Kadja ja teised külad vanadel fotodel

Magasiait Kadja külas Kõue külanõukogus.



1962 Põhja-Eesti suveköök Kadja külas, Kõue külanõukogus.



Ajakirjanik J.Loosalu sünnikodu Kadja külas. Kõue külanõukogus.

Viimase majapidamise jäänukid on hetkel "Hallika talu" nime all müügis. Ai-ai, kuidas siis "Maalehe" isa pärandit ei austata.

Fotod rahvusarhiivi fotode andmebaasist.


Ja mõned viited kohalikke ehitisi kujutavatele säilikutele Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Kel sinna poole asja või muidu huvi, tooge välja ja jagage!


Aela küla:

ERM Fk 1396:12
Nimetus Vaade ees - Sütemäe talule, katus ümber tehtud, 1963. Kose khk, Kõue v, Aeli k

ERM Fk 1306:196
Nimetus Ait (eh. 1920, ümbereh. 1957) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:197
Nimetus Sepikoda seest (eh. 1920) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:198
Nimetus Sepikoda 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:199
Nimetus Rehielamu (eh. 1900, Fk 1306:200) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:200
Nimetus Rehielamu (Fk 1306:199) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:201
Nimetus Piimajahutuskuur (eh. 1935) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:202
Nimetus Väliköök (eh. 1960) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Mäepõllu t

ERM Fk 1306:203
Nimetus Ait (eh. 1900): kuur, viljaait, viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Mäepõllu t

ERM Fk 1306:206
Nimetus Sepapada seest (eh. 1955) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Kingu t

ERM Fk 1306:208
Nimetus Rehielamu (eh. 1880, ümberehitud 1958) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Sütemäe t

ERM Fk 1306:207
Nimetus Sepapada (eh. 1955) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Kingu t

ERM Fk 1306:209
Nimetus Ait (eh. 1880) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Sütemäe t

ERM Fk 1306:210
Nimetus Ait (eh. 1897): kelder, viljaait, riideait 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Käsnapõllu t

ERM Fk 1306:212
Nimetus Rehielamu (eh. 1895) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Käsnapõllu t

ERM Fk 1306:211
Nimetus Vihusaun (eh. 1893) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Käsnapõllu t

ERM Fk 1306:213
Nimetus Ait (eh. 1910) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:214
Nimetus Ait (Fk 1306:213) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:216
Nimetus Kelder (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:215
Nimetus Rehielamu (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:204
Nimetus Rehielamu (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Mäepõllu t

ERM Fk 1306:205
Nimetus Rehielamu (eh. 1900) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Kingu t


Muu Kõue kant:

ERM Fk 1311:92
Nimetus Rehielamu 1960. Kose khk, Kõue (Triigi) v, Silusi k, Alttoa t

ERM Fk 1311:90
Nimetus Nahklõõts sovh. sepikojas (detail) 1960. Kose khk, Kõue (Triigi) v, Triigi k, Sääsküla t

ERM Fk 1311:89
Nimetus "Suusakelk", ühejalaseline 1960. Kose khk, Kõue v, Alansi k, Tagametsa t

ERM Fk 1311:87
Nimetus Tuuleveski 1960. Kose khk, Kõue v, Lutsu k

ERM Fk 1311:88
Nimetus Vaade Lutsu külale 1960. Kose khk, Kõue v, Lutsu k

ERM Fk 1311:86
Nimetus Kelder (välimine osa uuendatud u. 1930) 1960. Kose khk, Kõue v, Ardu k, Uuesauna t

ERM Fk 1311:85
Nimetus Laut (eh. u. 1930) 1960. Kose khk, Kõue v, Ardu k, Uuesauna t

ERM Fk 1337:194
Nimetus Heinaveo vanker 1961. Kose khk, Kõue v, Kirivalla k

ERM Fk 1306:276
Nimetus Rehielamu (eh. 1885) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Kurgemäe t

ERM Fk 1306:275
Nimetus Vaibakudumise raam (valm. 1959) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Papli t

