Triigi mõis XXX

Katuseaknavalik pole loto



Seda tõestab kahe aasta tagune foto, kus samas kohas vedelevad võibolla kolmekümnendat aastat sajand vanad aknaraamid.

Saepurusoojustus

Kunagi EW lõpuajal olid tegijad need, kes endale palkmaja asemel hoopis uue malli järgi saepurusoojustusega karkassmaja ehitasid. Talvaline soojustus oli 15 cm, bituumenpaber laudisega väljas ning saepuruplaat tapeediga seespool. Saepurusoojustusel on kaks iseloomulikku ehituseripära:

1. Niiskust annab puru samapalju välja, kui sisse ehk võib ehitada niisket saepuru kasutades ning seespool kautatakse aurutõkke asemel hingavat paberit või materjali ehk terve sein jääb läbi hingama. Talv läbi kütmata saepuruvillad on niisked aga neid küttes kuivab puru ära.

2. Seinad tuleb ehitada nii, et seinavahe jääb pööningule avatuks ehk saepuru vajub aja jooksul alla ning pealt tuleb seda vajadusel juurde lisada. Sama tuleb silmas pidada aknaaluste ja muude kohtade puhul, mis avatud saalungiks ei jää - nende kohtade ülemised ääred vajuvad aja jooksul samuti tühjaks ning vajavad luuke või muid võimalusi, et täiendavalt soojustada.

Traditsiooniline 15 cm seinas on tänapäeva standardite järgi vähe aga piisav näiteks saunamajale. Kui ei ole kuiva puru saada, võib vabalt kasutada ka niisket - prügikott niisket saepuru, mida jõuab seljas redelist üles vedada ning mis ei rebene, mahutab ca. 0.1 m3 poolmärga puru. Traditsiooniliselt segatakse 100 osa puru 10 osa lubja ja 1 osa booraksiga. Vajadusel täiendavalt mürke.



Ülemisel fotol tavaline raamsaekaatri puru, Äksilt, all suurema fraktsiooniga höövlipuru. Mida eelistada? Höövlipuru on õhulisem, vajub rohkem kokku aga ka kuivab rutem, võtab parmini tuule alla ja lendab minema. On ka kolmas variant - lintsaepuru, nagu tolm. Seda annab seina vahele tampida, et saavutada tihke ja vajumatu mass. Kõige parem on siiski kõige tavalisem okaspuupuru.

Jaagup Loosalu Olude Kiuste kui kohalik edulugu

Helistas Enn, kes on Kadja küla mehe Jaagup Loosalu õepoeg, ühtlasi ka Loosalu talu eelmine omanik, kes maja Jaan Värgile müüs. Ja kurtis oma muret. Et on see kokku köidetud kirjutis "Olude kiuste" ja et oleks väga kena, kui selle saaks nüüd kuskil kirjastuses raamatuna välja anda. Et see olla olnud Jaagupi viimane soov.

Ta ise oli väga kurb, et oli nii Kadja külapäeva ajal kui ka Triigi kooli kokkutuleku ajal haige ega saanud neil üritustel osaleda. Küll aga on tal olemas Kadja külaraamat.

Jaagup Loosalu on kohalikest metsaküladest sirgunud tuntuimaid mehi, Maalehe asutaja, riigikogu liige jne., jne. Tema eluloost on ilmunud artikleid Maalehes ja Kadja külaraamatus. "Olude Kiuste" kujutab endast viies käsikirjalises eksemplaris välja antud 610 lk. elulugu, palju meenutusi Kadja küla hiilgeajast ja Kõue koolist.

Nõukogude ajal olla lubatud "Olud" välja anda, kui sealt oleks kõrvaldatud EW riigikogu peatükid - nüüd, raamatupoodidel ja Kultuurkapitalil, kas oleks huvi järjekordse eluloo vastu...

Soovitasin Ennul lasta tema käes olev parandatud eksemplar esialgu arvutisse lüüa, et oleks võimalik netis avaldada, nagu Triigi Kooli Kroonikaraamat, kuhu sattub ikka ja jälle inimesi, oma esivanemate nimesid guugeldades.

Mõisast, vallast, küladest ja hajataludest

Protokollitud 10.10.10 Rava-Triigi-Kõue ajalooõhtul, räägivad Erich Klaan ja Aksel Orasi.

