi vanem osa, aga see pole kindel
Penuja vanem osa, aga see on nüüdseks rusuhunnikuks
vist kõik
paari maja osas mul veel kahtlusi
Keskvere Läänemaal
Vändra pastoraat
aga need võivad olla juba ka 18. sajand

valdo.praust: siin tõmbaksin joone alla
kuigi paar kahtlust on veel

valdo.praust: kas Habaja on eravalduses?
laguneb ja laguneb ja laguneb... :(
kunagi oli see kohaliku ühistu käes (veel)

me: mingi arusaamatu asi on seal omandiga
nagu kedagi ei huvitaks
super hoone muidugi
veidi on vahelage alla tulnud

valdo.praust: jah... :(

me: mantelkorsten ilus

valdo.praust: kaks tükki olnud

me: uksed aknad paremad eest ära tassitud

valdo.praust: kahjuks

ja kahjuks majandi ajal seest tundmatuseni ringi ka tehtud

me: vbl mingi voodri all on veel midagi

valdo.praust: nojah

me: ok, vaatame, kohtume


valdo.praust: ok, anna teada, kui Sul telefon korras

me: ok
jõudu

valdo.praust: tänan