ERM Fk 1306:274
Nimetus Ait (eh. 1935) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Papli t

ERM Fk 1306:273
Nimetus Ait (eh. 1925): viljaait, riieteait 1960. Kose khk, Triigi v, Saarnakõrve k, Värava t

ERM Fk 1306:272
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:271) 1960. Kose khk, Triigi v, Saarnakõrve k, Sillaotsa t

ERM Fk 1306:271
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:272) 1960. Kose khk, Triigi v, Saarnakõrve k, Sillaotsa t

ERM Fk 1306:188
Nimetus Vaade talule 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Vissmanni t

ERM Fk 1306:187
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:186) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Vissmanni t

ERM Fk 1306:183
Nimetus Rehielamu (eh. 1880) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Kullassepa t

ERM Fk 1306:186
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:187) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Vissmanni t

ERM Fk 1306:182
Nimetus Rehielamu (eh. 1914) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Uuetoa t

ERM Fk 835:29
Nimetus Väljamäe talu vana veski, Kose khk, Triigi v, Alansi k

ERM Fk 1306:223
Nimetus Saun - elamu (eh. 1930) 1960. Kose khk, Triigi v, Nutu k, Lätimäe t

ERM Fk 1306:181
Nimetus Ait (eh. 1915): rau -, riide - ja viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Uuetoa t

ERM Fk 1306:180
Nimetus Rehielamu (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Lasku t

ERM Fk 1306:179
Nimetus Äksi koorejaam (eh. 1910) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k

ERM Fk 1306:178
Nimetus Elamu (eh. 1925) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Sepa t

ERM Fk 1306:176
Nimetus Sauna pesuruum 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k

ERM Fk 1306:175
Nimetus Sauna keris 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k

ERM Fk 1306:173
Nimetus Sepapada (eh. 1890), kasutatud elamuks u. 1896, sellest peale sepapajana 1960. Kose

khk, Triigi v, Kukepala k, Kukepala t

ERM Fk 1306:172
Nimetus Sepapaja sisevaade) 1960. Kose khk, Triigi v, Kukepala k, Kukepala t

ERM Fk 1306:277
Nimetus Suvemaja (kas. suvel magamiseks, eh. 1956) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Kurgemäe t

ERM Fk 1306:194
Nimetus Rehielamu säilinud rehekast seest 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Pikkmanni t

ERM Fk 1311:91
Nimetus Sepikoda (kasutusel sovh. sepikojana) 1960. Kose khk, Kõue (Triigi) v, Triigi k, Sääsküla t

ERM Fk 1306:279
Nimetus Ait (eh. 1923): viljaait, riieteait, kuur 1960. Kose khk, Triigi v, Kõue k, Sepa - Antsu t

ERM Fk 1306:282
Nimetus Elumaja (eh. 1904) 1960. Kose khk, Triigi v, Alansi k, Antsu t

ERM Fk 1306:284
Nimetus Kaev, mis on ehitamisel 1960. Kose khk, Triigi v, Alansi k, Antsu t

ERM Fk 1306:287
Nimetus Rehielamu (eh. 1895, Fk 1306:286) 1960. Kose khk, Triigi v, Kirivalla k, Seasküla t

ERM Fk 1797:231
Nimetus Kõue külanõukogu Alaksi küla "Virumäe" talu, kus asus peale sõda Habaja sohvoosi "Alaksi" osakond 1950. aastal.

ERM Fk 1306:217
Nimetus Ait (eh. 1922) 1960. Kose khk, Triigi v, Nutu k, Papli t


Rava-Katsina:

ERM Fk 1682:244
Nimetus Rava küla meesperet 20. sajandi algul.