Mõisast

Stryck oli Karl XII armee ohvitser, oli Peetri I. lojaalne. Oli võtnud omale sulase, kes valdas hobust. Karjus Aadam pidi olema Taani-Rootsi päritoluga mees, oskas loomadega ringi käia, oli karjaseks. Stryck ja Aadam olid vaderiteks koos. Pässa Taavi ajas välja, et Orasile kauged esivanemad. Vaht Mart ja hoovi peal kingsepp Pekström. Koolituba oli lääne pool, kulude kirjas on Pärnu Postimees leht. Ajaleht käis vallamajja.

Vallast

1866 loodi vald, protokolliraamat avatud. Asus ilmselt alguses triigi mõisas.

(EHAst vaadata, ka saunakülade kaart)

1870 Kotzebue andis palgid, vallamaja valmis 1889.

Mõisavallad ühendati, 1880 Rapla aukohus pakub nimena välja Aleksandri valla.

Ehitati vallamaja, vallakirjutajad olid kunstnike pojad, käisid kunstikoolis, oli vallasekretär jne. Elamistena olid vallamajas korterid, Otilt toodi piima.

1901 loodi Aleksandri rahvakoolide selts, kohaliku rahva poolt - 2. veebruaril käisid kokku seltsi juhatuse liikmed, kogunesid nooremad külainimesed, otstrvae kohaliku rahva äratamine kunsti ja teaduse vastu, arengu eest hoolitsemine. Seltsielu 3. koosolekul 1901 vallamajas koos Jakob Lukk, 11 liiget. Elanikel kerge käia seltsis, et siinsamas Raavas asus. 29 nime oli teisel koosolekul. Laulukooris olid, tehti näitemängu - 1906 on juba ministeeriumikoolist protokoll. 1905 selgus, et vallal pole raha kooli ehitada, vene valitsus maksis 2000 rubla, aga ei jätkunud. otsustati et Kõusse jääb 1-3 klass ja Raavale ehitame 2 hilisemat klassi, kolmas koht oli Äksi, et ehitame suurema kooli sinna. Hääletati maha Äksi kool aga Habaja meeste poolt oli ikkagi 8, vastu 12 volikogu liiget. Ehitus soikus, valla kirjutaja võttis hiljem üles, Uustalu Kadjast tegi selgitustööd, otsus oli ikkagi ehitada - kõik vastukaebused nullida ja mitte arvesse võtta.

Rava külast

Rava kui tervik ja Katsina kui saunaküla. 2 Peetrit ja 2 Kubjahansut EW ajal Raval kirjas, Lammasmäe polnud. saame pildi, mis tuli seadusest, et mõisale jäi kuuendik, ülejäänud tuli kruntida müügiks - seadus 1856. Mahtra sõja ringis seadus. 1866 omavalitsuste muutmine. 1856 kadus sunnitöö, täide ei viidud, 1858 mahtra sõda, 1859 sai Otto Rjurik pärandiõiguse. 1873 toimus juba revisjon ja kruntimine.

Vanasia kolis 1876 jüripäeval siia, Klaan, tehi kontraht ostu-müügi lepingu jaoks, 1880 allakirjutamine. kui oli krunditud, läksid müüki, kellel tahtmist sai osta, eelkõige kes soovisid, kauaaegsed mõisa elanikud said eesõigused. inimeste ränne toimus nii nagu kolhooside moodustamisega, kes linna kes mujale ametisse, kes ostsid maad, hakkasid maid harima.

Pala külast

Riimkroonika ajal, ristiusu ajal ühe pere valduses oli jahimaa, 10 ruutkilomeetrit. Käis toidu otsimine, pidi ülalpidamist otsima. Enne Põhjasõda oli Palas katk, peale sõda ka katk, uus seltskond asustati pärast kohale. Mida söödi enne Põhjasõda, normaalsed põllulapid olid. Lammas, haned, pardid. Rukis, oder, naeris, kogu lugu. Piim oli lastetoit. Jäneseid püüti. Maaderevisjonide ajal 1873 alates tuli alles kartul.

Hajatalud - polnud külakogukonda, olid otse mõisaga seotud, nagu vabad talupojad. Mõisamaa, mida kasutas külakogukond, mida omakorda saunikud.

Nõmme-Metsmäe üks paik. Teine paik tüüp saunaküla nimi Lepiku, Kääbaste Linnumäe. Igal ühel hingemaa tükid saunaküla sees. Kukepala alla käis Rauapuu, saare saun ja Linnumäe Juhani saun.

