Karukäpajäljed Pala teelt, fotod!

Kes rubriiki Kõue Sahinad ei loe, riskib oma eluga - karu on tipamas Pala teel, nähtud koos karupojaga. Sahinad rubriigil on võimalus esitleda eksklusiivseid karukäpajälje fotosid, mõõtkavas koos inimpapudega. Lisaks karu varvastele kenasti näha ka küünte jäljed. Tahaks näha kepikõndijaid, kes nende fotode peale õhtuti Ardu-Kõue vahet kepsutavad. Ma ei ole kindel, kas ma rattatrippi viitsiksin antud teel lähemal ajal ette võtta. Kohalik leht Kõue Kuulutaja on ennast gerilja peatoimetaja tõttu kotti mänginud - kes riskib oma nime all karuteemast kirjutada, eelistaks pigem ilmselt Pala teel õhtust jalutuskäiku. Karuteema juhatasin sisse paar päeva tagasi, Pala küla palkteest, nüüdsest karurajast on artikkel siin, jääge lainele, võib tulla veel inffi!


Võrdluseks üks karujälg eelmisest aastast:

Parim rootsiaegne metsatalu müügis

Järgnev võib välja näha nagu reklaamkuulutus - eks see olegi osaliselt seda, kuna käisin antud maja mõned aastad tagasi kiibitsemas. Ühesõnaga leidsin kinnisvarakuulutuse, milles pakutaske Saarnakõrve külas asuvat Päimetsa (Paismetsa) talu. Sinna juhatas mind Saarnakõrve muuseum, jah on selline olemas, töötab suvel, tee Paismetsa viib läbi muuseumi õue. Tegu on väga vana ja ehedal kujul säilinud palkmajaga, väikste ruutude ja laiade raamidega aknad ees. Analoogne ehitis võis olla Saarnakõrve mõis, mantelkorstna vare veel järgi. Maja asub totaalses eraldatuses, elektrijama ei ole sinna veetud. Ühe korra olen rännanud sinna Ardu tagant, Nõmmeri külast, Kaskevõhma soolinnuse juurest. mööda metsasihte minnes jõudin peaaegu krundini, kuid ei viitsind ületada purret, kuna oli talv ja vesi võis külm olla. Kel tsivilisatsioonist, mürast ja elektrist siiber, tsekkige ja minge vaatama, ela nagu Rootsi kunn! Kui kunagi TLN-TRT maantee sinnakanti jõuab, saad endale personaalse Saarnankõrve mahasõidu paari kilomeetri kaugusele, kuigi siis võib müraga antud kohas juba teised lood olla. Samas, siis võid selle häärberi jälle kasuga müüki lükata!

Karu hoiatus ning vanades majades

Pala külavanem oli eile Kõuele kalosse maalima tulles märganud Pala ürgteel värskeid karupoja käpajälgi - need uuritud, tõstnud pilgu ning vaadanud tõtt (ema)karuga... Eks siis pööranud vaikselt ringi ning kõmpinud koju tagasi, et mõne aja pärast jälle teed püüda üritada käia.

Paar päeva tagasi oli Nutul nähtud autoaknast kahte karu metsaveerel müramas, ilmselt nooremapoolsed isaskarud.

Sellised sahinad siis, üldiselt ei ole karud siin igapäevane nähtus, jäävad Aela ja Kadja järvede juurde suuremasse metsamasiivi, aga mingil põhjusel on hakanud siiapoole liikuma, alles eelmine hooaeg oli jama huntide poolt ketist puretud koertega, nüüd siis mesikäpad platsis.

Paar päeva tagasi läbisin jalgrattal nii Pala tee kui Nutu-Vaopere teeraja (tee oleks palju öeldud). Kui ma oleks Kõue Kuulutaja gerilja peatoimetaja, ütleksin, et mis te pabistate, mingeid karusi pold. Karu on aga võimeline jooksma kiiremini, kui ma maastikkurattal sõita suudan, nii et ma ei hakka siin saatust mõnitama, metssiga olen varasemalt näinud mõlemal teel.

Näitan parem paari pilti mahajäetud, unustatud, käest lastud, parseldatud talukohtadest - võrreldes kesk-Järvamaaga on siin varede konsentratsioon palju väiksem, aga kõrvalistes kohtades üht-teist ikkagi leidub. Lennake peale ja lööge üles!

