Seoses ülimalt keerulise seisuga meediaturul nullindate lõpul teatan kahetsusega, et Jakobson, kelle horoskoobi 2009 täppiminemist antud ajaveebis on üritanud tsekkida nädala jooksul ligi 1000 esoteerikahuvilist, on loobunud koostööst S ajaveebiga, nagu on läinud parematele pakkumistele (minu andmetel väljamaa palgale) ka Mang ja Paukson. Jakobson korjati suurte lehtede poolt üles ning ta kirjutab ise sel aastal nii Mangi kui Pauksoni (sel aastal siis algaja poolt, säästu) ennustusi.
Kunagi ustav, põllumeeste, omariikluse ja rahvusliku progressi eestseisja aga ei jätnud S ajaveebi jugejaid päris kuivale. Seda enam, ta ei loo oma versiooni moonutatud tulevikust ning ei laota seda lugejate ette nagu lasteaiakasvataja tittedele vaid pakub horoskoobijutustamisnarratiivi, mis kutsub kanapimedad ning teised oma tulevikku mitte omavad, vaid teiste elu ja õpetusi ahmivad molluskeluvormid ennast kordki ületama ning arutama, kas mõtlemis- ja aistmisorganites midagi siiski toimub ning kas täisväärtuslik elu kui selline on võimalik peale horoskoobi vaatamist?
Lubage esitleda, eksklusiivne JAKOBSONI VIDEOHOROSKOOP 2010:
Lülita sisse oma kõige suurema kinsekoobiga teler, keera põhja lampvõimu voluum, pane video paariks tunniks bufferdama... vaata, et vaid nägemisorganid paistavad pehme tugitooli polstri vahelt välja... vajuta plei!
31.12.09
24.12.09
Jakobsoni suur horoskoop: mida tõi 2009?
Raske südamega pean oma astraalkeha jupid paksu lume all magavate hark- ja hõlmatrade, laastumasinate terade alt kokku korjama ning materjaliseerima need bit-baitideks just selles ajaveebis, mis vastu uut aastat guugli otsimootorite esilehel figureerib - vastu pimeduses guugel(horoskoobil)davatele oma esimest või äärmise juhul teist eluringi elavatele inimsesarnastele olenditele - oo pime ja pimestatud rahvas - vaid tänu teie vaimupimedusele on mul vaja kinnitada, et aasta tagasi lubasin just neid asju mis juhtvad või veidi vähemat.
Loe täispikka Jakobsoni-Jacobsoni horoskoopi juba paari päeva pärast või ära telli mingeid paberlehti!!!
Loe täispikka Jakobsoni-Jacobsoni horoskoopi juba paari päeva pärast või ära telli mingeid paberlehti!!!
20.12.09
Jõuluvalgus?
Sellised valgussambad on praegu seal, kus tavaliselt Ardu. Mis see olla võiks - vaata järgi ja jäädvusta!
15.12.09
Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond I - Alansi mõis Pappelhof
Alustan lugudeseeriat põnevast arhiivifondist, mis kohalikele koduloouurijatele hindamatuks varasalveks - TLAs asuv Hagemeistrite fondis leiduv on saadud Kõue valla TSN täitevkomiteelt 1952. aastal, ilmselt sattus see valla omandisse Paunkülast keerulisi teid pidi peale mõisa võõrandamist, kusjuures fond sisaldab ka Triigi mõisa materjale, mis liikusid omakorda Paunkülla 1906, mil Otto Rjurik Kotzebue müüs oma valduse Paunküla Julius Hagemeistrile. Materjale on fondis alates 18. sajandist, isegi varasemaid omandiõigust puudutavaid dokumente. Fondi kaardimaterjal on väga laiaulatuslik, osad kaartidel kujutad valdused omavad nimetatud mõisatega vaid mõttelist sidet või on Paunkülas sada aastat tagasi olnud lihtsalt kaardilembeline arhivaar.
Kõue valla täitevkomitee on teinud tänuväärt töö, loovutades sellisel hulgal ajaloolisi materjale korralikule arhiivile - tuletame meelde, et kuuekümnendatel võeti sama valla otsusega maha korralik Korteni maja - ilmselt Harjumaa vanim puitehitis ning 20/21 sajandi vahetusel kadus sama vallavalitsuse mustade arheoloogide käte vahel Triigi mõisa 1859. aasta hiigelkaart.
