Kohustuslik Kõue kandi kirjandus

Aela-Malema küla sajanditagustest inimestest ja olustikust on säilinud mitmed hea kvaliteedi ja kompositsiooniga fotod, autoriks Saarnakõrve mees Johannes Krais (Krass). Ülal fotodel Kingu Jaan ja Johannes Palm, viimane poseerib alati raamatuga. Aela oli isoleeritud küla nagu Saarnakõrvegi, elanikud käisid omavahel läbi mitme otsetee kaudu, nii Krassi kui Palmi lapsepõlv oli sarnane - karjakuna üliviletsates oludes kujunesid neist välja fotograaf ja kirjamees, ka elu teised pooled on võrreldavad - pagulased oma rahva keskel, ülitüüpiline ilming tänapäevalgi.



Kust ma nende elulugu tean? Alati rõõmustan, kui leian Kõue valla vaimse raudvara Sirje Saulepi raamatud "Killukesi käidud teedelt" (2005), "Noppeid tallatud radadelt" (2007) ja "Meenutusi möödunud päevadest" (2008). Teosed keskenduvad Kõue kandis elanud inimeste elulugudele, nende elukirjad- ja jooned tutvustavad palju kohalikku iseloomulikku olustikku ja annavad palju triviaalseid taustateadmisi.

Parimad palad raamatute lõikes:

KKT (2005):

Ojasoo mõisas sündinud pillimeister August Kristal.

Aela mees Johannes Palm kes vajab tulevikus pikemat biograafiat, tegu Kõue kandi oma "Uku Masinguga", multitalent , Kirjandusmuuseumis olemas tema "Elulugu, mis kedagi ei huvita."

NTR (2007):

Johannes Krass, fotograaf.

Peeter Tõnus, Rava külast Stockholmi juhtivaks väliseestlaseks, Kõue Rahva Maja toetaja, praeguseks manalamees.

MMP (2008):

Tõnu Võimula, raskejõustiklane ja rahvaluulekoguja.

Tõnu Talbak, Ardu koolmeister.

Selles kogumikus on ka tänapäevased tipptegijad Kalvi Voolaid ja Jaan Künnap.


Nimetasin vaid murdosa inimestest, kellest triloogias lugeda on. Lisaks mitmed luuletajad, kirjanikud, pankurid- ja võimurid, valla- ja koolitegelased, kohalikud kolhoosi-sovhoosiaja helgemad pead. Head lugemist!

Muuseumide veebivärav (Ardu vana koolimaja ja Saarnakõrve mõis)

Sain järgneva kirja: Tere Juhan! Ehk oled juba kursis www.muis.ee Eesti muuseumite kogude veebikeskkonnaga. Asi on kuidagi toores sääl, eriti mis puudutab kogudes leiduvate fotode kirjeldust (puudub elementaarne andmeväli "aasta"). Ehk on Kõue valla blogijatel juba olemas ka need kujutised: Ardu kooli põhiplaan ERM kogudest ja Saarnakõrve mõis:









Otsingus katsetasin erinevaid külanimesid...saab esinduslikuma tulemi (ardu, triigi, kõue,alansi, habaja etc.) Hämaraks jääb see kooli plaani olemus? Kas pakutud variant on miski 1938 aasta hoone eelne kavand (2 korstent) või vana koolimaja ümberehituse kava (saun endises mantelkorstnas). Eks peab ERMist üle täpsustama, millega tegu. Ja teine mulle ootamatu avastus oli asjaolu, et arhiivide otsingusüsteemis AIS võib otsinguteks kasutada ka slaavi tähti=kirillitsat...kuna suur osa tsaariaegseid (venestusperiood) toimikupäälkirju on andmebaasis originaalkujul sisestatud. Töötab ka isikunimede otsingul.

Näide: otsing kay (sisestada kirillitsas)

üks huvitav nende seas: otsitakse surnud soldati sugulasi raha üleandmise eesmärgil

Minu vastus:

aitäh väärt linkide eest. Uskumatu, kuidas nii AIS kui viidatud muis.ee keskkond lõikavad maha pika pealkirja ehk otsingu põhifunktsioon, midagi üles leida, jääb poolikuks, kuigi ruumi nagu ekraanil oleks. Ühendatud fotode kogu paistab olevat üüratu, kahju, et ei ole kohe esimese satsiga viitsitud kasvõi pisipilti kirjeldusega kaasa panna.

