Hof Kau LXIV - dorf Rawa

„Revisorische Beschreibung der Bauerländereinen des Gutes Kau im Jahre 1859”

"Beschreibung Lostreiber Ansiedelungen und Länder bei Rawa 1873."

„Revisorische Beschreibung und Berechnung von dem Dorfe Rawa in Kau 1873”.

"Beilagezum Taxations-Protokoll des Gutes Kau Hafsland 1875."

"Revisorische Beschreibung und Berechnung des Hofslandes von dem Gute Kau 1876."


Need mainitud säilikud Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondist on saanud tõlked ja kokkuvõtted, dokumenteerimaks Triigi mõisa all olevat Rava küla 19. sajandil. Välja on mõõdetud talukohad number 11-23 (Triigi mõisa talude numeratsioon algas Kõuelt, siis Rava, Pala ja lõpuks Virla) ning vormistatud nuuma-kontrahtid. Põnevamad seigad ja sekeldused on seotud saunakohtadega. Neid on üksvahe ehitusbuumi aegu loodud Ravale paarkümmend tükki (algul rooma numbritega tähistatud, hiljem primmidega). Saunikute-lostreiberite heinamaad ja lahusmaatükid nagu talukohtadegi omad asuvad laiali üle Rava, mingil põhjusel aga nimetati õige tiheli maatükk Raval Katsina külaks, kuigi seal oli ka põliseid talukohti. Väikesed kohad kolmandat seisust omavate saunikutega ei olnud elujõulised, neid mõõdeti ja krunditi korduvalt ümber.

Igal Triigi külal oli oma saunaküla - Raval Katsina, Kõuel Paunaste, Palal Kukepala, Virlal Uuevärava. Rava loo järgi annab üht-teist üldistada aga eks igal külal on oma maadekruntimise lugu.



Rava külaraamatu teaduslik osa on kokkuvõte allikamaterjalist TLA Hagemeistrite fondist:

Aksel Orasi

T a u s t a
v a a t e i d
j a
p i l d i k e s i
R a a v a
k ü l a s t

adramaarevisjonist ja maade kruntimise
sehkendustest.

Harjumaa
Kose
2011

Lisaks leidub Rava raamatus Erich Klaani jutustus vanaisa Tõnu Klaani tulekust Järvamaalt Taga-Võõbu külast Ravale Kõrvehindrekule, tema poja Jaagupi lugu peremehena. Kuigi Kõrvehindreku oli Rava mõistes vaene koht, neli last peres, polnud isegi kahekäigulist heinaniidukit ja Jaagup Klaan töötas vaid loetud aastad vallavolinikuna on tema poeg Erich Klaan praegu Rava auväärseim kodanik - toetas sünniküla põhjaliku ajalooraamatuga, kus on nii teaduslikku materjali, meenutusi, genealoogilist materjali ja palju fotosid, täpsemalt 92 fotot, 31 tabelit, 14 kaarti, kokku 160 lehekülge.

Rava külaraamatu esitlus toimub 26. augustil kell 18.00 Kose Kihelkonnapäevadel pastoraadihoones, huvilistel on võimalik selle ja varem ilmunud Kõu külade trükistega tutvuda Harmi mõisapäevadel, 9.-10. juulil.

Hof Kau LXI

Jätkub Aksel Orasi ajalooline lühijutt Triigi mõisamaa jagamisest Rava külas.

Von Stryk küsis Sepa Johanni käest: „Mis asi see, Sul, seal vööl ripub?. On see pistoda või. . . . mõni muu tapariist?”

Võõras tabas ära kõhkleva, kahtluse tooni ja kostis seepeale: „See on hüva puukko, minu elu päästja!”, tõmbas suure pussi tupest, võttis selle tera parema käe pöidla ja sõrmede vahele nõnda kindlalt nagu oleks näpitsatega tera hoidnud, ja et käepide mõisahärra poole jäi ning näitas vasaku käe nimetissõrmega hame sidususele olevale karu kihvale.

Rahulik osundus hajutas hetkelised kahtlused ning jutt kulges edasi keha keele, tingmärkide ning sinna juurde kuuluvate seletavate fragmentidega.