Aga alustame ühest naabermõisa alla kuulunud küla (Alansi) kaardist.
1858. aasta Alansi kaarti on koha peal (läbi mitme postituse) korduvalt analüüsitud, isegi allakirjutaja on külasüdame visanud tänapäevase aerofoto peale. Põhjuse tagasipöördumiseks antud kaardi juurde aga andis üks hilisem sama piirkonna kaardi fragment, mis Pappelhofi (Võtikmetsa) saunamajas eksponeeritud.
Tookord, kolm kuud tagasi, tegin kaardist ülesvõtte aga unustasin vaadata koostamise aastat. Pappelhof, Võtikmetsa äärele ehitatud suur majapidamine on kujutatud võimsa hoonetekompleksina, osaliselt tänapäevani säilinud vundamentidena. (Ma loodan, et antud artikli avaldamise ajaks on kaardi originaal kusagil kindlamas kohas ning eksponeeritakse koopiat). Aga hüppame praegu tagasi 1858. aastasse ning vaatame, mis seisus oli Pappelhof siis:
Ühtset loogikat, mille järgi majapidamistele järjekorranumbreid pandi, ei ole võimalik taasluua, ometi on enamustel juhtudel ikkagi kindel järjestikuline põhjus - number üks on mõõdistamise hetke favoriit, kindelpunkt. Seega võib väita, et kapriisne mõisnik Manteuffel valis Alansi keskuseks Võtik- metsa, mäe ja põllu vahelise tühja krundi, mille ristis Paplimõisaks (N.1) ning kavatses sinna rajada ka mõisa aia (hof mit garten).
Üks üldisem kaart:
Kirjutasin välja mõned kohanimed, olgu siis mediteerimiseks nende tähenduse, päritolu kohta või siis põnevateks kindelpunktideks GPS-teenuse jaoks. Et teada rohkem nimetatud ning nimetamata paikade kohta, tuleks taas ja veelkord ristküsitleda küla vanemaid inimesi.
1. Pappelhof
hof mit garten
wöttik metz, pöld ja meggi
NE
rocka rand
roude meggi
podi meggi
W
lemmo
karja meggi
waelia meggi
NW
Pikkat pollut
Pikse meggi, pärimuse järgi ohverduskoht, ka nime järgi pikne=kõu=uku=peajumal
2. Bitterhof
Todeskatko aed ja hein
3. Tannenhof
Pater meggi
Manni meggi
Kurrewaino heinama
4. Magnushof, Alansi keskel
5. Hasenrode
Nurme aed
Nurmealune mägi
Pöra meggi
jne., järgmised numbrid juba küla keskusena Kuivajõe koolmekoha juures kobaras
kaardil N Suur oiade wahhe meggi
wöllast arro meggi ja paio
maia metza meggi
Kõue valla täitevkomitee on teinud tänuväärt töö, loovutades sellisel hulgal ajaloolisi materjale korralikule arhiivile - tuletame meelde, et kuuekümnendatel võeti sama valla otsusega maha korralik Korteni maja - ilmselt Harjumaa vanim puitehitis ning 20/21 sajandi vahetusel kadus sama vallavalitsuse mustade arheoloogide käte vahel Triigi mõisa 1859. aasta hiigelkaart.
Aga alustame ühest naabermõisa alla kuulunud küla (Alansi) kaardist.
1858. aasta Alansi kaarti on koha peal (läbi mitme postituse) korduvalt analüüsitud, isegi allakirjutaja on külasüdame visanud tänapäevase aerofoto peale. Põhjuse tagasipöördumiseks antud kaardi juurde aga andis üks hilisem sama piirkonna kaardi fragment, mis Pappelhofi (Võtikmetsa) saunamajas eksponeeritud.