See foto on viis aastat vana, ei anna garantiid, et praegu veel katus peal on - Kadja küla Pääramäe, kuuseheki juures hauaplaat: Juhan keegi - mälestus sinust ei kustu, leidsin selle kivi kogemata ühel oma sünnipäeval:

Pääramäe jääb Kadja, Virla ja Aela külade kokkupuutepunkti juurde, lähedal on Vonka raba, kus rabalagendikul asus kunagi antud külade kool - Vonka kool, praegu sigadepassimiskoht:

Papli talu Nutul, minu lapsepõlves oli häärberil veel katus peal, Papli asub Nutul eespool, ehk põhimõtteliselt viib sinna veel tee:

Seda kaunist metsheinaküüni, Nutult edasi Vaoperel, pärandkultuuri nimekirjas, olen juba esitlenud, nüüd märkasin veel analoogset varet viimase lähedal, väga põneva varaga, palk on pikkupidi pooleks kistud, poolenisti varatud, piisav heinasara jaoks:

Analoogne loominguline vara on ka püstisel küünil:

Aru talukoht Habaja-Harmi piiril, katus oli siin peal vaid kümme aastat tagasi:

Nii Aru kui Papli rehealuse laelauad on eksklusiivsed, kuskil 40 cm laiused! Vanasti ikka osati maju ehitada, ütleks selle peale:

Mardi saun Kõue külas, elumaja põles paarkümmend aastat tagasi maha, lauda sein kukkus hiljuti kokku, suur raidkivikelder haigutab kenasti õuel, kaks kaevu. Tegu minu naabertaluga, mäletan lapsepõlvest, kuidas vanatädi käis meil külas, turnis purdel, et üle Mardi kraavi saada. Praegu puhkab Kose kalmistul.

Kõue vana vallamaja Rava külas, valla keskel. Paljud mäletavad veel tantsupidusid majas, aktiivset elu ja adminni, mis seal toimusid, kino. Hilisem majaosa on kivist, kaks sajandit vana, puust. Ravas asuv vallamaja võib olla Sinu jagu vaid 1 190 000.- eest!

Kõue Kuulutaja VS Kõue Sahinad

Sain hiljuti oma ajaveebile tagasisidet: ajaloo, tehnikateemad - 12 points, Kõue Kuulutaja teema - skisoidne. Olen selle hinnanguga täitsa nõus, kes konteksti ei tea, selle jaoks on Kõue Kuulutajaga toimnud müsteerium skisoidne nagu see lugu ka päriselt oli, siinkohal ei hakka seda pikka saagat veelkord lahti harutama. Keiss eskaleerus selleni, et avasin lõpuks rubriigi Kõue Sahinad, kuhu olin mõelnud fiktiivse tegelase, Kõue Kuulutaja peatoimetaja, kelle kiusliku ning negativistliku kontrolli all leht oli. Nüüdseks on mul käes KK aprillinumber ning võin öelda, et gerilja peatoimetaja on lehest kadunud, vähemalt sellest numbrist. Kõue Kuulutaja tiraaz peaks minu andmetel olema 500, enne, kui ma teen väikese ülevaate uuest lehest, vaatame, milline on Kõue Sahinate loetavus, alates rubriigi loomisest, 18. märtsil, peaaegu kuu aega:

Selle ajaveebi pealehel, kus on enamasti olnud mõni või mitu Sahinad rubriigi postitust, on käidud 1350. korral, teiseks klikituim nupp on Kõue Sahinad, mida on vajutatud 125 korda, keskmiselt on peale seda toimingut loetud rubriiki ligi neli minutit. Selle perioodi atraktiivsem teema on vaid Teeme Ära-Kuda seda tehakse, kuigi seda postitust on loetud keskmiselt vaid kaks minutit. Viimasel postitusel ei saa mainimata jätta illutratsioonidel esinevadid Eesti A-F klassi tähti, poliitikuid ja rahvakunstnikke.

Niisiis, et Kõue Kuulutaja kvaliteet ei jääks kvantiteedile alla, annan ajalehest väikese kriitilise ülevaate:

Vallavalitsuse istungite protokollid on kuivanud pooleteistkümnele lehele - ei tea, kas ei viitsita täies mahus avaldada või on volikogu osalisele tööajale läinud.

Uus rubriik on "pressiteade", väga vajalik uuendus, kuna maakonnaleht tsiteerib teinekord kohalikku lehte, Ardu lasteaia nurgakivi on 30 aasta suurim sündmus - vedas, et selleni jõuti.

Pensionärid on aktiivseimad kirjutajad, kenad keskkoolilõpukirjand tasemel, ilusad, lihtsad lood, ei karda nad gerilja peatoimetajat ega midagi -12 points!

Koolidest üht-teist, valla ürituste kalender, üks ökolugu kuskilt tsiteeritud, Teeme ära kampaania tutvustus, mõned üleskutsed ning teated.

Mul on isegi mingil määral kahju, et keegi (põhiliselt viimasel ajal mina ise) lehes rõveldat tappa ei saa, üllitis on konservatiivne, vaoshoitud. Midagi põnevat nagu jääks puudu. Aga mine tea, ehk on see ka hea. Muidugi tekkib kõhedus jälle mai keskel, kui lehte postkastist tooma lähen, gerilja peatoimetaja ründab ettearvamatult ning kui pukki saab, siis võib seal kuulirahet sülata mitu numbrit järjest.