ERM Fk 1311:64
Nimetus Ait (eh. u. 1895), keskel "aidavahe" 1960. Kose khk, Kõue v, Katsina k, Kubjahansu
t

ERM Fk 1311:63
Nimetus Reheahi 1960. Kose khk, Kõue v, Katsina k, Lammasmäe t


ERM Fk 1306:171
Nimetus Rehielamu (eh. 1910, Fk 1306:170) 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

ERM Fk 1306:170
Nimetus Rehielamu (eh. 1910, Fk 1306:171) 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

ERM Fk 1306:168
Nimetus Ait (eh. 1870): riideait, viljaait, viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

ERM Fk 1306:169
Nimetus Ait (eh. 1870, Fk 1306:168): riideait, viljaait, viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

Kohalikud retrofilmid

Kadja kõrtsihoone 70ndatel, just sellisest seisust päästis hoone Rein, kellel eile külas käisin.



Rein oli operaatoriks Ardu sovhoosi kauaaegse juhi (ma ei hakka kasutama "direktorit") Jüri Kõrda 50. juubelil. Kohalikus pärimuses on nüüdseks juba manalamees Kõrda võrreldav selliste tipptegijatega nagu Ardu mees kiviajast ja isa-venda Kotzebued.



Kõik need inimesed Ardu restoranis aastal 92 - kes ja kus nad nüüd on?



Kes on see tubli põllumees?



Kes need on?



Kes see on?



Videolindil on sovhoosiajalõpu Kõue-Ardu terve eliit - siin juba poe ees Jüri õnnitlemas. Sellist tegijat nagu Ardu sovhoosi esimees enam Kõue mail ei käi - olid ajad, polnud mingit jagelemist Habajaga, kõik oli üks suur tsentraalne Habaja sovhoos Ardus.



Jüri istutab tamme Ardu poe ette - aga kes on tegija, sellel leidub ka vastased ja nii on see tamm praeguseks sealt kadunud.



On 1. juuni 1992 - Ardu sovhoosi esimehe 50. juubel ja oleme kohale sõitund kabroiletiga - see aeg võiks kesta igavesti.



Antud filmi vaatame koos Ardu korrusmajade ehitamise dokumentaaliga 14. novembril alates 15.00 Kõue Rahva Majas.



Üks põnev film on veel olemas - fotol olevast üritusest, Triigi kooli kokkutulekult, 100. juubelilt aastast 1970, ilmselt kitsa lindi peal. Loodan, et tuleb lähiaastatel esitlemisele võttekohas, Triigil. Kaadril Kõue-Triigi kooli juhid Georg Bergert ja Aksel Ergma.

Kirjamehi(naisi) Aelast ja Kadjast

Olen viimastel päevadel toimetanud Kadja küla raamatut, mille esitlus toimub augustis nimetatud küla päeval. Kolmandana seerias (Pala 2008, Kõue 2009) on "Kadja" tõeline küla lugemik, sisaldades kõikide talude lühikirjeldusi, vaateid ajaloole ja olule mitme kohaliku autori (kolme majapidamise endiste ja praeguse elaniku) perspektiivist. Liiga palju oleks ilmselt tahta, et kõikide unustusse jäänud talude pildimaterjal raamatusse jõuaks, aga üht-teist leidub trükises küll. Kui kellelgi on veel midagi lisamist pildimaterjali asjus, andke lähemal ajal teada.

Alljärgnevalt aga ühe raamatu kaasautori-kirjasaatja Rein-Aksel Orasi eelnevalt Harju Elus ilmunud lugu Aela külast pärit keelemehe Johannes Palmi kohta:

Kadja küla lood

Avaldan sissetrükkimise järjekorras märkmed Kadja küla ajaloopäevast, mis toimus Kõuel, paar nädalat tagasi. Kui veidi segane, vabandust. Kirjutasin läbisegi kokku, mida ümberringi pajatati:


Veski tõmmati maha sest kardeti et kukub pullidele kaela, kolme haru peal seisis, maja seal ees oli möldri maja, loomad läksid ise sisse, Pillaro Sergei ja Ira elasid sees viimati, läksid Habajale, veski tõmmati kokku laut kukkus kokku. Veski oli Mäetalu oma, aga kutsuti Varbse veskiks. Kes ehitas, Juhani isa, Juhan ehitas maja aga veski anti. Tõnule. Kadjas sootis põlde pole, Paera, Allika Virutsilla on söötis, muud maad on haritud.
Teisel korrusel kivid, 8 tahuline, 3korruseline Veski.