Tookord, kolm kuud tagasi, tegin kaardist ülesvõtte aga unustasin vaadata koostamise aastat. Pappelhof, Võtikmetsa äärele ehitatud suur majapidamine on kujutatud võimsa hoonetekompleksina, osaliselt tänapäevani säilinud vundamentidena. (Ma loodan, et antud artikli avaldamise ajaks on kaardi originaal kusagil kindlamas kohas ning eksponeeritakse koopiat). Aga hüppame praegu tagasi 1858. aastasse ning vaatame, mis seisus oli Pappelhof siis:
Ühtset loogikat, mille järgi majapidamistele järjekorranumbreid pandi, ei ole võimalik taasluua, ometi on enamustel juhtudel ikkagi kindel järjestikuline põhjus - number üks on mõõdistamise hetke favoriit, kindelpunkt. Seega võib väita, et kapriisne mõisnik Manteuffel valis Alansi keskuseks Võtik- metsa, mäe ja põllu vahelise tühja krundi, mille ristis Paplimõisaks (N.1) ning kavatses sinna rajada ka mõisa aia (hof mit garten).
Üks üldisem kaart:
Kirjutasin välja mõned kohanimed, olgu siis mediteerimiseks nende tähenduse, päritolu kohta või siis põnevateks kindelpunktideks GPS-teenuse jaoks. Et teada rohkem nimetatud ning nimetamata paikade kohta, tuleks taas ja veelkord ristküsitleda küla vanemaid inimesi.
1. Pappelhof
hof mit garten
wöttik metz, pöld ja meggi
NE
rocka rand
roude meggi
podi meggi
W
lemmo
karja meggi
waelia meggi
NW
Pikkat pollut
Pikse meggi, pärimuse järgi ohverduskoht, ka nime järgi pikne=kõu=uku=peajumal
2. Bitterhof
Todeskatko aed ja hein
3. Tannenhof
Pater meggi
Manni meggi
Kurrewaino heinama
4. Magnushof, Alansi keskel
5. Hasenrode
Nurme aed
Nurmealune mägi
Pöra meggi
jne., järgmised numbrid juba küla keskusena Kuivajõe koolmekoha juures kobaras
kaardil N Suur oiade wahhe meggi
wöllast arro meggi ja paio
maia metza meggi
14.12.09
Konkreetne päev
Peale mitut nädalat hämarust oli täna lõpuks päev, kahe väikse polaaröö (a 18h) vahel. Jõudsin isegi pilti teha. Ülemisel sain kaadrisse esimesed päikesekiired Triigi mõisahoone katuselt.
Järgneva pildi tegin vähem kui kuue tunni möödudes, loojuv päike Kõue-Triigi ministeeriumikooli hoone taga.
Just niimoodi ta loojuski.
Kui päikeseline on Sinu valla volikogu?
Avaldan üle kuu aja vana kirja Kodukandi meililistist (üks esimestest, milles on minu jaoks point). Võibolla seletab see kiri nüüdseks juba ära leierdatud ning sära kaotanud Obama-effekti ehk kui volikogus esindab inimesi juba väiksema kogukonna eest seinud inimene versus segaste motiividega poliitik või ego- ehk võimumaniakk. Teisest küljest tuleks külavanematel ja seltsijuhtidel olla apoliitiline. Kui päikeseline on Sinu valla volikogu?
Head külade eestvedajad!
Väike kommentaar ka minu poolt,
olin üks initsiaator, kes ärgitas koguma infot volikogudesse valitud külaliikumise eestvedajate kohta.
Minu arvates on väga oluline ja tähelepanuväärne, et külade eestvedajad, olgu külavanemad või seltside eestvedajad, tahavad, suudavad ja julgevad kandideerida volikogudesse. Võtmaks vastutust ja osaleda otsustamises.
Kui tegime Mai Kolnes’iga projekti külaliigutajate ja valla juhtide ning volikogude koostööst, selgus väga põnev tendents. Nendes valdades, kus külade eestvedajaid oli volikogudes vähemalt pool kõikidest volikogu liikmetest, oli olukord tunduvalt päikselisem. Valla eelarved olid sama pingelised, kuid valla juhid ja volikogu liikmed, kellega intervjuusid tegime, pidasid endastmõistetavaks külaliikumiste aktiivset toetamist, projektide kaasfinantseerimist jne. Kui volikogudes olid üksikud külaliikumise eestvedajad, siis sellist positiivset trendi välja ei tulnud.