Ardu koolimaja kavand paistab olevat jah uue koolimaja ehituse päevilt, all pedagoogikaarhiivis leiduva sama käekirjaga uue koolimaja skeem. August Laupa on lisaks Ardu uuele koolimajale projekteerinud ja juhtinud ka Harmi kooli ümberehitust.

Uus rahvusvaheline lennujaam - Paide või Kõue valda?

Kindlasti tuleb aeg, kus praegune Lennart Meri lennujaam jääb liiga linna sisse ning ei saa enam ruumi juurde, et kasvada. Kesk-Eesti Mäo-Paide majanduskonverentsil, 30. septembril, pakkus üks ettekandjaist, et tulevane rahvusvaheline lennujaam peaks asuma Ardu ja Anna vahel. Asukoht turvalise soo ja raba vahel, ligipääsetav uuendatud Tartu maantee kaudu nii Tallinnast kui Paidest ehk lähedam ka mujaltki. Tõhus tugi nii Mäo kui Ardu tööstusparkide ekspordivõimalusteks, välisturistide sattumine otse metsikusse ja väljaarendamata Kesk-Eestisse.

Kus täpsemalt uus lennuväli asuda võiks? Kuna lennujaama mahus soo-raba ülesvõtt ja täitmine oleks väga kulukaks, tuleb välja valida mõni kõrgem küngas - rabasaar, mis tasaseks siluda. Ning ega palju valikuid polegi - Saarnakõrve või Mustla künkad annavad vaid piisava maandumisraja pikkuse välja.



Mustla oleks suurem ja sobilikum, paraku on Mustla võimalus uueks lennuväljaks saada läbilõigatud uue Tallinna-Tartu teetrassiga, mis 1/3 rada läbi lõikab:





Nii et jääb üle Saarnakõrve tahvusvaheline lennuväli, maandumisrajaga mõisaase, kabeli (hilisem tuuleveski) koht. Kui just maanteed ümber ei projekteerita.



Saarnakõrve mõisa kelder.

Tõelised unustatud mõisad

Eelmisel nädalal sai oldud teejuhiks ja sõiduki kliimaseadme operaatoriks (et pidev troopika-külmkapi kliima vaheldumine ära ei tapaks) kahele Muinsuskaitse Harjumaa peainspektorile - eesmärgiks kaardistada ja kontrollida kohalikke (karja)mõisa(aseme)id, mis kaitse all pole. Väike ülevaade nähtust:

Oraveski ehk Klein Kau ehk Aruveski - Kuivajõe mõlemal kaldal asunud Triigi abimõis, poolel territooriumil suvila, endise tellisevabriku maa, säilinud lubjapõletusahju ase, paekivist mantelkorstna? ase, Korteni maja stiilis punaste tellistega põrandaga ümberringi.



Nutu (fotol), Triigi abimõis - viimase talvega murdunud kolme arhailise palkhoone osa sarikaid, alles paekivist karjahoonete müüre.

Kossaste - Triigi abimõis, ehkki kohalik leht väitis sel kevadel, et sellist mõisa pole olemas - säilinud kelder, endise magasiaida? all, EW ajal planeeriti sinna vanadekodu, selleaegsel katastrikaardil kohanimena olemas (Kõssaste vanadekodu). Sillaase ja kõrtsi vundament.



Saarnakõrve, endine Soontaga (Sontacken) -puiestee, mantelkorstna asemed, kõrvalhoonete müüre ja vundamente, kaev.

Vanamõisa, endine Saarnakõrve - militaarhäärber, ei julge lähedale minna.



Aela karjamõis - katuseta kivist ait, müüre, parki alles. Vägev vaade kalmekohast mäe pealt.



Pala (ülal) ja Sääsküla (all) palktee.



Palkidest teealus asub Triigi 1820. kaardi kohaselt Pala-Paunaste, Paunaste-Virla ja Sääsküla-Riidamäe vahel, osaliselt nähtavaks ilmunud seoses teede mittehooldamisega.

Vaatamata jäi Ojasoo mõis, väga vana ja osaliselt hästi säilinud aga mingil põhjusel kaitseta ehitis ja Saumetsa, kus on säilinud mõned paekivist abihoone osad ning Sääsküla, kus on samuti üht-teist.

