Kose kihelkonnapäevad 27-29.08.2010

Kuna Kõue vallas on külavanemad vaid Kõue Külade Seltsi ja AKL Seltsi küladel pluss Rõõsal ja Silmsil aga tegusaid inimesi ehk mujalgi, jagan üleskutset Kose Kihelkonnapäevadele.

Tere Kõue valla külavanem!

Kutsun teid oma külaseltsiga osalema 28. augustil 2010 Kose kihelkonnapäevade (27-29.08.2010) raames Kose kiriku ümbruses aset leidval turul. Turutänav saab olema piki jõeäärset jalgteed Kehra mnt. sillast Aasumäeni. Ootame, et iga Kose kihelkonna küla tuleks oma varikatusega ja selle all oma väljapanekuga. Tutvustaks oma küla ehk mingi stendiga ja paneks müügile oma külas toodetud käsitööd ja hoidiseid ja aiasaaduseid (eelmine aasta osutus kõige minevamaks kaubaks samal hommikul puu alt korjatud ploomid). Lisaks ootame, et iga küla küpsetaks piruka(d), mis kihelkonnapiruka nime all ühele lauale koondatakse ja millest väärikas zürii parima piruka välja valib. Ja seegi pole veel kõik. Iga küla peaks ka oma võistkonna võistumängudeks välja panema.
Muidugi eeldab kõige selle korraldamine eelregistreerimist. Täpsem info tuleb edaspidi, aga võite juba mõtet tasapisi arendada, et oskaksite järgmisele kirjale kohe vastata. Kihelkonnapäevadel toimub palju muudki huvitavat.
Osalemissoovist andke teada mare.palgiÄTTeelk.ee hiljemalt augustikuu esimese nädala lõpuks.


Rõõmsat ja kaunist suve!
Mare Palgi
EELK Kose koguduse õpetaja

Triigi mõisa renoveerimise XIII nädala kokkuvõte

Progress on märgatav. Tiigipoolne osa aprillis, kaks kuud tagasi:



Nüüd:



Fassadid siis:



Ja nüüd:



Väikseim tiik, mis harva vees, aprillis:



Nüüd:

S ajaveeb - kahe aastane!

Veidi statistikat:

Külastusi alates 22. juuni 2009: 28 333
Lehekülje vaatamisi: 51 444
Erinevaid külastajaid: 12 501

Külastusi alates 1. jaanuar: 13 875
Lehekülje vaatamisi: 24 490
Erinevaid külastajaid: 6 861


Alates viimasest loendusest aasta algul on otsitumad teemad:

postvundament (ehk öko vundamendipost ca. 25 krooniga!)
138 (87.68% uusi külastusi)

laastumasin
117 (49.57% uusi külastusi)

saeraam
86 (84.88% uusi külastusi)

Uute külastuste arvust võib järeldada, et saeraami ja postvundamendi suudab lugeja endale ehitada, laastumasinat aga tullakse ikka ja jälle vaatama (endal areng olemas aga pole dokumenteeritud).


Popimaid otsisõnasid enimotsitavast vähemotsitavani (valikuliselt):

"ardu vald"
esna mõis
laagripukk saele
korteni maja
põhjaka mõis
vahastu saueaugu pooleliolev maja
kadja küla
alaska saeraam
kimmkatus
paberkrohv
kadja
käru mõis
saekaater
kümblustünni joonised
järvamaa turism
habaja lasteaia juhataja
mobiilne saekaater
puutöö
põhjaka kokad
viikingite küla
laudkatus
seidla tuulik
ardu sovhoos
turismipakett
väätsa kodanikumaja
kõue triigi mõis
liimeister katuselaast
minisaekaater
eesti talurahvaarhitektuur
kimmi masin
kuidas teha metallidetektorit
kädva küla
lattsaeraam
mõisalegendid
druzhba chainsaw
kimmide lõikamine
kuidas teha kümblustünni
kunstiteraapia ajalugu
lumi katusel
pikipuu kett nurk
rava küla harjumaal asuv mõis
tulealustuslaastude valmistamine
vaba töökohad kõue vallas


