Ersa puukunst

Mõned leiud Kõuel üleval olevast ersade näituselt:



Veskikompleks:



Midagi tänapäevast:



Puukunst elab edasi:



Jälle see kuulus ersa maja:



Kindlus-saun:



Stiilne külatänav:



Tüüpiline puutöömees:



Vaata lisaks Ersa rahvarõivaid Kõue veebist.

Valimisvanker veereb...

Üldiselt olen ma peitnud telefoni praeguseks ära, sest pidevalt helistatakse ja üritatakse mind kandideerima panna KOV valimistel. Arvata võib, et minu värbamine paneks liitlaste heaks tööle ka ühe väga tõhusa kohaliku propagandamasina-ajaveebi, S-veebi, mille ulatus on vaata et suurem, kui kohalikul vallalehel. Just ajaveebi neutraalsuse taotlus on põhjus, miks ma ilmselt ei kandideeri, põnev oleks muidugi potentsiaalsete oponentide pakkumine ka ära kuulata, kuigi telefon on praeguseks juba peidetud. Miks ma veel selle aasta valimised kandideerimata mööda tahan saata? Pean tunnistama, et ei ole praktiliselt kunagi valimas käinud. Trä-vallis elades oli võim liiga kauge, Järvamaal elasin ja töötasin erafirmas, kuhu kohalik poliitika praktiliselt ei jõudnud, kui vaid siis Roosna-Alliku vallavanema ja volikogu esimehe näol, kes mõisa käisid uudistamas. Kõuel olid viimased valimised verised, peksti ja vahetati värvi ka pärast tulemusi, Maalehe veergudelgi. Nii et, teritan sulge ja olen see hooaeg objektiivne, kogemus vaatlejana puudu, ehk kunagi vanemana üritan.

Valmisringkonnad Kõuel:

Korteni maja - üks vanimaid puithooneid Eestis (lammutatud)?

Väike vestlus Valdoga Korteni maja teemadel, ole kohal 5. septembril Sae külas, kus toimub mälestuskivi panek!


Korteni maja Rootsi keeli korten-umbes valvama, olevat püstitatud Rootsi riigi poolt teede kontrolliks
yks hypotees mida tasub kontrollida

Angerja kandis olevat analoogne korteni maja olnud
voose tee ja trt maantee trass enamvähem ristub Korteni maja juures, kus mantelkorstna juures käisime
olevat pataljon sees istunud seal ja kontrollind liiklust
ühtib ka legendiga, et seal rootsi sõjavägi korteris olnud

Valdo: tere
ju siis
sest mina eeldan teedevõrgu järgi, et sild on senini samas kohas
ja peale silda Voose pool keeras paremale ära, millist looget pole enam alles
Sinu oletus on äärmiselt loogiline
kust see inff pärineb?

me: vanad mehed mõtlesid välja

me: kose koduloolased
tulevad 18 kohale

Valdo: ju on...

me: 5. sept korteni maja mälestuskivi paigaldus

Valdo: ega ükski hüpotees pole kunagi tõene ja ükski tõde absoluutne
mina esitan oma versiooni

me: just

Valdo: sellest on pagana kahju, kui üks rootsiaegne puithoone säilis 1960ndateni ja siis maha lõhuti :(

Valdo: mul ei ole keeleajaloo inimest kõrval
ma ei tea, kas korten võis tähendada tollases rootsi keeles valvet või vahti
praegu on igatahes see tähendus moondunud
vakt, bevakning, värn öeldakse selle kohta praeguses rootsi keeles

Valdo: kort on kaart või foto kaasaja rootsi keeles
korten on sama asi mitmuses, nii palju ma grammatikat tean ;)

Valdo: aga ma püüan veel asja uurida, 18ndani aega on
ma pole keeleteadlane

Valdo: miks ei ole korteni maja pärandkultuuri nimekirjas?