Kõue Sahinad rubriik aga jääb, kajastab kohalikke kitsaskohti ja rõõme, mida vallas räägitakse ja tehakse ning mis on nii mitteametlik, et Kõue Külade Seltsi veebi ei taha üles panna.



Sinu personaalse "Kõue Sahinad" peatoimetaja

Palgid kummitavad tee alt!

Pealkiri on parafraseering kohalikust ajalehest, kus kirjutanud geenius väitis, et mede päeva pole palkteid säilinud! Muidugi, muutusin ka ise suht valvsaks, kui eelmise aasta märtsis rääkis Pala külavanem, et Pala teel olevat näha rootsiaegseid palke. Aastake on kulunud ja valla rahakott ei ole mitte Pala teele münte puistanud - mis seal praegust näha on, on tõeline ajaloohuvilise maiuspala, aga sissejuhatuseks ühest teisest teest, kus kummitavaid palke annab takseerida samuti juba teist aastat. Tegu on teega, mille kaudu tullakse Tallinnast nii Triigile kui Kõuele, mida läbib argipäeviti mitu korda nii valla buss, kui ka kaks korda nädalas Mulgi Reiside maanteelaev. Peale Ojasoolt Triigi poole ärakeeramist tuleb Riidamäe küla - künkast üles ja alla orgu Sääsküla peale madalale, pikale sirgele - üle tee hakkavad jooksma praod risti teega, kohati tee laiused:


Mõni on õrn lõhe, mõni juba sügavam, kus on näha palgi jäänust. Ilmselt on palgid aja jooksul kruusa liikuvuse tõttu tõusnud madalast kihist pealepoole ning kuna kruusa pole peale veetud, turritavad nad sealt kenasti välja:

Muinastee jäänused on vaadeldavad umbes saja meetri pikkusel lõigul, kuni Sääsküla küla piirini.

Nüüd aga tõsise maiuspala juurde. Paunaste-Pala teelõik on hetkel niivõrd viletsalt läbitav, et ei soovita kellelegi sinna alla neljarattavedu minna. Kruus on kohati segunenud poriga, tee on totaalselt rööpas, tume rabavesi on täitnud tee madalamad kohad. Võttes aluseks Triigi mõisa 1820. aasta ajalooarhiivi kaardi, on seal märgitud palktee Palast põhjapoole näha hetkel pea täies pikkuses sadadel meetritel, viimane palk turritab välja Paunaste küla piirisildi juures.

Teest väljas on tõsiselt mahlased jurakad, ilmselt okaspuu vettinud, vetruvad rimakad:

Kõige rohkem ongi kuskil kolm palki järjest näha, siis on meetrike kruusa ning järgmised notid. Kas vahepealt on palgid veel maa all või juba välja tulnud ning kulunud, ei tea.

Kusjuures, kunagise truubi juures on üks tõsine vanaisa palk, mitte enam ümmargune, vaid prussiks saetud, sellest mul pilti pole. Pala tee on niivõrd viletsas seisukorras, et Kõue Rahva Maja plaanib oma parkla lahendada antud teel. Külalised jätavad oma sõidukid sinna lihtsalt augutäiteks.

Teeme Ära 2009 infotund - Man machine Revelis

Enne Revelisse (tegelt Ülemiste sitisse) jõudmist, käisin Kehtnast Raikküla, Kohila, Hageri kaudu Laagris, kus toimus Harjumaa aasta tegijate väljakuulutamine. Sõna võtsid eelmise ja selle aasta ettevõtjad, kes rääkisid elekrikappidest kuni ettevõtete tänase missioonini - ellu jääda. Supertegusad külaaktivistid rääkisid mikrofoni oma edulugusid. Endisest Kose Kihelkonnast löödi rüütliks neli üksiküritajat. Mul oli au seista sellise legendi, nagu Tuhala nõiakaevu peanõia Ants Talioja kõrval - jep, ka mina olin üks väljavalitu (ka ülejäänud kaks auhinda läksid praegusse Kõue valda). Ning ma sain käepigistuse, tassi, lilleõie ja paberi just Kõue Sahinad rubriigi eest, nii et, tasub üritada.