Vahur: NKVD 50. algus - 2,3 julgeoleku mehed mööda majasi, äkki leiavad metsavedi. Öösel tulid ronisid reheahjule, pööningule, tädi rääkis ää nina ette topi tuleb pauk pimedast. Kontrollisid majaraamatut - sinna oli kirjutet kes elavad ,millal sündisid, külanõukogusse läksid, panid arvele. Peremehe ülesanne oli pidada ja et teisi ei elaks majas. Kas julgeolek viis kedagi kaasa ka? Ükskord leidsid bernard Ojasoo Antsutõnu talust, vihje peale läksid pääle Stalini surma, kükitasid heki taga mitu meest, pidasid paar päeva kinni, lasid vabaks, Atla külast olid, maja paistab kui lähed Juuru. Mu Vanaisa oli vabadussõjas, kari lapsi oli talus aga aeti ikka soomusrong "kapten Hirv" peale. Sellest ajast mälestusmedal. 1922 üldrahvaleoendus. Mitme lapsega sai medali? Kuuega sai esimese, kümnega sai juba esimese järgu. Medaleid anti et on sünnitand ja kasvatand teatud vanuseni.

Räägi Vonka koolist, ülo! Ema käis koolis, suur pärn on seal, ema käis ühe talve koolis. Ojasoo Endel tegi hiljem ruumijaotuse. Järve mäelt polnud midagi Vonkale tulla, Päära juurest polnud midagi otse tulla.

Jaan räägi allika talust, oled seal sündinud. Legendiks puskariajamine, majas 3 venda 1 tüdruk. Isa kõrtsu talus sündinud, üks viinaajamise koht oli see, kingiti Allika talu, vabadussõjast. Isa vonka kooli lõpetand, 1901. kõik oli vene keeles va. usuõpetus. G. Ernesaksa vanaonu õpetajaks. Kaks metsavenda ööbisid Allikal, tegid samakat allikal. Suurele puutünnile lõi kõva tule alla, mees jäi magama, lendas õhku. Tagatoas magas, seebikivi voodi all, ajas segamini puskariga, jõi, mäemarta mees, ei olnud. Jäi nõmme metsavahele magama, NKVD leidis, see mees põletas oma kõri ära, mitu aastat kõõksus. Teine mees põgenes söevaguniga aga kukkus kinni, teine kord kukkus vaguni vahele. Allikal rehielamu - pikk maja, pliita pealt ahju peale käisime magama, rehetoas peksti vilja, ülal kuivatati, rehe all aeti talvel samakat - hea et põlema ei läinud, õlgkatusega maja. Kõrtsust käisin koolis, elasin seal üle 10 aasta, oli raamatukogu, Leeni laenutas raamatuid.

Mis kolhoosiaeg? Kündsin kahe hobusega, kõik tööd tegin 12 aastaselt suveläbi paljalalu, midagi polnd jalga panna, sügisel kartulid linna, sai lastele kooliriided selga.

Kadja-Kuimetsa teest

Kolhoosaijal pastlaid ei kantud, metsatööl käisin pasteldega. Esimene ratastraktor tuli, Ants oli traktorst, sellega läksime Kuimetsa plikadesse, tagasi tulles sõitsime püsti, iste katki. Antsuga traktorile regi taha ja Kuimetsa, pärast polnd taldu all reel. Nii palju noori, et sai palli mängida, võrkpallitiim oli. Sport ja näitemäng olid Kadjas, raamatukogu. Kolhoosiajal 70s. oli pardimäe karjamaal rada, näha kergejõustikku.

Tee oli läbitav, kuimetsa poolt peaaegu Hirmu mäeni on kruus veetud, edasi on mülgas, hirmaumäe all põhjatu auk.