Üksikud otsisõnad, mis väärivad äramärkimist (1500 hulgast):

ardu gerassimov
arheoloogia detektoristid
arheoloogiline puit
blogger elu kloostris
dateering ase
ehedana säilinud talukoht
eesti hobusekas
estonian saekaater chainsaw
ettejoonistatud pildiga lõuend
fassadi suujendus
fotod oravatest
fotos de alana norra e outras pessoas
fotosid vanast esna raudteejaamast

füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud

hamba masina
harvesteri+juhile
hooratta balanseerimine
hotelli pakettide loomine
husqvarna xp -mugav -hortulus -uusimaid -uuemaid -kergemaid
inva sapakas
joonistus põtrast
jää kiruvere
karge uksindus matab mind maha
kas tiina oli võitja või kaotaja
kas minna messile?
kes postmodernistlik inimene
keskeesti puhkekeskused
kiir saekaatrit
koht tartu maanteel kose-risti ja paunküla vahel
kokkuleppeline paralleeltekstid
kool läbi. kuidas edasi?
koolis peetakse mesilasi
korruptsioon vallas
kuidas ehitada minisaekaatrit
kuidas ehitada soome kelku
kuidas lappida paekivi müüri
kuidas tehakse künnist
kuidas tekkis paide vallitorn
kus on peidetud mcdonaldsi logosid
kus saab tennist mängida
kus toodetakse husqvarna saage?
kust saab osta pealtkuulamisseadet
kust ükski külg ei ole täies pikkuses nähtav .
kõik stihli mudelid
kõu puss anname ära 2010
kõue valla probleemid
külastus taevasse
lagunev pottkiviahi
lasteaia juhataja palk habaja
laudkatuse populaarsus
maakoolides iga aastaga vähem õpilasi
metallidetektorid norrast
millised on koolid aastal 2020
muinastee läbi tartu mäesalu
mõisade ja talude erinevus
palju maksavad seinamaalingud
rainer nõlvak ameerika viisa
saekaater jöönis
samaka kokkuost
sõrgkang sarikas
triigi vallavanem mart
trükised-kas ja kellele
unustatud moisad.eee
vanasti osati majju ehitada
väike mõõgake alamsaksa keel
zöge von manteuffel park järvamaa

Voose kõrts - siin vä?

Käisin eile Anijas, Anija vallas. Voose kõrtsi, ühte vana-vana ehitist aga ei leidnud.

Triigi mõisa renoveerimise XII nädala kokkuvõte

Allakirjutaja lõppeva nädala tippsündmuseks sai mõnetunnine vestlus Kose kihelkonna muinsuskaitsja Ly Renteriga. Detaile, kuidas antud amet oma kombitsate ja volitustega kohati ineennast sööb, julgen avaldada kunagi peale Triigi mõisakompleksi valmimist, aga midagi põrutavat uut kaitse ja minnalaskmise kohta ma ka teada ei saanud. Paljud antud objekti ümberehituse load tulenesid ameti teadmatusest Triigi mõisa kui väga vägeva ja vana paiga kohta, lisaks üldine vilets olukord, mis vajas säilitamist ehk arendamist ja "müüki". Teisest küljest oli Triigi mõisa äriprojekti nii taagaks kui elementaarseks konkurentsieeliseks vajadus teenindada bussitäit turiste, et seda ei tabaks Eivere või Nelja Kunni Hotelli saatus. Rõõmustavaks uudiseks oli jätkuv iganädalane arheoloog Villu Kadaka kohalolu mõisaümbruses, Ly armulisusest tingituna saab vormistatud uurimust aga lugeda alles kunagi peale talve, välitööde lõppu. Leiud hõlmavad nii uusi legoklotse keskajast kui maaaluseid tiikidevahelisi drenaaztorusid, mida tulevikus kuidagi eksponeerida ei saa.



Nüüd aga ehituse hetkeseisust. Katuse neelukohtade disain saab ikkagi olema keeruline - et sademed portikuse nurka alla ei uhaks.



Kotzebue tiiva ja peahoone kontaktpind seestpool - toimib küll.



Muidu on roovitus peal ja istub ilusti. Kui katuserõdusid ei tuleks, saaks juba kivi peale visata.



Roov järgib orginaalset barokk-sarikat.



Edelakülje viimistlusest võib hiljem arvata, et keskaegne osa toetub maakivivundamendile, tegelikult on maakivi kõrgemalgi.



Alustatud on ka aiamaja tegu, ikka peno alla, vanale köögi vundamendile. Ilus traditsionaalne kimmkatusega puidust shveitsi-ugri stiilis saun-aiamaja asub mõisa läheduses - loodan, et valmiv hoone saab olema sama originaalne-ajatu, et turistide hordid ei peaks läbi vilja autentsema ehitise suunas voorima.

Järvamaal on noore naise nägu

Kuna olin ainus, kes viitsis Facebooki Järvamaa, Eesti südamaa leheküljele fännina contenti postitada, grantis Jaak Leppoja mulle lehe adminni privileegid. Järvamaa, kui suhteliselt suletud süsteem, kust ja kuhu liigub Eesti 1% turiste, oma fännilehega on hea näitematerjal neile, kes kaaluvad oma pisiäri osakonda FBs avada. Vaatame, kes fännavad Järvamaad:



Koguni 27% fännidest moodustab 25-34 aastased naisterahvad, seejärel sama vanad mehed (15%), edasi nooremad ja vanemad naised (13% ja 11%). Seejärel 35-44 küpsemad mehed (10%). Ülejäänu on perifeeria.