me: kahe silma vahele jäänud?
Valdo: vaatasin just, pärandkaardil seda pole

12:32 PM aga muide... kort... ja kaardivägi... äkki on seotud?
peab uurima
keel on kummaline asi, ajas muutuv
ja kort ning ingliskeelne guard
indoeuroopa sõnatüved on paljud sarnased
saksa keeles on ka sõna garde olemas täitsa

kuigi viimased sajandid on valvet nimetatud rohkem sõnaga wache (wachhaus, wächter)

me: 1689 ehitatud, siis vast võis vahimaja kutsuda mõne rootsi murraku järgi, maja talbkatusega

Valdo: kust aastaarv?
muide, prantsuse keeles tähendab "garde" valvama
ma ei tea peast, kuidas sama asi alamsaksa keeles on
tean, et kuni Põhjasõjani rääkis siinne ülemkiht ülemsaksa asemel alamsaksat

Valdo: ka alamsaksas on garde sõna olemas

me: daatum pärit Mari Aljas Kose KHK tekkimine ja areng 19.saj.

juhendaja Lembit Andresen

viide omakorda G.Bergert

Triigi kunagine juhataja

Järvamaa, august 2009. Kimmkatuse hooldamisest Esna mõisa näitel

Puitkatuse plussiks on nägusus, ökoloogilisus, kergestipaigaladatavus ja lihtsus laaste, eriti kimme koduste vahenditega teha. Sageli unustatakse keerulisem viimistlus ning hilisem hooldus - need asjad on Esna mõisa peahoone juures väga vajaka. Ilma servalauata külg näitab kimmkatuse alustamistehnikat - kolmekordse ülekattega materjal on altpoolt kompenseeritud lühikese kimmijupiga, kõige all omaltpoolt toetav täispikkuses kaunistuseta kimm:



Kui vaatame profiili alt, selgub, et 2005 paigaldatud eeltõrvatud kimm hakkab juba orgaanikat välja kasvatama:



Reegli järgi tuleb eeltõrvatud kimmi tõrvata uuesti kahe aasta pärast, seega on jäädud hiljaks juba kaks aastat, järgmine varasuvi on tagumine aeg - need paar hooletut aastat maksavad tagasi paarkümmend aastat lühemas katuse elueas.

Tõrvamata kimmi tuleb võõbata aasta pärast ning siis jällegi kahe aasta pärast. Eks see tsükkel pikene kogu aeg.

Millal tõrvata? Vana kimmimees ütleb, et kõige parem aeg on varasuvi, igal juhul on vaja oodata viit vihmata ööpäeva, et tööga peale hakata, nagu tegin alljärgnevalt:

Järvamaa, august 2009. Nipi Kõrsi talusildi tooriku edasiarendus

Mina arendaks vaba käega seda puuplanku edasi umbes niiviisi:

Järvamaa, august 2009. Ojataguse mõis

Kus siis asus täpsemalt Ojataguse mõis, Purdi-eelne rõhumise kants (Valdo skeem)?

Viskasin kaardid kokku ja sain teada, ülal verstakaart:



Detailsem vaade aerofoto peal:



Ojataguse, hilisema Vanamõisa sihis oli ehitatud Anna postijaam, foto Kuma kirjastuse mõisaraamatust:



Ojataguse (Vanamõis) praegu:

Järvamaa, august 2009. Tee endale täielik mõisakompleks

Kes meist ei tahaks olla uhke maamõisa omanik? Paraku pole see privileeg kõigile võimalik ning paljud meist kükitavad ja kütavad võõraste ahjusuude ees või kompenseerivad oma mõisnikuiha muude tegevustega.

Nüüd on aga võimalik olla kõigil mõisakompleksi omanik. Prindi endale välja ilmselt Eesti ilusaima interjöörgiga mõisa, Vodja peahoone, ilmselt ilusaim ehitis Järvamaal - kavaleride maja ning lisaks veel köögimaja (Põhjaka peaköök) ning tallihoone:






Ehitised lõika välja ja kleebi kokku järjekorras müürid, katus, korstnad, põhi. Ülejäänud paberiga süüta kamin ning valmistu pikaks ilusaks kütte-kaduhooajaks.