Jätame siinkohal vahele tervete lehekülgede kaupa pildikesi, mis mõisahärra peast läbi käisid kui mälestused ja läbielatu, kui kõhklused ja kahtlused, kui unenäod, mis ilmusid kujutlusse teab-kust, kammitsesid ja lummasid ning talitsesid ja suurendasid tema jõuetust olla ja saada olukorra peremeheks, kellena ta oli end alati tundnud. Tema, kes ta oli harjunud olema päikesepoolses küljes särav ladvaõun, tundis end nüüd siin ja praegu armetuna ning mannetuna, peaaegu et lehekodarikku kammitsetuna, kirbe ja hädise vissina. Ja see võõras mees, tagasihoidlik, rahulik, ei olnud ahnitseja, vaid palus pelgavalt kuhugi kõnnumaale, eemale külakogukonnast tükikest maad kuhu võiks rajada oma leiva emale platsikese. Mis pidi see olema? Kas tema, selle võõra mehe tahe, elada looduslapsena ja käia läbi metsaelanikega? Olla osa ja tunda end tervikuna emakese looduse rüpes, saada osa tema rõõmudest ja tunda end kaasosalisena tema muredes? Või mängis ta lihtsameelset, valdas lindude ja loomade keeli, tundis metsataimede ime- ja ravivõimeid. Ta rääkis midagi tedremaranast ja taevavõtmetest ning veel paljudest muudest. Võib-olla teadis ta ka loitsu-, nõia- ja võlusõnu kuid ei ilmutanud neist sõnagi. Olgu, kuidas tahes, mingu siis sinna karmi kõnnumaa äärele, Andimäe heinamaa servale, kust kulgevad metsloomade rajad soos solgutajaile, kuusikutes nukkujaile, haavikutes kükitajaile, liivakünkais põõnajaile. Kui ta on nii tarka meesta, küll siis võib tast tulu tõusta, sepa sütt põletada, vilja sirpi sepistada, mõne tõve vastu lootustervet rohtu leida, talumehi turgutada.

Nõnda lõppes kauba rehnung.

4. veebr. 1726. aastal Kose kihelkonna alluvusse koondatud adramaa revisjoni läbiviimiseks järgmiste mõisates: Kõu mõisates, Nutus ja Kossastes, mis kuuluvad leitnant ja haagikohtunik Hans Hinrich Strykile kõigi juurdekuuluvatega on mõisa poolt esitatud vastama Keisri poolt määratud kõrgele komisjonile mitmekülgselt kompetentsed, vannutatud ja tunnistatud spetsialistidena (eksamineeritud) väärikaiks nimeliselt

1. Kubjas Jürgen

2. Kuika Paele Jahn

3. Körbe Jak

4. Pawle Erick

5. Matzi Hans, Nuttu kubjas

6. Seppa Johann

See imemees Seppa Johann on mõisahärra poolt esitatud komisjoni liikmena ära teeninud suure lugupidamise ja usalduse.

Mõisamaade kruntimisel talukohtadeks 1873. aastal, seega 147. aastat peale adramaade revisjoni läbiviimist, mis tõeseks loeti, käib taas Seppa Johanni nimi läbi kui omamoodi legend, aja- ja kultuuripärand, mis pole kustunud kohalike inimeste mälust ning on talletatud taas kirjasõnasse ning ära märgitud ilmestaval maakaardil Andimäe nr. 21 üksiktalu heinamaa servale, Kukepalale viiva tee äärde, sõnastuses: Söerdi Andimäe—Seppa Johanni põld. Veel minu nooruspäevil kui sealkandis elasin oli see põllukene kasutusel kui leiva ema kui rosin aganaleiva viilul.

See on üks piisake unustuse hõlma vajunud ajaloolisest mälust, mis on aset leidnud siinmail tänu Triigi mõisahärra Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue ja Kreisi maarevidendi T. R.Eichenfeldi (tõenäoliselt eesti juurtega ametnik T. R. Tammeväli) koostööna külakogukonna maade kruntimisel müügitaludeks. Varjatud viitena võib see tähendada muistset talupoja elukreedot: Kuni harid põldu, hoolid leiva emast, seni elame veel!

Hof Kau LX

Avaldan lõigu Triigi mõisnik Hans Hinrich von Stryckist ja Rava küla ühest vanimast dokumenteeritud elanikust Seppa Johannist, Aksel Orasi uurimusest "Tausta, vaateid ja pildikesi Raava külast - adramaarevisjonist ja maade kruntimise sehkendustest", ilmumas Rava külaraamatus.