Kuid nüüd õhtu põnevama sündmuse juurde. Ülemiste siti on endise dviigateli tehase hoonetkompleksi rajatav loovtööstuse linnak. Kui ma lõpuks renoveeritud Lõõtsa kuue hoonemassiivi sisse sain, valdas mind mõnus äratundmine - sada aastat tagasi voolas linna tehastesse maarahvast, muid üritajaid, et õnne otsida, seda leida tehasetöös, linnaõhus, mida tõmmata sõõrmetesse tehasest väljas. Kuid just põhilise aja tuli veeta just paekivimassiivis, oma tööpingi taga, oskuslikke liigutusi tehes, kopikat teenides, nagu nüüdki - tehaselabürindid on samad, kohati on paas asendatud klaasiga, kuid inimeste motiiv seal viibida, isegi tööpingi põhitüüp, rongimürin väljas on 100% sama, nagu on ka tehaseomaniku, tsehhijuhataja pealisülesanne, suhe töölisesse. Ülemiste sitis veendusin, et tasub investeerida vaid väikeettevõtete aktsiaisse - sarnased kolossaalkompleksid, nagu loovtööstuslinnakud on globaalsetele tõmbetuultele, mullidele, sõltuvustele muu majanduse käekäigust valla ning kontrollimatud, rajatud vaid majanduskasvu peale. Lihttöölise eeskujuks on alati tema ülemus - et sõita sama vägeva kaarikuga ning praalida sama palju kõrtsis. Paraku läheb ülemuse elujärg kiiremini eest ära, kui alama oma järgi jõuab. Sitis võib leida mõne perspektiivika väikeettevõtte, kui piisavalt sõeluda, pigem aga on tuleviku superettevõte algstaadiumis kuskil perifeerias, paari ruutmeetrise pinna peal.

All pildil olev maja on saanud endale esialgu paar plastikakent - mul ei ole meeles, kus fotograaf Koshkini suudio täpselt asus, võibolla on just tema, ilmselt Ülemiste siti loovlinnaku esimene resident oma aknaid vahetanud. Koshkin töötas sitis juba siis, kui praeguse lõõtsa tänava ees oli tõkkepuu ja ülikuri valvur, kes leebus vastu hommikut vaid sõnade "za Koshkinu" peale.

Esmakordselt nägin pronkssõduri kivist vendi-õdesid:

Ning sealsamas asus Lõõtsa 6, kena liimpuidust robotfreesitud talusilt hoonet tutvustamas. Tegelikult oli sarnane silt veel teiseski kohas, kuigi sisse sain lõpuks hoopis kolmandast uksest.

Lõõtsa 6 II korruse seminariruum oli rahvast täis, kuigi ikka jäi mulje, et Teeme Ära 2009 on väikeettevõtte innovatiivses staadiumis, kus tasub veel aktsiaid osta, paljud inimesed olid oma mulli sees, naerisid ennastunustavalt ning olid heas tujus, ettekandjad rääkisid väga konkreetselt ja lühidalt, pildil Peeter Jalakas, kes veab 1. aprillil ürituse pressikonverentsi:

Muidugi jupsis esitlustehnika, piisiid ja mäkid ja kõik muu vanaraud. Järgnev esitlus sai lõpuks käima, selgus, et on tegemist üheainsa slaidiga:

Jan Uuspõld tegi nalja, või siis mitte:

See järmine mees käib ikka ja jälle siit ajaveebist läbi, viimati oli tema nägu siin kolm päeva tagasi:

Tutvustati nänni, mida ka jagati:

Sellest kampaaniast võib tulla midagi võimsat - koos on inimesed, kellel on powerit ning puudub võlts punnitus ja fassaadism. Kampaania värviks on punane ning ühes reklaamis ütleb töötu, et on aeg otsida uusi võimalusi. Mida veel ühelt kampaanialt tahta?

Teeme Ära 2009 - kuda seda tehakse?