Aktiivsuse koha pealt on naised meestest pea 2x üle, lehel käivad meestest rohkem 35-44 aastased.



Külastused on mai lõpul-juuni alguses kasvanud, põhjuseks ilmselt tihedam postitamine.



Lehekülje vaatamised ka taas tõusvas trendis, vahepeal pidi sait peaaegu ära koolema.



Veel demograafiast. Suve algul on aktiveerunud parimas eas naised - 25-34 aastased, muud grupid suht sama tagasihoidlikud.

Pole uut puukunsti päikese all

Analoogseid hambatoole sai Alansi Mailaadal müüdud kuni 20x odavamalt, lihvituna ja ilma pliiatsijooneta:

See 300 eurine pilt on tehtud Lahtis, need samad Lumberjack's Home sarja asjad olid esindusliku puutaide poe tõmbenumbrid ja kõige kallimad asjad seal üldse, see seljatoega varjant oli 700 euri, a selle hinna peale läks mul adrekas nii keema ja käsi värisema et ei saanud korraliku piltigi tehtud enam ;) 5 euri eest müüdi ka rullis kasetohtu ala mõisapõletus laastud ja veel igasugu ninni-nänni ..

Kloostrimaad, muinaspõllud ja jüriöö ülstõusu unustatud lahingud - chat Valdo Praustiga

Valdo: tere
kas Triigil on uus Kotzebue tiib katuse all?

me: terv.
selle nädala lõpuks valavad ehk teise korruse lae

Valdo: selge

me: õudsalt meeldib neile betoon

Valdo: :(
mina oleks puittaladel pannud, Eestimaal jämedaid palke jagub

me: 30x30 yle 10 m talasid on hoov täis
aga need jäävad sarikateks
hea kui katuski betoonist ei tule

Valdo: hehh ;)

me: a 2 korruse 1 sein jääb pseudo fasswerk
seest



Valdo: hoovipoolne?

me: ma ei tea kas kiskalaudu teevad aga mingi plank pluss punane tellis
fassaadipoolne

Valdo: hmmm...

me: hoovipool polnd originaalis teist korrust

Valdo: tean, et originaalis pold, aga Sa oma blogis mainisid, et nad nüüd teevad

me: teevad ikka sinna kus oli
aga nad on katusega hädas

Valdo: jah?

me: kuda uus liitekoht teha

Valdo: mis mõttes?

me: kust uus teine korrus jookseb barokse suure katusega kokku
pole praegu kuhugi kinnitada

Valdo: neelukohad tavalised?

me: aint mõned poolmädad vanad sarikad

Valdo: palju vana katuse sarikaid alles jääb?

me: 100%

Valdo: üsna nukker pilt oli, kui ronisime seal

me: osaliselt lapitud
aga praegu juba roovi all
vahepeal olid aint sarikad püsti

Valdo: oh, paar meistrimeest teevad klambrid

me: kõik kõikus ja tudises

Valdo: ja kinnita kuidas iganes
vanasti muidugi... pandi esiomene abisarikas lamama põhikatuse roovi peale
ja selle otsa paarid, igaüks pikem
olen isegi nii paar katust teinud

me: nojah 5x5 roovi peale nojah

Valdo: kui iga roovi külge kinni, siis peab
kui roovi all ka midagi on

me: seal on suht tühjus
oli nädal tagasi
nyyd ehk midagi tehtud

Valdo: mina olen viimase nädala püüdnud Harju-Jaani mõisatest selgust saada
esmaspäeval räägin ju

me: just

Valdo: eriti huvitav on ajastu enne 1710
Anijal mõisa piltkujutis on Gedhardi kaardi mustandil ja puhtal variandi väga erinev
ei oska seisukohta võtta
kindel on vaid see, et seal juba 1692 mingi kivimaja oli, mis oli vähemalt osalt kahekorruseline

me: Haneioggi Hoff och Någre Desz ill Höörige Byar i Johannis Sochn?