Terve küla veeti surnuaeda, jaanipäev kõik kasti ja Juuru. Põhi käimine oli Kuimetsa, Virlas hakkas buss 65. paiku käima. Kogu aeg käidi Kuimetsa - 6 hommikul läks buss välja, Hagudisse või hobusega rongile. Konduktorid olid bussil peal - Marta juures öösse, Jussi saunas, bussijuht ööbis siin, 10 aastat Virlas, konduktor alati kaasas.

Vahuri tädi käis iga pühapäev Juurus kirikus, suusad, jalgratas, jala, ükski kord ei jätnud minemata. Õhtul mindi Kuimetsa ei hunti ei põtra, käisid tütred. Nagu pimesool on see tee, oleks võind see talv lahti lükata. Septembriöö lõpp hakkasime minema, lähme hobusega, öhtul, Enne hirmu mäge hobune hakkab minemema, tuli rakkest lahti. Kottpime. sättisime hobuse ette, Kruusimäe talu juures. Panime hobuse puu juurede kinni, ei julgend mõisa juurde minna, läksime pidusse, mis see hobune aga teeb. Öö läks selgeks, kuu tuli välja, hobune tuli ise koduteed tagasi. Kadjal jahimehed lasid 2 hobust maha, mõtlesid et siga on. 1 suri vagude vahel ära, 32 aastat vana. võttis naha maha, läks rebastele.

1 lugu. vabadussõja ajal vanaisa 30 a. vana, perenaine kuuleb öösel, et hirmus kiljumine lakas, palju lapsi oli, mõtles et külapoisid, Raivo vanaisa või keegi ehal. Vanaema haaras peremehe revolvri, pani jooksuga ümber maja, pauk läks lahti, lasta oskas ta küll. Poisid panid plagama, küla peal jutt, et Västra Leena püss laseb ümber nurga.

Külakivist polegi legendi. Jääajast tuli, meierei taga on ka, sikisakiline, Kadja kivi on ilus kandiline. 1.5 m maa all ka. Puurisin belarusi teraga, kündi segas aga jõud ei käind üle.

Vahuri talu, 100 a. välja ostetud, kõik see aeg on peetud mesilasi, 101 aasta läheb. Terve Kadja küla oli veeühingu liige, kraavid kaevati riigi kulul sisse. 30. hakkas kraavikaevamine. Veeühingu esimees oli Jaagu Alfred. Nüüd on kõik umbes, mets ei kasva, peab PRIA kaudu saama. Veetase on lagenud Kadjas. 76. a. sauna eest nägin mäele. Nüüd võib sokkis minna üle soode, kunagi pidi kummikud kasutama. Vanasti ei kasvanud kuused, nüüd kõik kasvavad. Vesi on alla langenud. Nüüd kõrtsu talu kaev on tühi teinekord.Noku ja Antsu kaev ei ole Kadjas kuivaks läinud. Sakslased olid igas majas sees. Staap oli meie talus, ristteel. Suuremad ninad olid Västral, Piiumetsal oli Saksa peastaap, motikatega toodi sööki 3 korda päevas, staap oli kuskil Piiumetsas. Käisid venelased ja sakslased kordamööda. Venelasi praktiliselt Kadjas polnud. Aint põgenevad jala või ratsa.

Pool lüpsikut pannkoogitainast. Järsku tuli käsk sakslased tulevad, venelased viskasid taigna pliidi alla ja põgenesid.

Eestalsed põgenesid rindelt - ööbisid meil, panid koju, kui tee läks vabaks, panid esasi. Meltsas, Zukker - 2 päeva, pani Haapsalusse minema, venelaste eest minema.

Sakslased olid vaikselt sees, ühtegi pauku ei teinud, pesid kaevul, valve oli väljas igal pool.

Saksa aeg anti vene vangisi talutõõle. Hiljem kurnati, korjati ära, ukrainlane nuttis, oli tubli mees, kuskil olid vene vangid talu ära tapnud, sakslane andis komanda vangid ära anda, onu käis palumas aga lõpuks viidi ära vangid.