Järvamaa, august 2009. Ilusaim mõisakooli interjöör?

Vodja mõisa peahoone interjöör on saanud värskendust - lasketiiru omanduses olnud ruumid olid militaar-khakid kuni ökoremondini 2005, ühed profimad kohupiimapinnad olid need kirjud valged seinad tol ajal.

Suvel 2009 on osaliselt seinu lihvitud, leitud uusi krohvikihistusi, mida siis omakorda on kirkate lasuurpõhivärviüleminekutega, kohati poole seina laiuste gradientidega, vürtsitatud. Ilus, inspireeriv!

Lihtne leivaahju võlvi lappimise õpetus

1:



2:

Showlendajad

ES-PCO tegi showlendu Kõue kohal külapäeval 22. aug.

Ojasoo kaardi interpoleering verstakaardiga

Oijas Byy, Gambla Harm till hörig uti Kosk sochn och Harrien 1-2-C-IV-69

Korteni maja

Üks EAA kaart, kus Korteni maja asukoht on tähistatud "Schulhaus":



Kose Kihelkonna koolivõrgustiku tekkimine ja areng lisapildid:

Oh linnu

Kiruvere Saaga

Artikkel, mille leidsin Kõue vallalehest, mis aga nõuaks suuremat lugejaskonda.

Tsiteerin Kõue Kuulutajat August 2009 (lühendatud):

KIRUVERES NÄIDATI TAAS MUINASAEGA

Andrus Altmeri

MTÜ Austrvegr Seltsi ja muinaslaagri korraldusmeeskonna liige

11.-12. Juuli toimus Kiruvere järve lähistel Kõue vallas kolmas Kiruvere Muinaslaager. Muinaslaager on igaaastane ajaloohuviliste ja taaskehastajate kokkutulek, mida korraldab MTÜ Austrvegr Selts. Tegu on tänapäeval laialdase ja populaarse vaba aja veetmise viisiga, kus ajaloohuvilised ja entusiastid tegelevad neile hingelähedase ajaloolise perioodi elustamisega. Entusiastid hangivad endale riided, jalanõud, aksessuaarid ja kõik muu niimoodi, nagu ajaloolaste ja arheoloogide arvates tolle aja inimestel oli. Erinevus samuti populaarse LARP-iga seisneb selles, et ajaloo taaskehastajad juhinduvad ajaloost, samas kui LARP lubab ja õhutabki tegelejaid juhinduma ning läbi mängima omaenda või ilukirjandusest pärinevaid fantaasiamaailmu.
Ajalooline taaskehastamine (historical reenactment) on sisuliselt mingi kindla ajalooperioodi (või üksiksündmuse) uuesti "loomine" ja nii on maailma eri paigus populaarseimad ajalooperioodid erinevad.

Näiteks Ameerika Ühendriikides omab enim populaarsust Kodusõja (1861-65) periood, kus ajalooliste lahingute jaoks kogunevad kokku sama suured mitmetuhandelised rahvahulgad nagu tollal. Suurbritannia ajaloos pöördelist Hastingsi lahingut (1066) taaskehastab igal aastal tuhandeid huvilisi. Eestis, nagu ka mujal Batlikumis ja Skandinaavias, on populaarne nn. "viikingaeg" ja eriti sellele järgnev periood 11.-13. sajandil, mida on rahvusromantiliselt nimetatud Eesti kuldajastuks. Nii kogunesidki juulikuus kokku Eesti, Läti ja Leedu muinasaja taaskehastajad, et taasluua oma esivanemate elu-olu, koos tolleaegse kaubapunkti laagrimelu, käsitööliste, kaupmeeste ja sõdalastega. Seekordne Muinaslaager oli oma osalejate arvult senini suurim, mis näitab nii ajaloo taaskehastamise kui Kiruvere Muinaslaagri kasvavat populaarsust. Meie lõunanaabrite lätlaste ja leedukate seas kutsutakse Kiruvere festivali „Best of Baltikum“!