Valdo: jah
neid kaks, mustand ja puhas kaart
ja mõisamaja piltkujutised ei klapi
ja mis selle majaga üldse sai, seda ma ka ei tea
lammutati 18. sajandil materjaliks (varemed)?
praegune hoone on liiga homogeenne
et sisaldaks olulisi osi 17. sajandist
minu silma järgi vaid mõned keldrimüürid
vaatasin neile veel korra pilgu peale peale hiljutist rootsiaegsete materjalide uurimist

Valdo: käisin ka Raasiku mõisa keldrites, niipalju kui neid alles on
hilisklassitsistlik loss (1840ndad) põletati 1905 maha ja ei taastatud
pool soklikorrust on alles
hüljatud ja variseb... tootmishoonete vahel

me: mõned aastad tagasi sealgi käidud

Valdo: osalt varisemisohtlik
püüdsin vaadata pilguga, kas seal midagi on enne 1840ndaid
sest 1690ndatel oli seal kena barokne majake
esmapilgul ei tuvastanud
kui ma seal 1999 käisin, polnud mul 1840ndate maja fotosid ega ettekujutust plaanilahendusest

me: leidsin praegu need 1692-1693 anija häärberite kujutised
1693 mingi lisa katus keskel?





Valdo: üldse... maja kuidagi ilusam ja korrapärasem
kas ilustati kaardi jaoks või oli siis majas endas mingi ümberehitusetapp?
ei tea...
neid piltkujutisi peab uskuma
Maardu mõis neis õieti peal, Pirita kloostri varemed jms
ma mõtlen kui on 2 korstnat, siis on 2, kui kaks korrust, siis on, kui on viil, siis on jne
muidugi on nad skemaatilised

Valdo: ja mis kõige huvitavam... ma oletan, et Sambumäe karjamõis on ehitatud tsistertslaste Puiatu majandusmõisa kohale
mida on esmamainitud 1277
kuid, mis tõenäoliselt oli olemas juba 1224
seal oli selle mungaordu ESIMENE maavaldus Eestis

Valdo: Dünamünde kloostri majandusmõis, nagu tollal öeldi
seal oli nende esimene klooster 1205-1305
siis kolisid nad Padisele
aga Puiatu maavaldus oli neid kaua aega enne Padist käes

Valdo: sealtkaudu kulges 11.-15. sajandil Vooselt Tallinna minev maantee
st nii Tartu kui Rakvere maantee trassid
Sambumäe karjamõisa peahoone on huvitav ehitis
arhailine poolkelphoone
aknad paiknevad korrapäratult
ja keldriavad ka... ei asu akende kohal
päris juures ei käinud... eravalduses, kasutusel tavalise taluelamuna
maastikku vaadates oleks mina munkade nahas sinna omale majandusmõisa teinud
see on muidugi oletus...

Valdo: muide... seal toimus Jüriöö ülestõusu üks olulisemaid lahinguid
orduvendade ja Tallinna piiskopi meeste vahel
Bunge ja Tolli "Brieflades" on sellele viiteid
ja Uku Masing on neid oma raamatus maininud
muidu on see lahing nt unustatud, kui võrrelda Kanavere ja Sõjamäe lahingutega
aga noh... ka Ravila lahing on peaaegu ju unustatud

Valdo: mul on tunne, et kohalike hulgas on vana Tallinna maantee trass üle Puiatu Saha kabeli peale ka unustatud täiesti
samas... on sellest jäänud põlluvaheteed maaparandus alles hiljuti likvideerinud
1978.a. katastikaart neid veel näitab

Valdo: niisugused kummalised avastused ja oletused

me: see saha kabeli tee tuli peterburi ringteele välja?

Valdo: minu oletuste kohaselt
möödus ta Saha mõisast edela poolt
siis kabeli juurest läbi loodesse
siis praegu praeguse Saha-Loo
st läbi praeguse Saha-Loo
ehk linnuvabriku asula
edasi... ma oletan, et Nehatu mõisakoha juures üle Pirita
seal oli koolmekoht
ja vähemalt 15.-16. sajandil juba veski
ja siis otse üle paepealse loo Väo ehk Tondi kõrtsi suunas
kus hiljem Nehatu külakool oli
seal sai ta Jõelähtme teega (alates 16. sajandist Narva maantee) kokku
aga... see jutt kehtib ajastu kohta alates 11.-12. sajandist
nagu me teame, eelnes Iru muinaslinnus Tallinnaöe
Proosa muinaspõllud sellesama tee ääres on nt vanemad
ja ma oletan et see tee ja mitmed külad ka
seepärast oletan, et ajastul, mil Tallinna veel polnud, ei läinud see tee üle Pirita
vaid kulges mööda Pirita vasakut ehk idakallast kuni Iru linnuseni
ma usun 95%, et see teelõik praeguse Perila teeristi juurest kuni Iru linnuseni kulges AD 1000 sealt
sealt edasi kagu poole hakkas ta lahknema
st olid eraldi suvised ja talvised trassid
mis küll Voose kõrtsikoha juures taas kokku said omavahel
Perila kloostrimõis nt asutati millalgi enne 1290ndaid ühte sellisesse lahknemiskohta
see on teine väga kummaline paik
nii looduse kui inimtegevuse poolest
kõrge platoopõld, mille keskel veel mägi... Veskimäeks kutsutakse