Tegime intervjuude põhjal järelduse, et volikogudes, kus külaliikumise eestvedajad, meie head sädeinimesed, on enamuses, suudavad nad mõjutada õhkkonda volikogudes. Volikogudel tekib parem pilt külade vajadustest, ootustest ja külade suutlikkusest ise asju ära teha. Ehk teiste sõnadega, kui sädeinimesed on volikogudes tugeva osalusega, suudavad nad volikogu pöörata tugevasti „külade usku“. Ehk siis MOTT („mida oligi tarvis tõestada“). Ärge võtke seda seost absoluutsena, kuskil võib olla valdasid, kus sädeinimesed on ülekaalus, aga ikka asjad ei edene nii nagu vaja. Tegemist on tendentsiga, tõenäosusega, et sädeinimesed suudavad üldjuhul muuta õhkkonda volikogudes.
Lisan ka lingi nende intervjuude kokkuvõtete kohta. See on Kodukandi kodulehel üleval.
http://www.kodukant.ee/files/3767e1211f8b696e6766c965ade49afc.pdf
Minu poolt tugev käepigistus nendele külade sädeinimestele, kes volikogudesse valiti ja keda inimesed usaldavad. Ega see kerge ei ole, MASU ajal otsuseid teha. Aga keegi teine neid otsuseid paremini ei tee kui külade asjatundjad ja sädeinimesed.
Jõudu teile kõikidele
Ivi Proos
Head külade eestvedajad!
Väike kommentaar ka minu poolt,
olin üks initsiaator, kes ärgitas koguma infot volikogudesse valitud külaliikumise eestvedajate kohta.
Minu arvates on väga oluline ja tähelepanuväärne, et külade eestvedajad, olgu külavanemad või seltside eestvedajad, tahavad, suudavad ja julgevad kandideerida volikogudesse. Võtmaks vastutust ja osaleda otsustamises.
Kui tegime Mai Kolnes’iga projekti külaliigutajate ja valla juhtide ning volikogude koostööst, selgus väga põnev tendents. Nendes valdades, kus külade eestvedajaid oli volikogudes vähemalt pool kõikidest volikogu liikmetest, oli olukord tunduvalt päikselisem. Valla eelarved olid sama pingelised, kuid valla juhid ja volikogu liikmed, kellega intervjuusid tegime, pidasid endastmõistetavaks külaliikumiste aktiivset toetamist, projektide kaasfinantseerimist jne. Kui volikogudes olid üksikud külaliikumise eestvedajad, siis sellist positiivset trendi välja ei tulnud.
Tegime intervjuude põhjal järelduse, et volikogudes, kus külaliikumise eestvedajad, meie head sädeinimesed, on enamuses, suudavad nad mõjutada õhkkonda volikogudes. Volikogudel tekib parem pilt külade vajadustest, ootustest ja külade suutlikkusest ise asju ära teha. Ehk teiste sõnadega, kui sädeinimesed on volikogudes tugeva osalusega, suudavad nad volikogu pöörata tugevasti „külade usku“. Ehk siis MOTT („mida oligi tarvis tõestada“). Ärge võtke seda seost absoluutsena, kuskil võib olla valdasid, kus sädeinimesed on ülekaalus, aga ikka asjad ei edene nii nagu vaja. Tegemist on tendentsiga, tõenäosusega, et sädeinimesed suudavad üldjuhul muuta õhkkonda volikogudes.
Lisan ka lingi nende intervjuude kokkuvõtete kohta. See on Kodukandi kodulehel üleval.
http://www.kodukant.ee/files/3767e1211f8b696e6766c965ade49afc.pdf
Minu poolt tugev käepigistus nendele külade sädeinimestele, kes volikogudesse valiti ja keda inimesed usaldavad. Ega see kerge ei ole, MASU ajal otsuseid teha. Aga keegi teine neid otsuseid paremini ei tee kui külade asjatundjad ja sädeinimesed.
Jõudu teile kõikidele
Ivi Proos
08.12.09
Ainult 1 küsimus: mis ajaloolisi kaarte sisaldab GPS?
