Muinassaun Aelas

Alates tänavusest radokuust, mil haavapalgid Aelas langetati ning ehitusluba saadi, on toimunud muinassauna ehitamine, tõsistest 40cm. 9m. materjalist.



Kuigi varast saab saun olema mitte palju enam, kui 15 cm. jäme, on üldmulje võimas - teoorias peaks see saunake teenima seitset inimpõlve.



Saun, nagu 1000 aastat tagasi - lihtsad varad, suured kivid vundamendiks nurkades. Kiviplaadi- või vahetatav laudpõrand. Kuigi soovitakse rauast uksehingi, sobiks sellele ehitisele jändrikest juuretükkidest puuhinged, "Eesti rahvulikust puutööndusest" tuttavad.

Käru mõisa häärber - vanimaid puithooneid siinmail

Põhja ja Itta

Inspireerivat arhitektuuri "Mosaiigi " sarja raamatust "Põhja ja Itta", A, Künnap, P. Palmeos, T. Seilenthal.

Ait, milles jahimees hoiab püütud loomade nahku, püssirohtu, jahu, vesikringleid, suhkrut ja soola:


Ait ja nartad Amnja külas:

Filmielamus: Koeraküüne lõikaja

Koirankynnen leikaaja (Soome, 2004)

Taaskord esitan küsimuse, miks pea igas Soome filmis nagu muuseas peatub kaamera puutööl, traditsioonilisel taluarhitektuuril, ajatul talutööl, kui Eesti filmis peab neid tegevusi otsima legendaarse tandemi Lennu-Maran dokkidest või Johannes Pääsukese üllitistest?

Ilmselt põeb esiteks rahvas kollektiivset postsovjeetlikku kompleksi, kus iga plekk-kuut on veel mõnusaks kojaks ning teiseks liiguvad tänapäeva filmimehed vaid Kuku klubi - aedäärelinna vahet, erandina meenub vaid Jan Uuspõllu seiklus Tartu maanteest kõrvalepõikel, mida võiksid filmimehed ise sagedamini harrastada.

Film algab, nagu patriootlik kino - sõdurisineleis mehed astuvad rivistuselt rindele, õnneks juba viiendal minutil lastakse haiglast koju Peter Franzeni kehastatud peategelane, saamlane, kes esimesena kuuli ette joostes on haavatuna nõdrameelseks jäänud. Läbi filmi lollilt irvitav saamlane võtab ette reisi põhja, et lõigata ühel kutsul pikaks kasvanud pöidlaküünt. Alguses veab ta saepuru soojustuseks põrandalaakide vahele:

Pikemalt peatub ta metsatööliste hoonetekompleksis, võrratu metsamõis:

Sae vihinat jagub maja ette ja metsa, kus töö pidevalt käib:

Hoone on veidi uskumatult kokku lapitud koorimata kuusest:

Palgid veetakse vee äärde:

Kaamera näitab mõnuga liimeistriga palgi koorimist:

Üks ennenägematu talvine liides on kahehõlmaline lumesahk:

Paraku on siin filmis tegu kulissidega: :(

Kõue Külade Seltsi rahvamaja ehitusseisust

Tänase seisuga paigaldatakse viimaseid plekke korstnajala ümber vahelae juures, saabumata on kööginurga mööbel, põrandad vajavad veel ühte kihti lakki ja thats about it! Vallavanem kibeleb juba maja avama, mis on igati loogiline, sest ehitus soikus vahepeal pikka aega. Rahvamaja ehk kiigemaja ehitusloo võime jagada nelja episoodi:

1. Maja vundamendi õnnistas ja nurgakivi asetas Arnold Rüütel, President.

2. Erinevad alltöövõtjad ehitasid palkosa ja kivikatuse, mis ilma pennideta tekitas sarikate kaardumise, maja vajus ebaühtlaselt, eks pennid tuleb kunagi paigaldada.

3. Tükk aega vaikust, rahvas kaotas lootuse.

4. Paari viimase kuuga on ehitus saanud uue hingamise, valminud on saunaruum, tualetid, põrandaküte esikus jpm., samad töömehed remontisid suvel ka Ardu kooli, tõeliselt kvaliteetsed ja kiired tüübid, neid julgen soovitada, kuid kardan, et nende ajad on perspektiivis pikaks ajaks ette välja müüdud, väga hea töö!



Võibolla kõige iseloomulikum selles majas on kohaliku meistri kamin, et see suitsu sisse ei ajaks, tuleb kütta kuivade väikeste halgudega, mis ei tohi kaminasuu ääres olla, ehk neid tuleb tahapoole lükata, siis tõmbab hästi!

Maja palkosa on pärit Valgevenest, kohaliku taustaga ettevõtja Valdo, kellel seal mõned saeveskid ja palkmajavestmisfirmad, tegi mulle kunagi kiirpalkmajakursuse, kui kevadel KKS rahvamajas ehitusjärelvalvet teostasin. Klassikalise freesvara asemel pakkus ta välja mitmekoonuselist siksakvara või punnvara. Väga vajalikud teadmised! Püsige rahvamaja avamislainel!