Kohtumiseni Kiruveres 9.-10. juuli 2010. a.


Kiruvere saaga 3. osa



See juhtus kolmandal Kiruvere Kärajate aastal, kui kuningas Lennart, keda hüütakse Naerusuiseks, pidi end kaitsma oma vaenlase Edvardsi eest, keda hüütakse Sepaks. Isegi kõige vanemad ei mäleta, miks need kaks kuulsat sõdalast vaenus olid, kuid vähesed küsisid seda, kui Edvards kogus suure sõjaväe ja tuli sõjaga Lennarti vastu. Ja temaga tulid sõdalased paljudest maadest, tuli palju lätlasi Latgalest ja Semgalest ja osa isegi Liivi aladelt. Isegi mõned Rävala palgasõdurid olid nende seas ja ühinesid Edvardsiga tema sõjakäigul. Ja tuli ka salk leedulasi Taraila Vägeva juhatusel, et otsida kuulsust ja rikkusi sõjas. Seda kuuldes puhus Lennart Naerusuine oma sarve ja kutsus oma sõdalasi, sõpru ja vasalle sõtta. Enamus neist tulid Rävalast Lindanise kantsist, kuid tuli ka Indrek, keda kutsutakse Ilusaks, oma sõdalastega Rotelevikust. Paljud tulid, kuid mõned kartsid vaenlase suurt hulka ning ei vastanud oma kuninga kutsele. Nähes, et tema väesalk on liialt väike vastase suure hordi kõrval, taganes Lennart Kiruvere külast, kus oli tema aujärg, ja liikus lähedalasuvale saarele, mida kutsuti tollal Sipelgasaareks. Ja et vesi seal on madal, sai sõjavägi saarele liikuda jalgsi. Kuid mõned olid siiski nii hirmul uppumise kartuses, et nad oma turvised ja raskemad relvad ära viskasid vette minnes ja mõned keeldusid vette minemast ning ei uskunud võitu ja jätsid oma kuninga maha. Ja Lennart käskis ehitada saarele kindlustatud laagri ja tema sõdalased langetasid puid ja ehitasid pallisaadi. Varsti oli kuulda Edvards Sepa sõjasarvi ja tema vägi piiras Kiruvere küla. Kuuldes, et tema vaenlane on põgenenud saarele, käskis Edvards oma sõdalastel mitte asuda küla riisuma, kutsus kokku oma väejuhid ja käskis asuda Lennartit jälitama. Seal juhtuski, et tema käsud seadis kahtluse alla Taraila Vägev leedulaste salgast. Ja nii nagu on komme, valisid kõik sõjamehed uuesti omale juhi. Ja selgus, et enamus oli Edvardsi poolt, kes keelas kohalike talupoegade ja käsitööliste riisumise, mida mõned tema väest ihkasid teha. Ja nii alustas ka Edvardsi vägi liikumist Sipelgasaarele. Ja mõned ütlevad, et karistuseks oma ülbuse eest, mõned aga et oma kuulsusejanus läks Taraila oma sõjameestega kõige ees läbi vee. Tõeliste sõdalastena ei visanud nad ära oma turviseid ja kiivreid uppumishirmus, vaid ujusid julgelt kõige raske varustuse ja relvadega saarele, et leida vaenlane. Ja Edvards hoiatas oma sõdalasi, et Lennart on kaval ja võib põgeneda laenatud rõivas ja turvises ning käskis tappa kõik need, kes saarel on, et tabada oma vaenlane. Kuid Lennart vajas aega, et lõpetada oma laager ja nii kutsus ta oma sõjameeste seast kedagi, kes läheks kõige ette ja hoiaks vaenlast kinni, kuni pallisaad valmis saab. Ja algul ei astunud mitte keegi esile, sest see oli ohtlik ülesanne. Aga siis astus esile Andrus Kõvernäpp ja võttis selle asja enda peale. Ja ta läks saare otsa, kus Edvardsi malev vett ületas. Ja paljud laagrinaised ja teised, kes malevaga koos liiguvad tulid üle vee koos sõdalastega. Ja nii kummaline, kui see ka tundub, juhtus nii, et nemad olid esimesed, kes saarele jõudsid ja liikusid sisemaale. Aga nad peatusid