Väike soojendus ajaloohuvilistele 18. septembri Ajaloo õhtuks

valdo.praust: tere

kas 18. sept sobis Sulle ja majale?

me: esialgsetel andmetel kyll

ma sattun homme majja, siis panen füüsilisse kalendrisse kirja, siis on raudne

valdo.praust: selge

me: 99.75% et ei ole midagi muud ees suures kalendris

valdo.praust: ok

vanad teed on hakanud ka teadusmaailmas huvi pakkuma

esialgu küll Kagu Eesti osas

http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10125/1/Veldimartti.pdf

me: vaatasin seda

veidi v66ras kant minu jaoks

aga põnev

valdo.praust: siinset kanti (ma julgen öelda) ei ole senini keegi eriti süstemaatiliselt uurinud ses osas

me: kesk eesti on vaeslaps jah

eestimaa osa vähem kaetud rootsiaegse katastriga ka

valdo.praust: laiguti on

sellest mulle piisab

me: midagi on jah

valdo.praust: ja ma usun, et seis 1200-1300 ja rootsi ajal oli üksteisest ikka väga erinev

1790ndate Mellin on ju üle Eesti olemas

ja 19. saj. mõisate kaardid

me: on

valdo.praust: näiteks Narva maantee lõigu Jäneda-Jootme osas sain ma inspiratsiooni ühest 17. saj kaardifragmendist

see ainus selle kandi kaart 17. sajandist

me: verstakaart mul abiks olnud orienteerumistel

rabasillad peal, vanemad sihid

hea detail

saarnakõrve häärberit 60s nägid?

valdo.praust: kus?

sest majast on kaks pilti ERMis

Krusensterni kogus

ca 1930ndad

me: http://soomets.blogspot.com/2009/07/saarnakorve-moisa-haarber-ja-teisi.html

valdo.praust: kohe vaatan

ma olen nüüd sellest teemast veidi eemal old

kus sa said selle?

me: viimane elanik

30-60 a

elas seal

hiljem maja surigi

valdo.praust: 1964 lammutati maha

aastaarv pärit kahest kohast, eksimist ei usu

me: klapib

vbl tuleb veel vaateid välja

valdo.praust: väga hea

on's see nüüd 17. sajandi hoone või peale Põhjasõda püstitatu?

üks vanaproua kes koha seal kõrval elab (elas 1999), ütles, et seal olid maalitud talalaed ja jalgadel kahhelahjud

ja sealt, kus hiljem tuulik oli, olevat raidkive välja tulnud

et see on kabeli koht

Mellinil on kabelivaremed peal

keegi ajaloolastest ei ole minuteada huvi tundnud, mis ja millal seal oli

me: leidsin ka nõmmjärve ja mudajärve

saarnakõrve kaardi pealt

valdo.praust: väga hea

me: on hoopis vanamõisa

valdo.praust: kunagi siis seletad mulle mis on mis ja kus on kus

me: kaks saarnakõrvet

ehk VM oli SK osa

valdo.praust: see üks väheseid kaarte, millest ma aru ei saa

me: või vanem mõisakoht

kohe saad aru

valdo.praust: umbes nii 1 300st...

mul ei ole kaarti ees

me: http://soomets.blogspot.com/2009/06/vanamoisa-kula-kunagine-saarnakorve.html

valdo.praust: sealne mõisakoht... kuhu see hilisemast jääb?

asimuut ja kaugus?

me: http://soomets.blogspot.com/2009/07/taganurgas.html

vaata kasvõi selle kaardi pealt

SK all, VM kaks küla NNE

valdo.praust: selgepilt

Nõmme kõrtsi taga, sealt kirdes

me: just

valdo.praust: väga huvitav

ega sa mõisakohas käinud pole?

me: seal uus asustus peal

kunagi lähen

SK oli kunagi soontagana

VM siis saarnakõrb tol ajal

VM rohkem kõrvemaa osa ka

valdo.praust: nii et rootsiaegne mõisakoht oli siis seal?

ja 64 lammutatu on siiski hilisem ehitis?

me: sarekorb, kahe järvega ja hoone asus praeguses VM, tolleaegne sontacken, ilma hooneta ilmselt praegune SK

nii et jah, vanem SK oli hoopis VM

palju peamurdmist

valdo.praust: selgepilt

üks väike kild veel Sinu kandist

lugesin Kelchi kroonika järje (Põhjasõja aeg) läbi

on seal ühes kohas kirjas, et Vene väed tulid Paide kandist üle Kose Tallinna poole

ja Kose lähedal põletasid maha Habaja ja Ravila mõisad

Vana-Harmit (Ojasood) selles nimekirjas ei ole

ja nagu ma tean, päris kõike nad oma teel ka ei põletanud

seega... ei ole välistet, et sealne hoone jäi püsti

me: Ojasoo mees väidab sama

valdo.praust: mille põhjal?