Minu msnipüüdja on leidnud signaali, mis kajastab vestlust - arutlust kohalikest teeme teeme teemadest ning nende arengu hetkeseisust. Lugege, mõelge, kommenteerige:
loodusväärtused: Kuidas kaitsta looduslikke pühapaiku, et need säiliksid tulevastele põlevedele? valitsemiskultuur: Info liikumine ning mõju külaelule võimaliku haldusterritoriaalse reformi kontekstis. Kui Eestisse jääks nt. 40 haldusüksust, siis mulle esmapilgul pigem tundub, et see mõjutaks mõlemat pigem positiivses suunas: 1) oleks rohkem ressurssi osutada kvaliteetset avaliku teenust. Praegune efektiivsus (ressursi-tulemuse suhe) on väga mage 2) Rahvas hoiaks oma küla siseselt pigem rohkem kokku ning ei koonduks üksikindiviididena pisikeste vallakeskuste ümber. Maaelu, kuidas elavdada, kuidas saavad külaseltsid panna tõuke piirkonna arengule. KRM (Kõue Rahva Maja) ju ehe näide. Märksõnad sinna juurde: suurvaldade plaan oht külaelule, ääremaad jäävad tühjaks, aktiivne külaelu kui maaelu arengu võti, aktiivsed ja positiivsed inimesed loovad uut positiivset energiat, tõmbavad piirkonda elama samasuguse mõttelaadiga inimesi; traditsioonide säilitamine, traditsioonide elluäratamine; arendab kokkuvõttes turismi, aitab kaasa uute töökohtade loomisele, piirkonna tuntusele. Liigne bürokraatia kui takistus, seadused ei luba talgute korras külarahva jaoks ühiseid asju ehitada; ei luba teha rongkäiku, kus nt traktori järelkärudes on inimesed sees koos lõõtsamehega, päris karmid nõuded külalaada pidamisele. Pakume teema, mis puudutab meie järelkasvu: kuidas lapsed alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni kasvatada sellisteks, et neist asja saaks, et nad oleks mitmekülgselt arenud ja asjalikud inimesed. Siin ka lapsevanema probleem - ei tunta huvi oma laste arendamise vastu, kuigi pakutakse igasuguseid võimalusi jne. Väikeses kohas ka palju võimalusi... Keskenduda just probleemide ennetamise käsitlemisele, siis on KRM õige koht. Nii palju üritusi, nii palju eri sihtgruppe kaasatud, see ongi see, mille tõttu nt Kiviloo külavanem väidab, et neil ei ole noori, kes reede õhtuti poe taga viina jooks, ja nii iga reede. Loomulikult võib sellesama asja - aktiivse külaelu üldpreventiivse toime - ära nimetada ka mingi muu külaelu üldise teema juures, v-o selle üldise maaelu teema juures. Sest loomulikult ei tahaks ka seda, et inimesed hea lahenduse nägemise asemel hakkaksid meelde tuletama kõige võikamaid lugusid. Turvalisus, aga seostaks selle ka maaeluga. Arutleks lahenduste üle olukorras, kus politseiteenus on kohapeal sisuliselt olematu. Kuidas ennetada - laste kaasamine väiksest peale, külaüritused, kus kõik põlvkonnad on esindatud, et pubekaeas ei kaoks huvi ega tekiks vastandumist, Kiviloo külaseltsi näide. Kuidas tegeleda tagajärgedega, naabrivalve, pättide vastasleeri ühtsus, misiganes. Kuidas hajaasustusega kohtadesse uusi tasuvaid töökohti tekitada. Kaasamine kohalikes omavalitsustes. Kaasamise kohta tegi riigiametnike foorumil jube kihvti ettekande eesti NGO-de liidu juht Urmo Kübar, slaidid siin.

Ning nüüd tähelepanu kõik te suured teadmainimesed, koolitajad, rändjutlustajad, edulugude elavad kehastused, aktivistid ja silmamoondajad, kes te vähemalt ühe korra olete teisi inimesi powerpoint presentatsioonidega piinanud: Tsekkige seda presentatsiooni - siin on kasutatud kuldreeglit - vaid oluline messidz kaadris, vähese illustratsiooniga ning järgige seda esitluslaadi, see on verstapost powerpoint terroris (slaidid Urmo Kübara ülalasuvast esitlusest):

Sama ettekande kokkuvõte jutuna siin. Tema kõneles riigiametnike foorumil ja riigi tasandil, alates õigusloomest lõpetades mingi konkreetse menetluse kui teenusega, no nt sotsiaalhoolekande teenus vallas. Vaadake neid slaide ja materjale, ehk joonistuvad miskid paralleelid KOV-dega, kust tõusetub teemasid. Servast seondub sellega ka haldusterritoriaalse reformi teema, et kui otsuste tegemine läheb inimestest kaugemale, kuidas siis tagada kaasatus kui valitsemiskultuuri oluline põhiväärtus, kuidas jõuab külavanema või külaseltsi hääl valda, mille keskus asub nt Jüri alevikus? Kui te muideks need Urmo materjalid läbi vaatate, siis näete, et info jagamine on ka üks kaasamise vorm. Nii et vallasisene informeerimine seonduks ka selle kaasamisega, saaks ehk selle teema laiemaks ja sisukamaks. Ja ehk tuleb kellelgi veel mõtteid ja märksõnu selle teema kohta juurde :)

Ning lõpetuseks minupoolt head neljapäeva, kus selgub, kas Kõuelt minnakse Sakusse ainult teistele plaksutama või plaksutatakse ka meile. Kes ei ole kutset aasta tegija üritusele saanud, vaadake sündmust oma tugitoolist:

Nimelt kantakse sündmust esmakordselt üle LIVE-otsepildis aadressil www.kullaauk.ee. Ülekanne algab kell 16.00 ja kestab kella 18.00ni. Vaata ise ja ütle sõbrale ka!

Kõue Kuulutajast

Johhaidii, hakka mingit Kõue Kuulutaja rubriiki vedama ning juba saadetakse siia asju klattida - aga ma ei imesta, Kuulutajasse ilmselt ei julge keegi eriti kirjutada, või kui seda tehakse, saadakse heal juhul hägune vastus, nagu alljärgnevast kirjast näha või antakse pimeda viha ja kiusliku peatoimetaja poolt lihtsalt tappa:

Eelmises Kõue Kuulutajas kirjutas keegi väga mureliku kirja koeraomanikest, kelle suured kurjad koerad jooksevad ringi ja hirmutavad inimesi. Isegi nimed olid ära nimetatud.