Andrust nähes, kes oli otsustanud, et ennem langeb, kui kedagi läbi laseb. Ja nii oli ta oma valvekohal, kui leedulaste salk ründas ja alustas lahingut. Kuigi ta oli üksi mitme vastu, ei taganenud Andrus mitte, vaid tõmbus puude vahele, kus ta sai paremini end kaitsta. Ja see oli Taraila ise koos teise kuulsa leedu sõdalase Ragnarasega, kes teda ründasid ja esimestena mõõgad ristasid. Taraila aga, janunedes kuulsuse järele, hüppas liialt kärsitult, libises ja kukkus Andruse mõõga ette. Ja sellest ohust päästis tema Ragnaras, kelleta Taraila oleks kindlasti langenud. Ja kuigi ta võitles hästi, langes Andrus varsti leedulaste mõõkade all ning tema luud jäeti pleekima puude vahele. Ja paljud noist, kes malevaga koos liikusid, tulid ja panid lilli ja värskeid lehti tema hauale, sest tema vaprus oli paljudele näha olnud. Aga Edvardsi vägi oli varsti kaitsjate ligi ja lahingusarved hüüdsid mõlemal poolel. Ja nagu on kombeks, hüüdsid mõlemad pooled solvanguid ja sõimu üksteisele enne liginemist. Ja juhtus nii, et Lennart Naerusuine oli alati eelistanud kahekäekirvest oma relvana ega katnud end kilbiga nagu teised. Ja kuna tema väge oli vähem, saatis ta oma ihukaitsjad kilbirivisse ja jäi üksi. Seda nähes haaras Edvards Sepp viskoda ja heitis selle oma vastase pihta. Ja tema silm oli täpne ja käsi kindel, sest viskoda tabas Lennartit rindu ja läbis tema turvise ning ta langes. See põhjustas palju segadust ja arvates, et tema vaenlased on löödud, jooksid laiali ka Edvardsi ihukaitsjad. Ja juhtus, et üks Lennarti sõdalastest nimega Lauri, keda hüütakse Vareseks, leidis Edvardsi kaitsetuna ja ründas teda odaga. Olles äsja võitnud oma vaenlase, langes Edvards ka ise odast läbistatuna. Ja nii kaotasid mõlemad malevad oma juhi ja lahing oli nüüd üks suur segadus ja arusaamatus. Paljud Edvardsiga tulnud sõdalased, eriti eesti hõimude hulgast, olid tulnud vaid tema pärast ja ei tahtnud sõdida ilma oma kuningata. Ja nad jätsid maha ründajate lipu ja liitusid laagris olevate kaitsjatega. Ja juhtus nii, et üks sõdalane Priit, keda kutsutakse Paadimeheks, hüüdis oma sõbrale Lauri Varesele, samale, kes tappis Edvardsi, et too oma odaga torkaks läbi ühe põõsa. Ja kuigi ta ei teadnud, milles asi, tegi Lauri nagu öeldud. Ja juhtus nii, et Taraila Vägev oli just teiselpool põõsast ja ta sai nii pihta odaga ja langes. Nüüd oli langenud kolm kuningat ja segadus oli veel suurem. Ja see oli verine ja julm taplus ning ilma juhatuseta löödi ründajad segamini ja paljud neist langesid. Aga teised tahtsid jätkata laagri piiramist ja lahing jätkus. Kuid mõned neist tungisid laagrisse ja kindlustasid end seal. Ja juhtus nii, et kaitsjad pidid nüüd ründama omaenda laagrit. Ja jälle kolisesid kilbid ja purunesid taprite all, mõõgad suplesid veres ja odad läbistasid mehi ja turviseid. Ning lõpuks löödi viimased maaletunginud lätlased ja leedulased taganema ja nad kõik langesid ning nende luud kuhjusid laagrirusudel. Ja sestsaadik kutsutakse Sipelgasaart mõnikord Kolme Kuninga Saareks või Kuningatesaareks, kuna nii Lennart Naerusuine, kui Edvards Sepp, kui ka Taraila Vägev on maetud sinna. Ja nende kõrval lebab seal palju kuulsaid ja vägevaid sõdalasi, nende luud vedelemas puude vahel.