Oli maja ehitatud sinna, kus tammed on. See maa jäi Suitsu maadele, määrati ühiskasutus. Tagasauna hooned Suitsu maadel ühisksutuses. Talukoht viidi Nõmme mäele. All olevat olnd kapsamaa, kuhu kuuse auto kinni jäi.

Triigi mõis XXIX

Tööhobuste tall, millel veel septembris sarikadki peal ei olnud.

Mitu kooli on vallale korraga kombeks?

Kõue vallas valitseva erakonna sõnavõttudest, mis kohalikku lehte imbuvad, võib antud küsimusele saada vastuse, et üks kool per vald on piisav, justnagu kaks sajandit tagasi, kui mõisavallad loodi, koos kohustusega kooli pidada. Seda kohustust tookord 1800 lõpu poole paljud mõisavallad ei suutnud pidada ning pidid naabervaldadega liituma.

Aga tegelik pilt ei ole praegu nii masendav - töötab kaks põhikooli ning argumendid nende kinnipanekuks on vaid möla tasemel - mingeid arvutusi koolide kulude ja hilisema valla tühjaksjooksmise kohta pole keegi osanud teha ning lisaks peab ARENGUKAVA toetama niivõrd rasket otsust, nagu kooli sulgemine. Nii et asju tuleb teha õiges järjekorras.

Tegelikult on kaks kooli valla jaoks väga vähe ning järgmised aastad võib vallas avatud olla tervelt neli kooli korraga. Lähiaastatel avab uksed jäädvustuskoolitustekeskus Triigi mõisas ehk midagi ka üle 9-klassi kodanikele ning sellesama porise oktoobri lõpul avab uksed KÕUE KOOL, eksperimeltaalõppekavaga läbi seitseme laupäeva. Aineteks järeleaitamistund ning akadeemiline kunstiring. Aga loe lähemalt Kõue Külade Seltsi ametlikust veebist või vaata, kes kohale tuleb facebooki ürituse lehelt.

Triigi mõis XXIX

Koos lumega on kohale jõudnud aedniku maja, detailidena.

Harmi mõis kui kultuurikeskus, osalen isegi

Harmi mõisakool on tõenäoliselt olnud koht, kus palju toimub juba paarsada aastat, ligi 90 aastat koolimaja, kultuurikandja ja tõmbekeskus, enda jaoks olen avastanud need võimalused hiljuti, sellest ajast, kui ise rohkem seal tegev olen olnud.

Hiljuti toimunud Haridusfoorum oli väga põnev üritus, kindlustunnet ja arenguvõimalusi Harmi kooli tuleviku osas sai nii kooli juhatajalt kui Pedagoogikaülikooli teadurilt. Lisaks neile toetab õpilaskodu rajamist kooli ka haridusministeerium. Antud üritust oleks tulnud reklaamida ka lapsevanemate seas, viimased oleks saanud lisaks kindlustundele kooli tuleviku osas ka põneva loengu tipppsühholoog Tõnu Otsalt. Seda, et Mare arvab, et asutuste ettekanded olid "lakoonilised", võib võtta sama tõsiselt, kui kedagi, kes ettekannet selle pikkuse, mitte sisu järele hindab. Proovige lasteaia kohta koostada ühekaadrine ettekanne, mis kõik ära ütleb!

Seda tülgastavam oli lugeda viimasest Kõue Kuulutajast nüüd juba pea igas numbris lohisevat täävitamist teemadel "Kas üks kool oleks vallale küllalt." Uskumatu on lahmimine kooli tekitatud kulude üle. Niikaua, kuni keegi ei paku välja konkreetseid arve, palju vald võidaks ja kaotaks pikemas perspektiivis kooli sulgemisega, tuleb soigumist võtta sama tõsiselt, kui Aruküla Valdorfkooli siia laienemist. See oleks koostatava uue arengukava tõmbenumber - sulgeme ligi 90 aastat ühes hoones töötanud traditsiooniga haridusasutuse ning suretame välja valla elanike poolt suurusega teise asula ja selle satelliidid. Rääkimata valimislubadusele vee peale tõmbamisest jne, jne. Ehk siis avalikuks aruteluks kooli tuleviku teemadel oleks olnud võimalus foorumil, aga seda ei kasutatud.

Aga nüüd asja juurde. 27. novembril toimub Harmis mõisaajaloopäev, kus ma õpetan 45 minutiga renoveerimima nii maakivi- kui ka puithooneid ja interjööre, selgitan tegevuse õiguslikke-, eetilisi- ja esteetilisi tahke nelja Järva- ja Harjumaa mõisahoonete näidetel. Esinemise lõpul esitan võimalikud stsenaariumid Harmi peahoone renoveerimisks vastavalt erinevatele tõekspidamiste ja vahenditele.