Teglelikult ei ole ma ligi kaks aastat metsas GPSi kasutanud - olen orienteerunud tänu oma biokumpuutrile, teinekord lisana kaasas prinditud kaardid ja kompass. Kahe aasta jooksul on tehnika kõvasti edasi arenenud, isegi väike mäkk käib tänapäeval pluusitasku. Oziexplorer oli kunagi kõva sõna - sai ise kaarte modida ja edida, eelistasin mütata ajalooliste kaartide järgi, neid lisaks Ozi uuemale demoversioonile veel mitu tükki mälus:
EW aegne - üldmüttamiseks hea, paarkümmend kilomeetrit koduraadiusest eemal kenasti peal, ka Rõõsa kaitseala, isegi üks Tagametsa:
Tõeline ajalookaaride gurmee-kuningas - 1820. hof Kau palkteede ja muinaskohtadega, järgneval kaadril NW-SE kulgemas tee Palalt Nõmmele, edasi pelgupaikadesse rabas, kursor 200 aasta vanuse palktee jupikese peal, kus Rävali jõulukuuse akstsioon toimus (mudas):
Verstakaardi tükk NE Loosalu järvest kuni SW Järvakandi mõisa maadeni - abiks Raplamaale sattudes:
Ning lõppu üks üldkaart, muinas-Eesti haldusjaotusega, kas tulevased suurvallad?
GPS on saanud laiatarbekaubaks nagu hambahari või taskulamp, turismiteenus - kas siis jalgsi, jalgrattal või maasturil, orientiiriks suunav GPS on sama tavaline nagu burgerrestoranis käimine, kui paljud teenusepakkujuad aga kasutavad ajaloolisi kaarte põhjana?
EW aegne - üldmüttamiseks hea, paarkümmend kilomeetrit koduraadiusest eemal kenasti peal, ka Rõõsa kaitseala, isegi üks Tagametsa:
Tõeline ajalookaaride gurmee-kuningas - 1820. hof Kau palkteede ja muinaskohtadega, järgneval kaadril NW-SE kulgemas tee Palalt Nõmmele, edasi pelgupaikadesse rabas, kursor 200 aasta vanuse palktee jupikese peal, kus Rävali jõulukuuse akstsioon toimus (mudas):
Verstakaardi tükk NE Loosalu järvest kuni SW Järvakandi mõisa maadeni - abiks Raplamaale sattudes:
Ning lõppu üks üldkaart, muinas-Eesti haldusjaotusega, kas tulevased suurvallad?
GPS on saanud laiatarbekaubaks nagu hambahari või taskulamp, turismiteenus - kas siis jalgsi, jalgrattal või maasturil, orientiiriks suunav GPS on sama tavaline nagu burgerrestoranis käimine, kui paljud teenusepakkujuad aga kasutavad ajaloolisi kaarte põhjana?
01.12.09
Kesk-Eesti turism - utoopia või mõtetus?
Nädalapäevad ning veidi rohkem tagasi käisin Järvamaal, kuhu kutsuti mind ühte turismiprojekti kaasaaitama. Tegu oli kohaliku Leader-grupiga (maaelu edendamise euro-rahhv), kellel konkreetne projekt turismi arendamise meetme raames tules. Kes elab Kõuel, Paide vallas, Karedal, Allikul, Jaanis, Koigis, Koerus või Albus ning ei ole kuulnud Järva Arengu Partneritest, võiks selle organisatsiooni toimimise loogika endale selgeks teha, kui pea võtab. Kes juba on liige, see on ühtlasi ka andmebaasis, mis on oluiliseks algmaterjaliks antud projekti jaoks. Milliseks?
Kuigi allakirjutaja ei pruugi olla üldsegi nõus poolteadvusel viibivate lõtvate rahakotiraudadega bussitäite subjektidega, keda antud projekti raames keskeestist teavitada püütakse, paistab turismis ainus kindla peale minek olevat turismipaketid.
