Kui president viimati Kõuel käis (ühe eduloo anatoomia)

Kas millegi ära tegemiseks (võtame aktuaalse näitena varemete koristamine) on ilmtingimata vaja palju raha ja valla survet? Kindlasti mitte - nagu olen juba korduvalt täävitanud, on asjade liikuma panemiseks vaja kõigepealt sotsiaalset kapitali. See foto on 1994. aasta Kõue küla keskus - nn. Pikkeli maja jäänused. Mis siin kunagi kõik oli, võib lugeda Sirje Saulepi ja Ireene Tisleri kodulooraamatutest, paraku peale põlengut oli seis selline ja püsis aastaid ühetaolisena.

Inimesed olid sellega harjunud, ei pidanud seda vaadet koledaks ega kohta õudsaks. See sobis neile.

Kõue keskuse näite puhul tõi muutuse külla inimeste kaasamine ja juhtimine, mille algatasid külavanemad, kes lõid 2005. aastal Kõue Külade Seltsi. Esimene külavanem oli tugevate Raava juutega, järgnevad aga sisserännanud, kes tihti peale suudavad pilti laiemalt näha ning olemasolevatesse käitumismustritesse muutust tuua. Inimeste ehk protsesside juhtimine on keeruline - eelduseks, et Kõuel tookord asi õnnestus, oli peale rahva valitud liidrite ka üldsuse samale ajale sattunud soov muutustes osaleda ja tärganud kogukonna- ning kodanikutunne. Oli palju eeldusi, et midagi muuta.

Esimesed talgud Kõuel - koos olevat olnud 67 inimest ehk umbes iga neljas hing sellest kandist.

Et Pikkeli maja asemele kunagi Kõue Rahva Maja kerkib, ei osanud tol ajal arvata keegi - esialgu oli soov veidi korda luua ning koledust kaotada. Kes tasuta töötab, teeb seda kõige paremini, hingega, vabast tahtest. Asjad hakkasid liikuma. Kui üldine valla kraaklemine käib sovhoosiaegsete kantide - Habaja ja Ardu vahel, oli tol ajal volikogus ja vallavalitsuses jõud niimoodi, et üht-teist jagus ka Kõuele. Müüdi maha lagunev vana vallamaja ning kirjutati PRIAle projekt.

Edasi saab juba annaalidest lugeda. 2006 oli valmis Kõue Rahva Maja vundament, esimese klotsi asetas sinna president Arnold Rüütel.

Esimene leedi - maarahva sõber ja toetaja.

Rüütli ametiauto oli Kõuel paksu tolmukorra all. Legendid räägivad, et just presidendi teenena asfalteeriti peatselt ära Silmsi-Kõue teelõik. Tol ajal oli Savisaar majandusministriks. Järgnevaks planeeriti Ojasoo-Triigi lõiku, seejärel Kõue-Virla ja valla rahadest kuni Kadja teeotsadeni välja.

Siin on veel Kultuuriminister enne maja lõplikku valmimist.

Kõue Kuulutaja VS Kõue Sahinad

Sain hiljuti oma ajaveebile tagasisidet: ajaloo, tehnikateemad - 12 points, Kõue Kuulutaja teema - skisoidne. Olen selle hinnanguga täitsa nõus, kes konteksti ei tea, selle jaoks on Kõue Kuulutajaga toimnud müsteerium skisoidne nagu see lugu ka päriselt oli, siinkohal ei hakka seda pikka saagat veelkord lahti harutama. Keiss eskaleerus selleni, et avasin lõpuks rubriigi Kõue Sahinad, kuhu olin mõelnud fiktiivse tegelase, Kõue Kuulutaja peatoimetaja, kelle kiusliku ning negativistliku kontrolli all leht oli. Nüüdseks on mul käes KK aprillinumber ning võin öelda, et gerilja peatoimetaja on lehest kadunud, vähemalt sellest numbrist. Kõue Kuulutaja tiraaz peaks minu andmetel olema 500, enne, kui ma teen väikese ülevaate uuest lehest, vaatame, milline on Kõue Sahinate loetavus, alates rubriigi loomisest, 18. märtsil, peaaegu kuu aega:

Selle ajaveebi pealehel, kus on enamasti olnud mõni või mitu Sahinad rubriigi postitust, on käidud 1350. korral, teiseks klikituim nupp on Kõue Sahinad, mida on vajutatud 125 korda, keskmiselt on peale seda toimingut loetud rubriiki ligi neli minutit. Selle perioodi atraktiivsem teema on vaid Teeme Ära-Kuda seda tehakse, kuigi seda postitust on loetud keskmiselt vaid kaks minutit. Viimasel postitusel ei saa mainimata jätta illutratsioonidel esinevadid Eesti A-F klassi tähti, poliitikuid ja rahvakunstnikke.

Niisiis, et Kõue Kuulutaja kvaliteet ei jääks kvantiteedile alla, annan ajalehest väikese kriitilise ülevaate:

Vallavalitsuse istungite protokollid on kuivanud pooleteistkümnele lehele - ei tea, kas ei viitsita täies mahus avaldada või on volikogu osalisele tööajale läinud.

Uus rubriik on "pressiteade", väga vajalik uuendus, kuna maakonnaleht tsiteerib teinekord kohalikku lehte, Ardu lasteaia nurgakivi on 30 aasta suurim sündmus - vedas, et selleni jõuti.

Pensionärid on aktiivseimad kirjutajad, kenad keskkoolilõpukirjand tasemel, ilusad, lihtsad lood, ei karda nad gerilja peatoimetajat ega midagi -12 points!

Koolidest üht-teist, valla ürituste kalender, üks ökolugu kuskilt tsiteeritud, Teeme ära kampaania tutvustus, mõned üleskutsed ning teated.

Mul on isegi mingil määral kahju, et keegi (põhiliselt viimasel ajal mina ise) lehes rõveldat tappa ei saa, üllitis on konservatiivne, vaoshoitud. Midagi põnevat nagu jääks puudu. Aga mine tea, ehk on see ka hea. Muidugi tekkib kõhedus jälle mai keskel, kui lehte postkastist tooma lähen, gerilja peatoimetaja ründab ettearvamatult ning kui pukki saab, siis võib seal kuulirahet sülata mitu numbrit järjest.

Kõue Sahinad rubriik aga jääb, kajastab kohalikke kitsaskohti ja rõõme, mida vallas räägitakse ja tehakse ning mis on nii mitteametlik, et Kõue Külade Seltsi veebi ei taha üles panna.



Sinu personaalse "Kõue Sahinad" peatoimetaja

Kiri Harju Maavalitsuselt

Antud kohast potsatas minu postkasti kiri, õigemini oli see koos Kõue Kuulutajaga jõudnud sinna paar päeva varem, ma polnud lihtsalt postkasti vaadanud. Kiri oli adresseeritud nimeliselt mulle, kuid kandis Tihase talu aadressi Kõue külas, ehk Kõue Rahva Majal ei ole ametlikku aadressi. Sellegi poolest saab mind kirja teel kätte, kui kirjutada lisaks minu nimele märksõnad Kõue Vald/Triigi, Rahva Maja saab kätte, kui kirjutada ümbrikule Kõue Vald, Kõue Rahva Maja. Kiri ise on selline, õigemini kutse:

Ma arvasin automaatselt, et saan rubriigi "Kõue Sahinad" avamise eest suure medali, honorari, koti kommi ja käepigistuse, siis aga hakkas selginema, miks kiri mulle oli saadetud. Olin esitanud ühes kategoorias kandidaadi aasta tegijaks. Võibolla kutsutakse kõik esitajad üritusele, võibolla on see märk Harju Maavalitsuse tulevast tunnustusest Kõue kanti. Mine tea, püsige pikal lainel, neljapäeva õhtul saab asi selgust!