Valdo: kohalikud on arvanud, et selle otsas oli veski, millest ka need varemed seal näha
kaardimaterjal seda versiooni ei toeta
veski oli vesiveski... mäe jalamil, edelaservas
kusjuures olematu oja peal... mis kohalikust soost Jõelähtme jõkke läheb
on peal 1690ndate aastate kaardil
ja minu hinnangul oli tegemist ühe vanima vesiveskiga seal piirkonnas
esmamainitud 1286
mil see piirkond kuulus Mihkli kloostrile
kes sinna oma majandusmõisa rajas
Perila mõisa ajalugu loetaksegi seetõttu 1298. aastast
siis on mainitud veskit koos mõisaga
selle juures

Valdo: oletan, et keskaegne kloostri majandusmõis asus veski külje all, hilisema möldri majapidamise ja praeguse Kruusimäe talu kohal
ja mäe otsas võis olla kabel või väike kirik
kirikuasemena on see ka kaitse all
muidugi võib ta olla muinasaegne kalme
aga üks ei välista ka ju teist
õnnetul kombel on mäe (platoo) edelaserv, kuhu ma paigutaksin mõisa ehitised, 1920-30ndatel kruusana ära veetud :(
lisaks veel kolhoosiaegsed silodrenaažid... mida oli ka veerja maapinna juurde kerge rajada
nii et kui seal oli kultuurkihti, siis pöörati see segi :(
jälle paneb mind imestama, miks kohalikud midagi ei tea
Bunge ja Tolli "Briefladel" on ju korralik nimeregister sabas
võta sealt "Pergel" ja vaata, mida kirjutatakse...

Valdo: ja ikkagi ei anna mulle sealne veskikoht rahu
kaasajal imepisike kraav

Valdo: ajalooliselt pisike ojake, mis algas vaid kohalikust väikesest soost
miks just sinna?

Valdo: vaadates 1690ndate kaarti jääb tunne, et seal veskipaisu juures ja soo sees on palju inimtegevust olnud... st palju on tehtud hüdrotehnilisi töid, selleks et veski saaks rajada

Valdo: muidugi... sealne maatükk oli Tallinna Mihkli kloostri esimene suur maavaldus Tallinnast väljas
kas äkki seepärast?

Valdo: nii et jälle üks huvitava ajalooga paik, mis mul seni oli kahe silma vahele jäänud

Triigi mõisa renoveerimise XI nädala kokkuvõte

Selliseid kirevaid krohvipindu jääb pehoone seintel järjest vähemaks.



Barkose fassaadi seina jäi räästa äärde kaks väikest orazni laiku algupärast krohvi, ülejäänu on kõik lubjatud. Roovi kannvad barokse osa mõlemad katusepooled, väljaarvatud sealt, kus kotzebue tiib barokseks üle läheb. Sinna tuleb luua kahe katuse üleminek, mida hetkel kuhugi veel teha pole - teise korruse lagi tahab alles valamist.

Üritusi ümberringi - Harju-Jaani mõisate lugu ja soodukas kandle-retreadi kursus

Valdo Prausti hooaja esimene mõisaajalooüritus:

Valdo: tere
21. juunil räägin Anija mõisas Harju-Jaani kihelkonna mõisatest

me: ok

Valdo: algusega pool 6

me: põnev

Valdo: Anija mõis ise on põnev
rootsi ajal oli seal midagi sellist nagu Maardus tänini alles
kaartidel on piltkujutis peal
ainult et praegune maja on 1801-02
aga ma usun, et müüriosi jm fragmente on rootsiaegsest majast sees

me: on see kaart EAA skännitud?

Valdo: jah
uurisin eile keldri müüre
aga 1802 tehti põhjalik töö
vana osa raskelt eristatav
Maardu muidugi oli barokse torniga
jälle piltkujutis kaardil
Maardu torni ei tea keegi, st keegi pole sellele viodanud
aga kui peal, ju siis oli
Rootsis selline barokne haritorn tavaline
olen seal üsna mitmes 17. sajandi mõisas käinud

me: kiviloo on samuti võimsa ajalooga

Valdo: on
kaunissaare siiski põnevama ajalooga
see oli esimene piiskopi maaresidents
vaata teedevõrku... mida Sinugi juures rääkisin
Tartu ja Rakvere talvise ühismaantee ääres
Kiviloo tuli piiskopile hiljem
muidugi, Kaunisssaares pole sest ajast midagi alles
Kiviloo varemed nähtavad

Valdo: muinsuskaitsjad muudkui korrutavad, et Anija põletati 1905 maha
midagi ei juhtunud seal

me: ei taha vastutust võtta?