Kirjeldatava projekti selgrooks on JAPi liikmete poolt PRAEGU pakutavad turismipaketid (konkreetsed tegevused võivad olla loomulikult JAPivälised). Projekti üheks väljundiks on turismikaart, mida esitatakse Tourestil (juba veebruaris!), kus siis kõik paketid ja võimalused peal ja kirjas, rahvusvaheliseks levitamiseks. Allakirjutaja astub ilmselt projekti siis, kui paketi- ja muud konseptsioonid on valminud ning kujundus võib alata. Tourest 2010 on üritus, kus rahvusvahelise publiku ees võiks tulla esitlusele ka Kõue valla infokaart, mille Järvamaa esitlus tagasihoidlikuks jäi (hetke vaikus mainitud kaardi ümber tuleneb järgmistest asjaoludest: 1. Projekti aruandlus on vaja valmis saada 2. Ootan, et keegi teine teeks väikse ülevaate, kasvõi Kõue Kuulutajas ja ülivihase 3. Kuna Kõue kaart on aktuaalne mitu aastat ning turismihooaeg praegu just ei käi, siis ei pea kella külge kõike panema 4. Kuna projekt osutus võimsamaks ja laiahaardelisemaks, siis tuleb veel võimalusi passida, et tiraaz sattuks õigetesse kohtadesse).
Kuigi JAPi piirkonas, mis moodustab kesk-Järvamaa ning Kõue valla, ei tehta numbrit valla- või maakonnapiiridest, arutlen siinkohal, mis ja kuidas kohalik elu Kõuel saaks vunki juurde antud turismiprojektist. Tõenäoline paketi pakkuja oleks Rabava matkaküla-Kiruvere-ma-ei-tea-mis-järjekordse-ühenduse loodusmatkapakett, räätsad olevat juba olemas. Võtikmetsa on JAPi liige, ma ei oska öelda, kas paketi pakkumiseks ollakse juba valmis, mis on jutuks tulnud, on GPS-bashing (Alansi TLA kaart pärandkohtadega oluline element, postitus sellest õige pea!).
Kuna Järvamaa kohtumisel nädal tagasi oli viiest kohalolevast inimesest kolm Kõue vallast, siis sai teada trende ka kohalike tegijate kohta. Minu mäletamist mööda on kõige vanemad turismi tegijad Kõuel Ardu külalistemaja ning Paunküla puhkekeskus, mis kuulu järgi renditakse mõlemad teistele tegijatele välja. Mõlemad on peal ka Kõue infokaardil, kuigi antud ettevõtted tiraazi kaardist endale ei soovinud (kas järjekordne ämber antud kohtade turunduses?). Mõlema koha näol on tegu minumeelest super hea asukohaga pleissidega (esimene Tartu maantee ääres, teine kesk-eesti mere või minu poolest kasvõi kesk-eesti saadjärve (Paunküla veehoidla) kaldal.) Millest siis vilets tulevikuperspektiiv (peale masu ja Ansipi)? Ardu külalistemaja on kena koht, bussitäiel turistidel pole seal aga midagi teha, sest ei mahu majja ööbima, lisaks tagasihoidlik turustus, nagu juba öeldud. Siinkohal räägiti Paide nelja kunni hotellist, mis müüs mõned aastad tagasi remondi käigus osa tubasid offissiteks maha, jättes endale vaid 40 kohta, mis vajalik bussitäie turistide teenindamiseks. Siis aga hakkas üks somm kunni hotellitoas elama, pluss veel paar tüüpi. Ning hotell polnud enam võimeline bussitäit teenindama!!! Paunküla puhkekeskus aga on viimastel aastatel kõvasti laienenud - kõiksugu ilusad puitehitised toetavad ujuvat sauna, buss või kaks mahuks, ma arvan, sinna ööbima küll. Kas siin võib olla ülelaienemine vastu viletsat aega? Ei oska öelda.
Mida kokkuvõtteks öelda? Et käivet teha, on vaja koostööd võimalikult paljudega, olla pakettide osa, seal kus võimalik ning kus bussid terendavad, lisaks kaval turundus, seal kus võimalik. Või on midagi veel mis pirrud kahel otsal tulele aitaks?
Kuigi allakirjutaja ei pruugi olla üldsegi nõus poolteadvusel viibivate lõtvate rahakotiraudadega bussitäite subjektidega, keda antud projekti raames keskeestist teavitada püütakse, paistab turismis ainus kindla peale minek olevat turismipaketid.