Mõisa peahooned: Triigil ehitusjärke keskajast, Ojasoo hilisem

Kui kellelgi on tekkinud viimasel ajal tunne, et selle ajaveebi suurem osa postituste teemasid ja kommentaare on hõivanud Valdo Praust, siis arvab ta täiesti õieti - käesoleva ajaveebi põhjalik läbitöötamine on üks osa ettevalmistusest, mis Valdo teeb 18. septembriks, kui esitab Kõue Rahva Majas Kose kohelkonna teedevõrgu väljakujunemise loo. Selle ürituse reklaam veel tuleb, aga punane rist tasub kalendrisse teha kõigil ajaloohuvilistel, -õpetajatel ärksamate õpilastega, nii Kose kihelkonnast kui ka kaugemalt, siit kandist kulges läbi tähtsaid teid. Tõotab tulla ülipõnev üritus!

Väike näidis on alljärgnevale kaardile soditud Alansit Habajaga ühendav unustusse vajunud teejupp:



Praegu aga väike chat peale Triigi-Ojasoo-Saarnakõrve-Korteni trippi:

Valdo: tegelikult meil vedas mõlema mõisa juures ilmaga
oleks võinud paduvihma tulla, nagu mul kodus
aga ikkagi... mina usun, et Kõue mõisa raidraamidega aken on keskaegne:



nagu ka 3 küünlanišši
Vana-Harmi on selgelt uuem
aga võta Sa kinni, kas 17. või 18. sajand
stiilil pole vahet
samas... seda ma ei usu, et puitosa on ehitet mitmes järgus
liiga sümmeetriline eest ja tagant
aga seal võib keldri juurest just peamiselt olla vanu osi sees



või mõnes vaheseinas
keldris on vähemalt kaks järku
ja paistab, et parempoolne ots on vanem
kuna korsten asub keskel, kuulub see praeguste mõõtmetega maja juurde



mantelkorsten seest:



otsakorstnad on ilmselgelt 19. sajand
nagu ka parempoolse saali tükeldamine tubadeks
tugitalastikki oli lakas olemas ja alles
mõlemal pool identne
jälle... tüüpiline toolvärk nii 17. kui ka 18. sajandile
ahjukahlite katketega sama lugu



rahasid ja asju, mis olevat olnud prügi sees, ei näinud
ja rootsiaegsed rahad pole ka tõestus
ikka peideti vanu asju pööningule
keskaega ma neid keldreid ei paigutaks
vähemalt võlve mitte
muidugi võis keskaegne hoone asuda samas ja ulatuda paremale välja
samas võis seal olla ka kõrvalhooneid
nagu ikka peahoone esiväljaku külgedel
ilmselgelt on keldrid käinud välja ainult paremasse otsa
mitte sisse, nagu nüüd
ülakorrusel oli ärklituba välja ehitet ainult paremas otsas
keegi oli hiljem talastiku vahel tellismüüre maha lõhkunud
lakatrepi koht tõenäoliselt algne