Järgmises Kõue Kuulutajas oli ära toodud määruse tekst - volikogu poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskiri. Olles ise nii kassi- kui ka koerapidaja, lugesin seda huviga, et kas on nüüd uus eeskiri kehtestatud (kehtestamise kuupäeva samas justkui polnud, vähemalt ei hakanud see silma), et sellele on eraldi leheruum pühendatud. Alles hiljem torkas mulle pähe, et see vist on valla vastus eelmises lehes avaldatud murelikule artiklile. Selle asemel, et inimkeeles manitseda koeraomanikke ja panna neile südamele nende kohustusi, juhtida tähelepanu sellele, et ka ilma valla eeskirjata ja lihtsalt võlaõigusseadusest tulenevalt vastutab koeraomanik oma koera poolt tekitatud kahju eest sõltumata sellest, kas inimene oli süüdi või mitte, et kirjeldada, mida inimesed võiks siis ette võtta, kuidas dokumenteerida neid juhtumeid, kellele info edastada ja kuidas vald sekkuda saab (teeb ettekirjutuse, määrab trahvi), selle asemel pandi lehte lihtsalt mingi järjekordne eeskiri?

Lõpuks pärl: eeskirja p 5 kohaselt tohib Kõue vallas kassi pidada ainult toas. "Koera ja/või kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle territooriumi omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks."

Miks mul on tunne, et selle eeskirja koostajal ei ole mitte kunagi elus kassi olnud? Või mis see vald siis arvab, et kõik aiad tuleks ümbritseda mitmemeetrise ronimiskindla aiaga, võttes igaks juhuks maha ka kõik puud, mille kaudu kass ikkagi üle aia saaks?

Kiri Harju Maavalitsuselt

Antud kohast potsatas minu postkasti kiri, õigemini oli see koos Kõue Kuulutajaga jõudnud sinna paar päeva varem, ma polnud lihtsalt postkasti vaadanud. Kiri oli adresseeritud nimeliselt mulle, kuid kandis Tihase talu aadressi Kõue külas, ehk Kõue Rahva Majal ei ole ametlikku aadressi. Sellegi poolest saab mind kirja teel kätte, kui kirjutada lisaks minu nimele märksõnad Kõue Vald/Triigi, Rahva Maja saab kätte, kui kirjutada ümbrikule Kõue Vald, Kõue Rahva Maja. Kiri ise on selline, õigemini kutse:

Ma arvasin automaatselt, et saan rubriigi "Kõue Sahinad" avamise eest suure medali, honorari, koti kommi ja käepigistuse, siis aga hakkas selginema, miks kiri mulle oli saadetud. Olin esitanud ühes kategoorias kandidaadi aasta tegijaks. Võibolla kutsutakse kõik esitajad üritusele, võibolla on see märk Harju Maavalitsuse tulevast tunnustusest Kõue kanti. Mine tea, püsige pikal lainel, neljapäeva õhtul saab asi selgust!

Mul õnnestus antud loole saada kommentaar Kõue Kuulutaja Peatoimetajalt:

Ma ei või, mida tuusamist seal Kõue kandis - omal ajal kutsuti selliste kirjadega inimesi vaksalisse, kus pandi neile suhu püssitoru ja kamandati rongile, mis viis nad teadagi kuhu! Oma erudeerituses oskan öelda, et Sakus on raudteejaam ning sealt pääseb otse Kloogale, kus ajatakse ahju juba hagu, kergeusklike ootuses. Omal ajal sai ikka tunnustatud ustavaid partisõdureid, vahel ka lihttöölisi, mitte kunagi mingeid küla kehkenpükse, kes mingit hägust küla asja ajavad. Ma tean, mis te teete seal ülla märgi all - kühveldate omale inimeste kopikaid taskusse, kutsute mingile üritusele ja kasseerite selle eest rahhvi - ühesõnaga vargus! Mul tuleb alati pisar silma, kui ma näen Kõue Rahva Maja, miks te selle sinna küll rajasite - enne oli seal niivõrd romantiline vare, kus kunagi velskripunkt asus. Käisin seal omale piiritust pangega toomas, sest midagi muud juua ei olnud - rasked ajad olid, uhh! Nüüd pean aga minema, loen viimast Kõue Kuulutajat kahesajandat korda, olen juba leidnud kaks kirjaviga, kuid ka palju mõtteid, mille kraesse kinni hakata ning nende kirjutajaid tümitada järgmises lehes - kõiksugu tühikargajad ja mõttehiiglased ajavad mul ihukarvad püsti, üleüldse ootaks Kõue Kuulutajalt rohkem ametlikke protokolle, ülejäänud ärapanemise rubriiki ma laiendan, oodake te varganäod ainult, et midagi uuenduslikku sealt nähe tahate - leht on minu ainuvõimu all ning selliseks ta jääb!

Teeme Ära 2009 - kuidas seda Kõue mail tehakse?