Mul õnnestus antud loole saada kommentaar Kõue Kuulutaja Peatoimetajalt:

Ma ei või, mida tuusamist seal Kõue kandis - omal ajal kutsuti selliste kirjadega inimesi vaksalisse, kus pandi neile suhu püssitoru ja kamandati rongile, mis viis nad teadagi kuhu! Oma erudeerituses oskan öelda, et Sakus on raudteejaam ning sealt pääseb otse Kloogale, kus ajatakse ahju juba hagu, kergeusklike ootuses. Omal ajal sai ikka tunnustatud ustavaid partisõdureid, vahel ka lihttöölisi, mitte kunagi mingeid küla kehkenpükse, kes mingit hägust küla asja ajavad. Ma tean, mis te teete seal ülla märgi all - kühveldate omale inimeste kopikaid taskusse, kutsute mingile üritusele ja kasseerite selle eest rahhvi - ühesõnaga vargus! Mul tuleb alati pisar silma, kui ma näen Kõue Rahva Maja, miks te selle sinna küll rajasite - enne oli seal niivõrd romantiline vare, kus kunagi velskripunkt asus. Käisin seal omale piiritust pangega toomas, sest midagi muud juua ei olnud - rasked ajad olid, uhh! Nüüd pean aga minema, loen viimast Kõue Kuulutajat kahesajandat korda, olen juba leidnud kaks kirjaviga, kuid ka palju mõtteid, mille kraesse kinni hakata ning nende kirjutajaid tümitada järgmises lehes - kõiksugu tühikargajad ja mõttehiiglased ajavad mul ihukarvad püsti, üleüldse ootaks Kõue Kuulutajalt rohkem ametlikke protokolle, ülejäänud ärapanemise rubriiki ma laiendan, oodake te varganäod ainult, et midagi uuenduslikku sealt nähe tahate - leht on minu ainuvõimu all ning selliseks ta jääb!

Midagi suurt on juhtumas!

Kõue Külade Seltsi rahvamaja ehitusseisust

Tänase seisuga paigaldatakse viimaseid plekke korstnajala ümber vahelae juures, saabumata on kööginurga mööbel, põrandad vajavad veel ühte kihti lakki ja thats about it! Vallavanem kibeleb juba maja avama, mis on igati loogiline, sest ehitus soikus vahepeal pikka aega. Rahvamaja ehk kiigemaja ehitusloo võime jagada nelja episoodi:

1. Maja vundamendi õnnistas ja nurgakivi asetas Arnold Rüütel, President.

2. Erinevad alltöövõtjad ehitasid palkosa ja kivikatuse, mis ilma pennideta tekitas sarikate kaardumise, maja vajus ebaühtlaselt, eks pennid tuleb kunagi paigaldada.

3. Tükk aega vaikust, rahvas kaotas lootuse.

4. Paari viimase kuuga on ehitus saanud uue hingamise, valminud on saunaruum, tualetid, põrandaküte esikus jpm., samad töömehed remontisid suvel ka Ardu kooli, tõeliselt kvaliteetsed ja kiired tüübid, neid julgen soovitada, kuid kardan, et nende ajad on perspektiivis pikaks ajaks ette välja müüdud, väga hea töö!



Võibolla kõige iseloomulikum selles majas on kohaliku meistri kamin, et see suitsu sisse ei ajaks, tuleb kütta kuivade väikeste halgudega, mis ei tohi kaminasuu ääres olla, ehk neid tuleb tahapoole lükata, siis tõmbab hästi!

Maja palkosa on pärit Valgevenest, kohaliku taustaga ettevõtja Valdo, kellel seal mõned saeveskid ja palkmajavestmisfirmad, tegi mulle kunagi kiirpalkmajakursuse, kui kevadel KKS rahvamajas ehitusjärelvalvet teostasin. Klassikalise freesvara asemel pakkus ta välja mitmekoonuselist siksakvara või punnvara. Väga vajalikud teadmised! Püsige rahvamaja avamislainel!