faktid?

me: sisetunne?

valdo.praust: noh jah...

sisetunne on üks asi, faktid teine

me: enne kui palgi süsinikanalüüsi ei tee, ei saa kindlamat väita

valdo.praust: sisetunne aitanb fakte otsima hakata

süsinik annab ebatäpselt

dendrokronoloogia annab aasta pealt

me: õige

valdo.praust: ma tean veidi neid tehnoloogiaid

me: ojasool on põnev palkosa

mitu maja üksteise sees nagu

valdo.praust: tunned Sa selle mõisa omanikku hästi?

me: mõned luugid väiksed

valdo.praust: heameelega ajaksin juttu

me: seinad madalad

veidi tunnen

valdo.praust: on Su telefon korras nüüd?

me: ta oleks ilmselt huvitatud

ei ole veel

valdo.praust: ma mõtlesin uue pildi teha aga... pooled fassaadi aknad ikka valed

vähemalt mõni nädal tagasi olid

ma vanaaegsete jalgratastega tegelenud ja nende jäänuseid kokku tassinud siit ja sealt

me: väljast on jama ja värv

seest on põnevam

valdo.praust: millal on Sul plaanis oma telefon korda teha?

valdo.praust: nii et vabalt võib olla, et see on Eesti üks vanimaid puiduts mõisahooneid?

Käru vana maja on arhiivimaterjale uskudes 1692

me: mõned palkosad vbl kyll

valdo.praust: Kärul muidgi... on autentsed lakakambrid

ja nende aknad koos raamide ja slustega

sulustega

ja rootsiaegsete klaasidega

ja rootsiaegse sinakashalli värviga

ma üllatusin kui sinna sisse läksin

me: tasub siis minna

valdo.praust: neid kambreid pole viimased 150 aastat tõsisemalt kasutatud

me: ojasool olevat paunküla secondhand aknad

vahepeal pold midagi

hea et onn pysti jäi

valdo.praust: jah

peale nende kahe on paar loetud hoonet 17. sajandist... ma mõtlen puitmõisaid

Noarootsi pastoraat

võibolla Kursi poastoraadi vanem osa, aga see pole kindel

Penuja vanem osa, aga see on nüüdseks rusuhunnikuks

vist kõik

paari maja osas mul veel kahtlusi

Keskvere Läänemaal

Vändra pastoraat

aga need võivad olla juba ka 18. sajand

valdo.praust: siin tõmbaksin joone alla

kuigi paar kahtlust on veel

valdo.praust: kas Habaja on eravalduses?

laguneb ja laguneb ja laguneb...

kunagi oli see kohaliku ühistu käes (veel)

me: mingi arusaamatu asi on seal omandiga

nagu kedagi ei huvitaks

super hoone muidugi

veidi on vahelage alla tulnud

valdo.praust: jah...

me: mantelkorsten ilus

valdo.praust: kaks tükki olnud

me: uksed aknad paremad eest ära tassitud

valdo.praust: kahjuks

ja kahjuks majandi ajal seest tundmatuseni ringi ka tehtud

me: vbl mingi voodri all on veel midagi

valdo.praust: nojah

me: ok, vaatame, kohtume

valdo.praust: ok, anna teada, kui Sul telefon korras

me: ok

jõudu

valdo.praust: tänan

Saarnakõrve mõisa häärber ja teisi rariteetseid pilte

Ermeliine Suviste läks kahe ja poole aastasena elama oma kasuvanemate juurde Saarnakõve mõisa. Häärberis elas ta 32. aastaseks, siis koliti Türi kihelkonda, kus ma täna teda kohtasin, tänud Saarnakõrve muuseumile kontakti eest! See on esimene foto Saarnakõve mõisa häärberist netis, teine on kartulivõtmise aegu, veidi on siin ka hoonet näha:



Hiljem peksti majal aknad sisse, lagunes ja hääbus vaikselt see võimas kants, mille palgid võisid pärineda 17. sajandi lõpust, nagu võibolla ka Ojasoo mõisa peahoonel.