Valdo: ei tea
on olemas ca 1902-03 fotod
kus katusevintskapid jm identsed sellega, mis 1920-390ndate fotodelgi
ei saa olla nii identselt taastatud
ja see 1905 kahjustuste album
seal pole Anijast midagi sees

Kandlemeisterdamis- ja pärimuskursus Vodja mõisas:

Talvised tantsutoad on juba hoogsa kevadega ununenud. Seepärast mõtlesime, et kui teeks suvel ühe kursuse neile, kel võimalust ja aega midagi pärimuslikku õppida (vt. õpitubade infot kaasapanus) tervelt neljal päeval järjest.

Kandletegemine tuleb ka. Hulk soovijaid on endast juba varem teada andnud, aga mõned soovijad veel mahuvad.

Võib tulla koos perega. Laste jaoks on samad tegevused, mis suurtelegi.

Olete oodatud osalema!
Kõik küsimused ja tagasiside oodatud.


Rõõmsa kohtumisteni,
Indrek
51 907 977

KURSUSE ÕPITOAD/ JUHENDAJAD:

Kandlemeisterdamine/ Indrek Roosi

Meisterdajad valmistavad endale nelja päeva jooksul kandle. Kandle materjal on teatud määral ette töödeldud, et oleks võimalik antud ajaga kannel valmis jõuda. Kannelde kujundamisel kasutame etnograafilisi eeskujusid, peamiselt nn. saaremaa-tüüpi kannelt. Valmistame kandled traditsiooniliste ja jõukohaste töövõtetega nagu peiteldamine, vestmine, saagimine, hööveldamine.

Kandlemäng/ Hedi Jürgen

Pillimänguhuvilised (nii kandlemeisterdajad kui teised osalejad) jagunevad vastavalt eelnevale kandlemängukogemusele gruppidess. Õpime katmis-, noppimis- ja segatehnika mänguvõtteid, koosmängu, laulumängude ja tantsude saatmist, samuti pilli häälestamist. Osalejad saavad mängujuhiseid ja noodikogu sisaldava mapi.

Pärimuse õpituba/ Keiu Juurmaa

Jutustame, laulame regilaule ja uuemaid rahvalaule, mängime mänge ja laulumänge, tantsime pärimustantsu, uurime meie pärimust...kust see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? Lauluga saab panna lapse magama ja pereema hommikul üles kutsuda, töögagi käib laul kaasas. Iga osaleja saab kaasa laulu-mängulehe, et oleks julge pärimust edasi kanda.

Käsitöö õpituba/ Kadri Roosi

Vill: lamba seljast kandlepaelaks, mänguasjaks või mütsiks.

Pügame lammast lambaraudadega, kraasime villa käsikraasidega, valmistame kedervarrega lõnga, proovime valmistada esemeid nõel- ja märgviltides, punume kandlele paela.

KORRALDUS:

Õpitoad, majutus ja söömine toimuvad Vodja koolis, mis asub Järvamaal, Mäost ca 4 km.

Kursus on mõeldud selliselt, et kaasa saaks võtta ka pereliikmed. Lapsed osalevad samades tegevustes.

Osavõtutasu (sh. toit 3x päevas): täiskasvanu: 950 krooni

kandlemeisterdaja: 1550 krooni/ 1350 (tantsutoas osalenutele)

laps: 470 krooni

ettemaks (1. juuliks): 350/ 220 krooni

Toetuse saamisel Kultuurkapitalist osavõtutasu väheneb. (Selgub alles augustis, s.t. et otsustades tuleks arvestada selliste summadega.)

Kandlevalmistamise- ja pärimuskursuse PÄEVAKAVA

Neljapäev, 12.august

9.00-10.00 Saabumine

10.00-13.30 Tere tulemast, jaguneme gruppidesse, sissejuhatus

13.30 Lõunasöök

14.30-18.30 Tegevused õpitubades

19.00 Õhtusöök

20.00 Ühine õhturing – saame tuttavaks

Reede, 13.august

8.30 Hommikusöök

9.00-13.30 Tegevused õpitubades

13.30 Lõunasöök

14.30-18.30 Tegevused õpitubades

19.00 Õhtusöök

20.00 Ühine õhturing ja väljasõit naaberkülla

Laupäev, 14.august

8.30 Hommikusöök

9.00-13.30 Tegevused õpitubades

13.30 Lõunasöök

14.30-18.30 Tegevused õpitubades

19.00 Õhtusöök

20. Kontsert ja tantsupidu kohalike pärimusmuusikutega kõigile soovijatele

Pühapäev, 15.august

8.30 Hommikusöök

9.00-13.30 Tegevused õpitubades

13.30 Lõunasöök

14.00-16.00 Ühislaul ja ühine kandlemäng

16.00 Kursuse lõpetamine

Head uudised MTÜde toetuste osas

HARJU MAAVANEMA
KORRALDUS

Kohaliku omaalgatuse programmi maapiirkon!la taotluste
finantseerimine 2010. a kevadvoorus:



Austrvegr Selts MTU
Kiigemae virgestusala raiamine
24960.-


Ardu Saunaselts seltsing
Vana hea kiilasaun korda
24438.-

K6ue Kiilade Selts MTll
K6ue Kulade Seltsi kiilapaev 2010
r0800.-

Piirkonna piirandkultuuri sailitamine
32 Paunkiila Kiilaarendamise Selts
25000.-
MTU

Kiilatraditsioonide taaselustamine
25000.-
40 Paunkiila Kiilaarendamise Selts
MTiJ

Ardu avatud noorte 6ue talgud Ill etapp
48 Ardu 4H Noorteklubi seltsing
25000.-

viikingite Kiila MTU
Umera lahingu 800 aastapaeva tahistamine
2400c.-

Laudkatuse hinnast

Paari küla kaugusel elav naabrimees tahab endale puukuuri ehitada ning tuli jutuks, mida panna katusele. Esialgne valik oli kimm, kuid see on kuuri jaoks liiga ilus, eksklusiivne - algupäraselt kirikute ja mõisate katusekate. Mõned aastad tagasi sai Järvamaa omale (taas) esimesed kimmkatused Esna mõisa ja Peetri kiriku näol, Kõuel on kimm allakirjutaja kõrvalhoone peal, võibolla kusagil veel. Kimmi kahjuks puukuuril mängib ka selle hind, ruut kusagil 165 EEK.



Laudkatus on samuti pühakodade teema, fotol Anna kiriku soontega, jätkulaudadest katus. Kes leiab üles antud profiili tootva kaatri, võib endale sellise paigaldada või freesida servatud lauale sooned sisse.



Anna kiriku katus on tegelikult kahekordne laud, allolev on suht mäda, kui vaadata räästa juurest.



Laudkatus vajab harva roovi ja sarikat, pikad lauad hoiavad ise katuse jäiga.

Milline tuleb aga laudkatuse hind (ilma sooneta lauast)?

Kui servatud tollise laua saab kätte 1600.- EEK/TM, kujuneb ruutmeetri hinnaks:

100/2.5 (jagame kuupmeetri tollisteks laudadega kaetud ruutmeetriks) = 40 ruutu, Anna katuse järgi teeme ülekatet (kuigi võib lauad ka serv serva vastu panna) 1/3, mis teeb 40/3*2=26. 1600/26= 62 krooni ruutmeeter.

Triigi mõisa renoveerimise X nädala kokkuvõte

Ehitustöö on laienenud tööhobuste talli (fotol MKA kogust) ja tall-tõllakuuri, mille keskmises ruumis on välja tulnud suhteliselt korralik aga mitte eriti vana laudpõrand.



Seda krohviseina peahoonel enam pole, selle eest on Kotzebue tiib saavutanud peaaegu oma täiskõrguse.



Ka see kirevus fassaadil on minevik, nüüd on see lubjakrohvi all.



Puitrosett katuseäärel, minevik nagu laast ja eterniit. Barokse osa loodepoolne osa on juba uue roovi all.



Aga peahoones on olemas ka säilinud seinamaalinguid ja üpris alumises kihis - parunessi toas. Mingid geomeetrilised rohekad kastid punaste ääristega. Praegu väga vaevu märgatavad

Maaelu

Antud postitus oli tegelikult mõeldud kommentaariks ühele kohalikule loole maaelu perspektiividest, aga tuli üks pikem heietus.


Kui antud mõteluse peale minu kommentaarile ühtegi teist vastukaja ei tule, soovitan kõigile kohalikele blogijatele harrastus jätta ja leppida depressiivse, tagasisideta, ükskõikse ja perspektiivitu küla/vallaeluga või siit üldse minema kolida.