fasswaerk pööningul:



kummaline on see, et ei ühtegi vana sulust, pisidetaili jms
ma saan aru, et hoone oli tühjalt rüüstatud, aga ikkagi
kas ma olen Sulle näidanud Käru mõisahoone lakatubade sisevaateid?
viimase lauajupi ja aknanurgani 1692...
mul siin arvutis pole, aga kunagi näed
mul jäi suu lahti, kui nägin
sinakashall värv ka peal... nagu tollele ajale kombeks
teine otsakabmer oli seest osalt lõhutud
olevat tahetud metskonnale kortereid teha 1950ndatel
aga keegi oli öelnud, et laed ei kannata
vasaku otsa kamber aga alles, v.a., uks, mida oli kellelgi vaja läinud
jämedapaisulise profiiliga piirdelauad alles, sinakashall värv (jäänused) peal
aknaklaasid nagu keskaegsetel kirikutel, pisikesed ruudud, väga lainetav ja mulliline ja paks
ilmselgelt 17. sajandi klaasiruudud

Mustla-Nõmme kõrts:



Äsja väljapuhastatud Korteni maja mantelkonrstna jäänuk tellispõrandaga, siin toimub üritus vist 5. septembril:

BS või uue generatsiooni spämm?

Ma ei oskagi midagi öelda järgneva maili kohta, mille just avasin. Mis lugeja veebivorm, kust nad minu aadressi on saanud?

Kas järgmisena võib oodata kirja stiilis "Hei, oled kriitiliselt kirjutanud oma blogis ajakirjandusest ning sul on elada jäänud pool päeva"?

See on muidugi eriti, ma ütlen ERITI kõva sõna, kui klassikalise ajakirjanduse õppejõu ligi kaks nädalat tagasi kribatud artikli link mulle personaalselt saadetakse.

Või on tõesti klassikaslise ajakirjandusega nii ühel pool, et iga kriitiline 50 lugejaga päevas ajaveeb saab omale meeldetuletuse juhi, õpetajate ja klassiklalise ajakirandusõppejõudude poolt, kuidas peab blogima

U S K U M A T U !

Kui minu teooriad ei pea paika, siis palun kommenteerige seda absurdi.




from EPL lugeja
to juhan
date Fri, Aug 14, 2009 at 3:49 PM
subject Eesti Päevaleht - sinu sõber soovitab artiklit

Tere, Juhan!

Eesti Päevalehe lugeja nimi soovitab Sul lugeda EPL artiklit "MART RAUDSAAR: Blogosfäär ja Twitter kui moodsa aja tulivesi"

Va­na fi­lo­soo­fi­li­ne kõnekäänd „mõtlen, tä­hen­dab, olen ole­ma­s” näib jää­vat ühe mood­sa­ma var­ju – „kom­mu­ni­kee­rin, tä­hen­dab, olen ole­ma­s”.
http://www.epl.ee/artikkel/474775

hei, oled oma veebis kirjutanud kriitiliselt klassikalisest ajakirjandusest, tõstes esile blogijaid. nüüd klassikalise ajakirjanduse õppejõud tahab vett peale tõmmata blogijatele?
nimi
--
Selle uudise saatis teile EPL.ee lugeja omal algatusel veebivormi kaudu

Rännak Kiruveres

Mõtlesin rännata ajas tagasi tuhat aastat



ühte Kiruvere külla

Seal on mägine, seal on järv



See on võimas küla

seal sulatatakse metalli ja klaasi



Sepp töötab seal päev otsa



Lõkked tossavad seal hommikust õhtuni



väga perekas hõim



Seal tehakse tasemel käsitööd



kogu aeg tehakse seal midagi



või kui ei tehta siis ollakse niisama mõnusalt koos



Aga ükspäev tuli sõjakas hõim lõunast
ja asus elama Tudre järve kaldale



Kiruvere mehed asusid oma küla kaitsma



Läksin minagi