Uustalul oli kolhoosikontor - telefon oli, kokku kolmes talus sees.

Teed olid kehvad. Kallel oli molotov, pani 2 hobust ette ja vedas. Kaarelso Kustal oli 1 auto - omakaitse ai-ai, raam oli pikemaks tehtud. 1 kolhoosi nimi "Kadja". Uustalu Jaagup esimees 49 kevadel, loomad kokku. Kadja kolhoosi tööraamat on Ülol olemas.

Virla pood töötas. Tädi laudas lüpsja, norm anti kätte, nisu rukis oder, põllutöölise päevanorm oli väike, piimaga sai 3x rohkem. Käsitsi lüpsta, sööta, rookida, 17 looma tuli hooldaja. vaadamäe laudas 34 lehma, 2 lüpsjat. 3 x läks loom oma väravast sisse siis läks juba kolhoosi. Üks kuu aega läks koju. Hobune harjub ära kus ööbib.

Paberid alles, kui olid tohutud normid, sunniti kolhoosi. Mune võeti vastu kiloga, seanaha norm oli saksa aeg, vene aeg ka seanahast kingad olid. Sai asendada munade vms. Kokkuost võttis nahka ka kaaluga. Puulabidaga hea maha võtta. Hülgerasvaga üle. Kirsasi tuli määrida. Kirsa ja vatjovka olid head asjad vene ajal. Puffaika oli kanada metsatöölise riie mitte venelase möeldud, vildid olid ikka head. sõjaväes külmas postis said. Tääk vastu elekktriliini - sai sooja.

Metsanorm. Kel hobust polnd, need saagimas, hobusega veonorm. Ristköis vahel, kui palki veeti, metsaveoautodel ka risttross, et keerab siis keerab ka kelk. Vankriga vedasin, vanker pikaks, ümber palkide kinni

3 palki 1 hobusega vedamiseks, 2 kuni 3 reisi Kuimetsas, Kadaka juures palgid peale, kole oli veeretada hunniku otsa. Köiega vedasin virna otsa.

Maisi kasvatati Kadjal 2 kuni 3 meetrit, onu oli vaheltharija, sai poolvalmis, tehti siloks. Hrushoffi aeg. Kevadel kui tõusis ja öökülma oli siis oli kõik valge. tõlvikud võttis sügisel ära. sõdurid käisid tööl, viskasid siloauku Aadamäel, ööbisid. Uustalu põllule panid pool ha ruutpesiti kartulit. Juba 1 m vaod on 90 cm 2 tükki koos ja vahe. Uus kartulisort.

Tomatit oli ka põldudel lageda välja peal lauda taga. Algusaastal. Pardimäe Habaja sohvoos pärast, enne trollibussi abimjand, enne kolhoosi.

vägevad autod olid ilma ninata, Isa vend vedas metsa välja, mootor sees. Kose-ristil, nosuninad, trofeeautod, prantsuse renault vms. Igavesed suured. Veeti palke kose ristile 47 kuni 60. Standardi territoorium oli. Mäe otsas oli saeveski, meierei Kõuel Eenoki mäel.

Vahur mesinik

Mesinikud on nugistega nädas, ronib mesipuuse ja sööb ära köik. Hiired on ka nuhtlus aga saab kergemini lahti. Tihane ka toksib mesipuud.

Aeg. Häving.

Kiisa kõrtsihoone Tartu maanteel



Sama suvel - rohkem sektsioone katust püsti



Noku kõrvalhoone Kadjas



Sama paar kevadet tagasi



Vahetüki laut



Sama koht viis aastat tagasi



Kossaste karjamõisa magasiaida vare - mis siis, et kohalik ajaleht ütles veebruarinumbris, et Kossaste karjamõisa polnd olemas.