Leidsin ta albumist veel ühe Paide vaate:



Ning soomusmasin Tasuja:



Üks pilt ka tänasest, Lungu vesiveski:

Kolm maakonda, neli valda, kuue tunniga jalgrattal, Taganurga

Üks reisi eesmärke oli orienteeruda teoksiloleva kaardi järgi Kõue valla idaosas-Järvamaal, see ka õnnestus, need Kõrvemaa teed on ilusad, metsikud. Aga reisi algusesse, Vonka raba, Aela küla, Harjumaa:



Aela järv, Taga-Põlliku küla, Raplamaa:



Malevamäe, Harjumaa viimane kants:



Väätsa vald, Saueaugu küla, Järvamaa:



Paremale keerab Saarnakõrve mõisatee, Harjumaa:



Saarnakõrve mõisaalee:



Saarnakõrve koduloomuuseum:



Antud eraalgatuslikku muuseumit kantakse juba mitu aastat Regio kaartide peale, kui omanikel oleks vähegi viitsimist, saaks toetusrattad veerema. Mõelda vaid, kui Kiruvere Muinaslaager ja Võtikmetsa Käsitöökoda (mõlemat pole veel kuskil kaartidel) said sel kevadel kahe peale JAPist umbes milli toetust, mida annaks teha muuseumiga, mis on kõikidel kaartidel juba peal? Samast rahamasinast sai mitme projektiga rahhvi ka Metsla muuseum, samuti kunagine eraalgatuslik ettevõte. Natuke positiivset ellusuhtumist ja väike projektikirjutamise koolitus ning võib teha imesid.

Rääkides Saarnakõrvest, ei saa mainimata jätta ka uudist, et selles ajaveebis kõvasti feimi saanud (pooltuhat postituse lugejat, kaduvväike võimalus, et peremees seda ei loe) Päimetsal on uus energiline omanik. Pidi püstitama sarnase Rootsiaegse maja vana kõrvale. Väga kõva koht ja idee, potentsiaal Kõue Nahkanuiks saada, blogimisega võib kohe alustada!

Edasi.

Üle-eelmise sajandi maja lapitakse ühes teises kohas kokku:



Saarnakõrve moodustab Mustlaga (Paide vald, Järvamaa), omamoodi tervik-taganurga, sõidad mõisa eest mööda, üle munakividega sillutatud tee alla Mustlasse ning sattud peaaegu Tartu maantee äärde. Siin on maastik ja fiiling analoogne Ojataguse mõisa, Eiverega, nagu oleksid mingid õrnad asustatud voored, madalam maa ümberringi.



Ma ei tea, kas Kõue vallas jõudis keegi bituumensindliga madalat katust ehitada, siis, kui kõik nii ehitasid, Mustlas on selline isend olemas, analoogseid näeb ligidal, Matsimäe kinnisvarakülas:



Juba Mustla koolimaja juures - kuskil siin on Pätsu istutatud tamm. Ma olen näinud Mustla kooli interjööri fotot - palju lapsi, sünge suure saali lava, laste mornid näod helendavad pimeduses. Need Leeni Männi albumid on nüüdseks Rene Viljati arhiivides.



Nüüd üle Tartu maantee ja seiklema mööda voori ja metsateid, õige Taganurk:



Keset põlismetsi, raielanke, on palju talukohti, suurtest munakividest aedu metsa sees tee ääres, kunagised külatänavad.

Nõmme Järv, Kõue vald, Harjumaa. Milline siis veel mudajärv välja näeb?

Vanamõisa küla, kunagine Saarnakõrve mõisakoht

Võibolla on see uus inff vaid minu jaoks, aga avastasin selle fakti ajades kokku EHA kaarti sarekorb F1-N2-SC-IV-71 Vanamõisa külaga, põhjuseks Valdo avastus kaardi loodenurgast - Mudajärv ja Nõmmjärv, praeguseni olemasolevad. Niisiis, kes kaardiserverist antud kaardi tekste veerida viitsivad, võiksid öelda, kas tegu on mingi kõrvalmõisaga (häärber paistab päris korralik olevat), või asus peamõisa Saarnakõrve (Soontagana) keskus kunagi Vanamõisas.

Schmidti kaardil on Vanamõisa kohanimeks valdus Saarnakõrve.

Vanamõisaks on nimetatud Schmidti kaardil hoopis Ojatagust, eel-Purdi ja -St. Anna aegset keskust, teetähist Tln-Paide vahel.