Selle postitusega avan oma bloogis uue rubriigi - Kõue Sahinad, põhjuseks üldisem infosulg vallas, mida olen kirjeldanud eelmises postituses, vallalehe peatoimetaja (ärge otsige teda lehe tegijate nimekirjast, vaid tagurlike artiklite alt) üldisem kiuslikkus ning negativistlik meelestatus põhimõtteliselt kõige uudse suhtes, mille tõttu ei julgenud viimases numbris inimene Teeme ära! - Minu Eesti kampaaniast kirjutada oma nime all. Ühesõnaga, kes valla lehes suu julgeb lahti teha, võib arvestada räige solgivalanguga üle mitme numbri, mis on põhjustatud mingist ängist, pimedast vihast ning tänu sellele ei olegi peale ametlike teadete suurt midagi lugeda. Valla lehe vilets seis aga on vesi Kõue Sahinad rubriigi veskile.

Tegelikult sai seesama hall Kõue kardinal, kelle ego on vallutanud Kõue Kuulutaja, põhjuseks minu loobumisele Teeme Ära 2009 Kõue valla koordinaatori kohast, kuigi jõudsin valmis skribada uhke strateegia, kuidas seda üleeestilist kampaaniat väikse koha jaoks ära kasutada. Kuigi paljud inimesed soovisid mul seda edasi vedada, leidus üks, kes vaikselt asja edasi ajas ning tema poolt veetud seisu ma järgnevalt tutvustangi, sellest peaks korralikum kokkuvõte ilmuma Kõue Kuulutaja aprilli numbris, noh, selle muu solgi seas, kui arvestada peatoimetaja aina kasvavat haaret lehes.

Teeme ära 2009 - minu Eesti on osalusdemokraatia eksperiment, millest võib välja kasvada uus partei või koguni mingi uutmoodi ühiskonnakorralduse mudel. Kui Tõnu Õnnepalu näeb oma Flandria Päevikus demokraatia järglast diktatuuris, siis see on üks võimalikest stsenaariumitest - Rainer Nõlvaku fanaatiline silmavaade võib tähendada tema jaoks võimsat tulevikku. Üldiselt, mis edasi toimub, ei tea keegi - valdade täielik kadumine, vaid nelja linna jäämine Eestisse, mõni suurem ühiskondlik muudatus, totaalne politseiriik - keegi ei tea ega oska prognoosida. Võime seista väga suurte muudatuste ning võimu ümberjagamise lävel. Reegel: kes möliseb, selle häält ka kuuldakse, kehtib ning on oluline komponent antud kampaanias lisaks uue poliitilse jõu kujunemisele.

Oma Kõue valla strateegias pakkusin välja kaheksa mõttekoda, suht idealistlik variant, millest on praeguseks sõelale jäänud kolm. Muidugi loobus vallavalitsus lahtiste uste päevast 1. mail - oleks nõudnud liiga suurt eneseületust. Sahinate järgi on ühe koja põhiteemaks Harmi kooli tulevik - hägune asi, mille problemaatikat ja tulevikuperspektiive hakatakse arutama suuremas ringis, kui päästekomitee. Teise koja põhiteemaks tõotab olla uue Tartu maante problemaatika - kelle tagaõuest tee läbi läheb, kes soovib seal juba kimada, ma osaleksin antud kojas kindlasti, sest olen avastanud katkuhaua võimalikul teekordidoril, mis ei ole sügavamalt huvitanud ei muinsuskaitseametit, ei tee projekteerijaid. Ühesõnaga Kolu-Võõbu lõik on sama segane, kui seda esitlev kaart, lisaks sahistatakse kõiksugu Paunküla veehoidla saarte jõudmist teetäidiseks.


Ning nagu progressiivsele vaimsele keskusele kohane, avatakse mõttekoda ka Kõue Rahva Majas. Üheks teemaks sahistatakse saavat looduslike pühapaikade teemat, kuna aga Kõue vallavanem peaks sel mõttetalgul Kõue Rahva Majas viibima, võib teemaks tulla ka valla tulevik tervikuna.


Kõue Sahinaid toimetavad Õiged Kõue Ühinenud Pead

Vaata ka Kõue Ühinenud Peade luuletusi

Harmi koolist

Üks käsitöine lokse, mis Kõue Kuulutajast välja jäi, kuid millest hullemat jura seal nüüd avaldatakse.

Kes on Kõue Kuulutaja peatoimetaja?