Uus rahvusvaheline lennujaam - Paide või Kõue valda?

Kindlasti tuleb aeg, kus praegune Lennart Meri lennujaam jääb liiga linna sisse ning ei saa enam ruumi juurde, et kasvada. Kesk-Eesti Mäo-Paide majanduskonverentsil, 30. septembril, pakkus üks ettekandjaist, et tulevane rahvusvaheline lennujaam peaks asuma Ardu ja Anna vahel. Asukoht turvalise soo ja raba vahel, ligipääsetav uuendatud Tartu maantee kaudu nii Tallinnast kui Paidest ehk lähedam ka mujaltki. Tõhus tugi nii Mäo kui Ardu tööstusparkide ekspordivõimalusteks, välisturistide sattumine otse metsikusse ja väljaarendamata Kesk-Eestisse.

Kus täpsemalt uus lennuväli asuda võiks? Kuna lennujaama mahus soo-raba ülesvõtt ja täitmine oleks väga kulukaks, tuleb välja valida mõni kõrgem küngas - rabasaar, mis tasaseks siluda. Ning ega palju valikuid polegi - Saarnakõrve või Mustla künkad annavad vaid piisava maandumisraja pikkuse välja.



Mustla oleks suurem ja sobilikum, paraku on Mustla võimalus uueks lennuväljaks saada läbilõigatud uue Tallinna-Tartu teetrassiga, mis 1/3 rada läbi lõikab:





Nii et jääb üle Saarnakõrve tahvusvaheline lennuväli, maandumisrajaga mõisaase, kabeli (hilisem tuuleveski) koht. Kui just maanteed ümber ei projekteerita.



Saarnakõrve mõisa kelder.

Triigi mõis XXVIII

Peahoones kisti üles väga viletsas seisus olevad põrandaluad kevadel - selleks ajaks oli mullaks muutuda jõudnud rohelise ehk maalinguga toa ning barokse sissekäigu äärsete ruumide põrandad, tiibhoone jäi kõrgetest põrandatasapindadest ilma juba paarkümmend aastat tagasi.



Olemasolevatest ehk saalide ja proua ja härra(hilisema rohe-lilla) ruumide põranadalaudadest omasid osalist värvkatet vaid viimased ehk koolipoolsed. Nende proovijuppidest on ilmastik pesnud pealmise, nõukaaegse läikiva õlivärvi kihi ning on paljastunud alumised.



Rohekat, kollakat, khakit - väga õhukesed kihid



Siin tundub olevat vaid raudpunase variatsioone.

Tipp-psühholoog naaberkülas

Kui oleks reklaamitud, et valla esindumõisas räägib päris Dr. Noormann, poleks pealtvaatajad ilmselt saali mahtunud. Tõnu Ots defineerib hea, paha ja koleda õpetaja - madalamalt üles tunni andja, aine õpetaja ja kasvataja.

Doktor Sind ma usaldan,
kallis doktor vasta sa,
ise võime eksida.

Triigi mõis XXVII

Tööd on nii kaugel, et saab enam-vähem aimu, milliste mahtude ja omavaheliste suhetega hakkavad mõisasüdame hooned tulevikus välja nägema. Möödasõidutee pealt saab paiga visiitkaardiks olema tööhobuste tall kivist kaevuga.



Peahoone edelakülg, tiikidepoolne, hakkab kerkima astmikuna kiviaiad, terrass, peahoone kahekordne osa.



Vahelaed on praeguseks edukalt valatud, trepid on venitatud pikemaks, astmed sügavamaks. astujasõbralikumaks.



Endise köök-viinavabriku vundamendil kerkiva aiamaja kaunistusest saab aimu koha tuletatud dekoratiivist - tagasihoidlik ja hea värvilahendusega.

Tipptüpograafia Paidest!

Paides lammutatava vesiveski teisel korrusel asus kunagi siiditrüki töökoda, tehti märke jne. Viimased jäädvustused seintest, töödenäidistest.



Super tüpograafia, nagu olid kunagi väga head Paide teehöövilid.



Vaade tüpokojast Parkali tänavale:



Tüpograafia areng samas linnas, mitte enam nurgataguse töökoja toode vaid maakonna esinduslikuma atraktsiooni super shrift "spagetti attack" - niivõrd rabav, et pole vaja värvidagi:



järgneb...