Rein-Aksel Orase albumist III - addendum

Rein-Akseli elutee viis teda varajases lapsepõlves tagasi vanaisa maadele Virutsilla tallu Kadja külas Triigi vallas - hiljem on ta kopeerinud Virutsilla krundi plaani ja joonistanud elamu põhiplaani - need ilmuvad tõnäoliselt Kadja külavihikus, mis peaks ilmavalgust nägema Kadja külapäeval augustis 2010. Koolis hakkas ta käima Kõu (Triigi) 7.klassilises koolis - säilinud on Peeter Pentla foto - paraku samast seeriast teised fotod on rännanud ahju või prügimäele - probleem foto kinnitamisega on aastatega teinud nendest tumehallid käkid. Raamatukogu asus tol ajal vallamajas Raval - teinekord oli peale kooli võetud brozhüürid läbi loetud juba enne, kui poiss Kadjale koju jõudis.

Mõned pildid veel, tädi elas Palukülas:



Veel üks vaade ilmselt Palukülast:



Tugeva kondiga maanaised:



Motovõistluste lõpetamine Mäo kolmnurgal:

Kadja kõrtsihoone ja teisi rariteetseid fotosid

Kadja külavanem hüppas eile läbi, näitas pilte.

Kadja kõrts peaaegu täies hiilguses:



Sama teiselt küljelt, võibolla hilisem foto:



Magasiait:



Bernhard Ojasoo, metsavend ja tema metsakodu:



Verso, hirmumäest on varem siin juttu olnud:



Triigi kool 1937, kui keegi viitsib nägusid tuvastada:



Sama asja verso:



Ilus katus, mõnus kerge redel:



Töö Kadjal:



Võimsad heinakaarikud:



Eile õhtul sõitsin läbi Rava:



Tagasi tulin läbi Kukepala:

Kadja - Järve Talukoht - Eest Põlliku - Kuimetsa

Ma olen nüüd poolteist päeva taastunud ühest retkest, kui sumpasin üle raba, jalgratas käevkõrval Kadjalt Kuimetsa, mitte aastaringset teed üle hirmu mäe, mida olen siiani 8x läbinud, vaid üle Järve talukoha ning Eest-Põlliku, kuhu Kadja poolt sattub vaid mõni üksik loodusekstremist. Alustasime Varbselt kolmekesi, eesmärgiga leida Juuru kihelkonda jääv Kadja terviseallikas ja hiiemägi. Kõrtsu, talitee koht:



Talitee puiestee Kõrtsu poolt, siit läheb veel jupike teed rabasse ja kaob, tuleb otsida muu marsruut:



Terviseallikas raba servas, nähtud:



Kaaslased jäid soosilla juures maha, vaatan tagasi, see rada on minu ja jalgratta oma:



Järve talukoht, Kadja järvest üle kilomeetri kaugemal. Mis elu siin kunagi elati, kui tihti muu maailmaga suheldi, ei tea:



Kuimetsa all on rada sissekäidud, üle kahe kraavi, mis on Atla jõe ülemjooksuks, viivad metallsillad:



Kunagi leidsin Ajalooarhiivist kaardi, millel Kuimetsa maad Kadja ja Aela külani, kuna viimaste detailseid mõisakaarte pole säilinud. 1857 oli see maastik hoopis teistsugune - krunditud, viimne kui tükike ära kasutatud - aruheinamaad, veidi metsa, saunakohti rohkem kui välja lugeda viitsid. Kõik need nimed kruntidel, saatused ja elud, nüüdseks vaikus ja metsloomahõiked:



Kuigi kaart on Kuimetsa maadest, Vaopere, Siuge, Tamsini, on Kadja piiri ääres mainitud ka viimase küla nime, ilmselt oli Kadjast siia asjale käia lihtsam, seega renditi maa Kadjakatele välja:



Eest-Põlliku, Järve saun:



Mõned saarekesed:



Antud kaarti lubasid mul lahked Ajalooarhiivi töötajad vaadata juhendaja juuresolekul, paber oli väga räbal - loodan, et praeguseks restaureeritud.