Märtsi number annab sellele selge vastuse: see, kellel koguni kolm lugu antud numbris. Kuulutja lae alla siit, kui see ei avane, siis mine www.Koue.ee - dokumendid - kuulutaja - 2009 - Märts.pdf

Kui ma mõnda aega tagasi Kõue vallavanema juures vaibal käisin, rääkisin talle minumeelest suurimast probleemist (peale rahalise muidugi) vallas - infosulust Harmi kooli tuleviku suhtes. See sai alguse anonüümsest allkirjade kogumisest, mis nõudsid vallalt Harmi kooli jätkamist, kuigi mingit ametlikku seisukohta kooli sulgemiseks ei olnud keegi teinud - need olid sahinate tasemel, räägiti, et kooli juhataja on põhjusel valla teadmatuses kooli tuleviku suhtes sügisel ametit maha panemas ning uut hingestatud koolijuhatajat pole kusagilt võtta. Ka sahistati, et allkirjade kogumine olevat valimiskampaania avapauk, nojah, midagi vallalt nõuda, on vast kampaania. Edasi kajastas sahinaid Harju Elu, kes oli agmaterjali leidnud Alansi ajaveebnikult, tüübil, kes sel ajal ainukesena sellest probleemist avalikult oli rääkinud. See jällegi oli kellelgi vallas maksa üle kopsu keeranud ning arvati, et just Alansi veebnik aitas kaasa eelpoolmainitud anonüümkirja koostamisele. Edasi ilmus Harmi kooli tulevikust artikkel Nelli Teatajas, ehk vähemalt mina sain teada, et selline asi veel ilmub, kusjuures ma ei imestatks, kui Ärihaide kooli äraostmise teema sai sinna loosse just minu kommentaaril esimesse Alansi veebi artiklisse või siinsamas ajaveebis kajastatud tänapäeva mõisnike Tamjärve ja Krossi tegemistest. Aga polegi midagi imestada - mingit avalikku infot peale blogijate keegi ei liigutanud ning seda teemat ei puuduta ka Märtsi Kõue Kuulutaja - põhjuseks ilmselt see, et vallal ei ole mingit otsust, arvamust veel. Hariduskomisjon käib koos ja arutab, info sealt välja ei liigu. Harmi kooli lehel on nupp, kust saab sisestada oma arvamust kooli jätkamise osas, see inff kaob samuti kuhugi musta auku. Aga võibolla teab vallavanem rohkem, kui kõik teised kokku ning targu hoiab suu kinni. Twitteri ajastul aga, kui info aegub sekunditega, on vaja minumeelest kiiremat reageemist, kui oodata ära 1. mai mõttetalgud, et seal sel teemal vaielda - kui kool on valla oma, siis peaks ka adekvaatne ja ja uuendatud inff ametlikest kanalites olema saadaval, enne, kui enamus lapsevanemaid oma võsud meedia poolt sulgemisohus esitletavast koolist välja võtavad.

Kõue Kuulutajas lõpetas vallavanem oma pöördumise loosungiga, katkend lausest: "Eelkõige vajaksime reformi ehk põhjalikke muutusi mõtlemises"

Eeldusel, et valla rahadega väljaantav leht käib vallavanema sõnade järgi, vaatame, kuidas Kõue Kuulutaja peatoimetaja oma lugudes seda mõtet toetab:

Külakoosolekut mina organiseerima ei hakka, külavanemaks ka ei hakka. See on järjekordselt ülevalt poolt peale sunnitud plaan, mis mulle ei sobi.

Loen, aga mitte internetti. Ma olen väga hästi informeeritud, milline käsitöine pritse seal loksub.

Kasvatatakse lapsi, täiskasvanu ümberkasvatamine on kommunistlik jura.

Kadunud sotsialismi ajal anonüümsust tauniti, vähemalt sõnades.

Samas küüditamisest selsamal sotsialismi ajal: Kodust väljaveol hakkas üks naine vaikselt laulma, millega ühines terve autokoorem inimesi ja siis sõdur püssitoru talle näkku torkas.

Huvitav, mis mulje Kõue Kuulutajast enamusele rahvale (minule pole paberlehte jõudnud) viimasel ajal on jätnud - kool on sulgemisohus, sellest ei sõnagi, samas nüüd juba kuue lehekülje jagu jagelemist ja ärapanemist, kiuslikku mölinat või äkki see ongi see tsirkus, mida raskel ajal rahval vaja? Kusjuures ma ei imestaks, kui see sissekanne saaks paari lehe pikkuse järjekordse sapise analüüsi KK peatoimetaja poolt, sest ta on väga hästi informeeritud, milline käsitöine pritse seal loksub. Kas sedasama pritset peaks ka KK avaldama? See on ajalehe edasise margi küsimus, kui sellest midagi veel alles peaks olema.

Ning üks teine tähelepanek märtsi KK lehest: ajal, mil on laiemasse inimeste teadvusse jõudnud ohud laste internetikasutamisel, oma piltide jagamisel, enda eksponeerimisel, võiks ametlik kanal ise eeskujuks olla ning laste pilte ajalehes mitte näidata (vaid lastevanemate nõusolekul). Millega seletada siis lapsevanemate keeldu lastel ennast netis mitte näidata, kuid suvalise lehe õigust suvalisi lapsi netis eksponeerida? Mida aga arvab sellest Kõue Kuulutaja lugeja (mitte ainult Arno vaid ka iga teine ühisest infokanalist huvitatud Kõue elanik või kaugemaltki)?