Nüüd aga artiklist. See mainitud linna lähivalla külavanem paistab olevat masendavalt ühekülgse linnastunud maailmapildiga muruniitja/grillija/tööjõud, kelle jaoks Tallinnast 30 km eemal sobib ainult kiirteel kimada. Kuidas peaks tama meelest mujal eestis keegi üldse elada saama, sest ole ju Tallinnat, kus tööl käia? Elu on ju töökoht, 30.a. pangalaen, murulapike ja paar aastat vana karkassmaja, millest kuidagiviisi vabanedes ja pinsile jäädes kuhugi abstraktsesse kolkasse vaja põgeneda (säärane elu lõpeb tegelikkuses pigem infarktiga.) Selline jätkusuutlikkust mitte veel tõendanud Tiskre koopiaküla elu, mille koostisosa on laste ja koduloomade päevane praadimine ja igavlemine (kui neid just ringides ei solgutata) on elu imitatsioon, justnagu 30 aastat tagasi oli väga moodne kolida 9kordsesse Lasnamäe kajavasse betoonkasti, sest see oli oma aja hüva standard (kuigi praeguseks parema infraga).

Mõteluse autor ei ole tähele pannud neid menshevikke, kes teevad tööd näiteks oma külade põllul, kelle lapsed lüpsavad enne kooli lehma ja viskavad sõnnikut, ratsastavad peale kooli hobuseid ja koguvad kanamune, aitavad vanemaid põllutöödel ehk loovad REAALSET väärtust. Kui lapsed saavad peale kooli elada tegelikku elu, mitte küpseda kusagil korteris, ei ole enamusi ajaveetmiseks mõeldud solgutusi vaja.

Kes veel maal elavad peale ise kuidagi hakkama saavate ja maamajandusega tegelejate? Need, kelle töökoht on üle Eesti, paigaldades mingeid spets seadmeid või andes mingit konsultatsiooni/abi. Töö puhul üle Eesti on kodu Eesti keskel eelis. Kaugtöö või töö kodus on samuti tegija, samuti, kui ei pea 5p nädalas offissis passima, näiteks kui tuleb TLN tööl käia 2x nädalas, säästab see 2.5X kütust ehk nagu elaksid 55 km. asemel 22 km. kaugusel. Rekkamehel on samuti suht ükskõik, kus elada.

Standard "elu maal" ei sobi kindlasti kokku tüüpilise ajupestud zombi ootustega elule (töö(laenuorjus), telks, uni) vaid eeldab peenemat/arhailisemat elutunnetust. Elu metsade keskel koos ots-otsaga kokkutulemisega turismiarendusega, turismiteenuse (õhu ja puhtas vees viibimise võimaluse) müük on tõusvad trendid.

Aga kolkaelul (sotsiaalne vaakum) peab paratamatult arvestama transakuludega, ka tööandja. Näiteks Ardus asuva Maru Metalli 120. töötajast 20 on Ardust pärit, ülejäänud tulevad mujalt kokku, Triigi mõisa ehitaja veab oma juba teada kogemusega brigaadid Tallinnast kohale, ka selle vanamehe, kes laudu ühest hunnikust teise tõstab, sest juba ennast tõestanud ehitaja on kindlam, kui keegi kohalik (suure arvu töötajate kohta tuleb transakulu väike).

Siit tuleneb ka üks majandusliku ebavõrdsuse paratamatu aspekt. Kui Kõue mõisa OÜ tellija ja ehitaja veavad oma praegused 50 töötajat kohale asfaltteel läbi Ardu (sõidukeid märgatavalt vähem lõhkudes aga veidi pikemat marsruuti pidi, kui läbi Ojasoo), ei tule sellest eriti suuremat kulu, kui aga Triigil elav inimene, kes käib üksinda autos TLN tööl, peab valima kas auk-muldtee Ojasoole või pika ringi Ardu kaudu vahet, saab sellest suurema majandusliku põntsu igal juhul. Seega Triigi-Ojasoo asfaltteerimine on just kohalike elanike huvides ning lootus seda ehitust kiirendada ja survestada suuremate kalade poolt on suht lootusetu.

Kas vallalt palka saajad elavad jätkusuutlikult? Pigem ei. Kõue vallal puudub pikema perspektiivi mõte, arengukava üldse. Ei ole paika pandud, mis on valla prioriteedid. Olen kuulnud, et öeldakse, et haridus see pole, kuigi 40% maksudest tulevat just kooli- ja lasteaiatöötajate maksude pealt (kas keegi kinnitab andmed?). Seega, kui reformitakse või optimeeritakse kohalikku haridusvõrku, kaob märgatavalt ka valla sissetulek, võivad kolgastuda terved praegused/kunagised tõmbekeskused. Tõenäolisem stsenaarium on valdade liitmine, millega kaotab rida ametnikke oma töö. Aga vallaametnik ei peaks olema ainult kulutaja. Positiivne näide on maanõunik Katti, kes ühest vähestest suudab ka projekti juhtida, äsja avati Kiruvere looderand väljaajatud rahadega Järva Arengu Partneritelt (samuti tõusva turismiperspektiivi näide).

Jätkub...