Kirjeldatava projekti selgrooks on JAPi liikmete poolt PRAEGU pakutavad turismipaketid (konkreetsed tegevused võivad olla loomulikult JAPivälised). Projekti üheks väljundiks on turismikaart, mida esitatakse Tourestil (juba veebruaris!), kus siis kõik paketid ja võimalused peal ja kirjas, rahvusvaheliseks levitamiseks. Allakirjutaja astub ilmselt projekti siis, kui paketi- ja muud konseptsioonid on valminud ning kujundus võib alata. Tourest 2010 on üritus, kus rahvusvahelise publiku ees võiks tulla esitlusele ka Kõue valla infokaart, mille Järvamaa esitlus tagasihoidlikuks jäi (hetke vaikus mainitud kaardi ümber tuleneb järgmistest asjaoludest: 1. Projekti aruandlus on vaja valmis saada 2. Ootan, et keegi teine teeks väikse ülevaate, kasvõi Kõue Kuulutajas ja ülivihase 3. Kuna Kõue kaart on aktuaalne mitu aastat ning turismihooaeg praegu just ei käi, siis ei pea kella külge kõike panema 4. Kuna projekt osutus võimsamaks ja laiahaardelisemaks, siis tuleb veel võimalusi passida, et tiraaz sattuks õigetesse kohtadesse).
Kuigi JAPi piirkonas, mis moodustab kesk-Järvamaa ning Kõue valla, ei tehta numbrit valla- või maakonnapiiridest, arutlen siinkohal, mis ja kuidas kohalik elu Kõuel saaks vunki juurde antud turismiprojektist. Tõenäoline paketi pakkuja oleks Rabava matkaküla-Kiruvere-ma-ei-tea-mis-järjekordse-ühenduse loodusmatkapakett, räätsad olevat juba olemas. Võtikmetsa on JAPi liige, ma ei oska öelda, kas paketi pakkumiseks ollakse juba valmis, mis on jutuks tulnud, on GPS-bashing (Alansi TLA kaart pärandkohtadega oluline element, postitus sellest õige pea!).
Kuna Järvamaa kohtumisel nädal tagasi oli viiest kohalolevast inimesest kolm Kõue vallast, siis sai teada trende ka kohalike tegijate kohta. Minu mäletamist mööda on kõige vanemad turismi tegijad Kõuel Ardu külalistemaja ning Paunküla puhkekeskus, mis kuulu järgi renditakse mõlemad teistele tegijatele välja. Mõlemad on peal ka Kõue infokaardil, kuigi antud ettevõtted tiraazi kaardist endale ei soovinud (kas järjekordne ämber antud kohtade turunduses?). Mõlema koha näol on tegu minumeelest super hea asukohaga pleissidega (esimene Tartu maantee ääres, teine kesk-eesti mere või minu poolest kasvõi kesk-eesti saadjärve (Paunküla veehoidla) kaldal.) Millest siis vilets tulevikuperspektiiv (peale masu ja Ansipi)? Ardu külalistemaja on kena koht, bussitäiel turistidel pole seal aga midagi teha, sest ei mahu majja ööbima, lisaks tagasihoidlik turustus, nagu juba öeldud. Siinkohal räägiti Paide nelja kunni hotellist, mis müüs mõned aastad tagasi remondi käigus osa tubasid offissiteks maha, jättes endale vaid 40 kohta, mis vajalik bussitäie turistide teenindamiseks. Siis aga hakkas üks somm kunni hotellitoas elama, pluss veel paar tüüpi. Ning hotell polnud enam võimeline bussitäit teenindama!!! Paunküla puhkekeskus aga on viimastel aastatel kõvasti laienenud - kõiksugu ilusad puitehitised toetavad ujuvat sauna, buss või kaks mahuks, ma arvan, sinna ööbima küll. Kas siin võib olla ülelaienemine vastu viletsat aega? Ei oska öelda.
Mida kokkuvõtteks öelda? Et käivet teha, on vaja koostööd võimalikult paljudega, olla pakettide osa, seal kus võimalik ning kus bussid terendavad, lisaks kaval turundus, seal kus võimalik. Või on midagi veel mis pirrud kahel otsal tulele aitaks?
Tellimine:
Postitused (Atom)