Siit Raava mailt oli laastav Suur Põhjasõda juba möödas. Ka katku laastav tegevus enne ja pärast sõda oli jätnud nähtava jälje. Mõisahärra, Rootsi leitnant, Hans Hinrich von Stryk võideldes Karl XII poolel oli kaotanud Peeter Suure vägedele, kuid mitte vangi langenud vaid õigel ajal kõrvale astunud. Veel enne sõja lõppemist, 1710. aastal oli Balti rüütelkond sõlminud kapitulatsiooniakti, saanud sellega endale Balti eriõigused, mis oli Venemaa poolt osavalt pakutud palsam ning kindlustanud sellega balti aadli kui kaotajate täieliku lojaalsuse ja toetuse (Seppo Zettenberg „Eesti Ajalugu”)

Keisri ulatatud präänik—truuduse vanne võitjale oli andnud talle tagasi mõisa, ülendanud tema haagikohtuniku ametisse. Hans Hinrich—(Õnneseen, Peremees oma majas) oli kindel tunnus, et ta oli sündinud õnnetähe all. Hakka või uskuma endeid!

Mõis oli, mõisahärra oli peremees omas mõisas, maad oli laialt aga puudus vaid tööjõud, kes seda maad hariks, toiduvilja kasvataks. Tuli kasutada uut mõjuvõimu—rüütelkonna struktuurset abi elujõulise mees-tööjõu toomiseks siia võidetud- või muudelt maadelt, sõjavange või tentsikuid, kes kohaneksid ja jääksid siia paikseiks maamajanduse jalule seadjaiks kindralkuberneri kaudu.

Visalt kuid ridamisi tulid need päevad. Oli halle ja argiseid, oli erksamaid ja värviküllasemaid. Iga mees oma näoga, oma asjalikkusega, oma mõtteilmaga, oma kõhklustega, sest talumaad olid kõvasti käest ära läinud. Raava külakogukonnas, kus sõda ja katk olid kohutavat tööd teinud, seisid talud tühjadena, paremal juhul hooned lagunemas, paljud juba hoopis kokku kukkunud. Viljakad maad maha jäetud, juba võssa kasvanud, hakka uuesti raadama ja aletama. Metsapenid mängisid peitust ja korraldasid varitsusjahte rohusööjatele neil endistel põllumaadel.

Järgnevalt tahaks ühel seigal pisut peatuda, sest sellel tundub juures olevat hõngu, mis teps pole kustunud aastasadade kestel ning on taas nähtavale ilmunud üles tähendatuna vanades käsikirjades ja maakaartides, nende võrdlemisel ning tõlgendamisel, kusjuures omandanud peaaegu legendilise tähenduse.

Sõda veel kestis ja katk kollitas edasi siinsel Raava külakogukonna alal. Tallinna langemise järel 1710. aastal sõlmitud kapitulatsiooniaktiga Balti rüütelkonna ja Vene vägede ülemjuhataja vahel oli punkt maamajanduse jalule seadmisest, mis tähendas vajaliku meestööjõu suunamist muudelt maadelt ja aladelt siinsetele väljasuremisohus olevatele mõisamaadele.

Paljudest episoodidest on üks näiliselt ühtset tervikut moodustav lugu järgmine. Abi rakenduse korras tuli Triigi mõisahärra jutule üks võõras, omapärane ja vaistlikult tunnetatuna iseäralik mees. Temast hoovas maa- ja metsa hõngu, tärkava rohu elujõudu ja õitseva toominga uimastavat vängust, kadaka allavandumatust, kaasahaaravat, tervistavat pühalikku väärikust, mis mõjus vastasele, kes tahtis oma tahet peale suruda, ängistavalt ja lummavalt, võttes temalt kavatsetud otsusekindluse ja jätta kuidagi ebalevasse olemusse. Selline oli mõisahärra Hansu esimene taju, kes tundis et jutule tulnud abikäsi on tugev isiksus, kelle tahtega tuleb arvestada.

Esmapilgul oli teine suurt kasvu, jässakas ja heledanahaline,võrreldav sookasena, pealtnäha sitke ja nõtke nagu suure metsa varjus kasvanud toomingas, kes iga valguse kiirt taga otsides on varmas end paela kombel pöörama ja väänama igas suunas, ka maapinnalt tuge otsides, et seda igatsetud energia kiirt enda elus hoidmiseks haarata.

Seljas oli tal koduskootud pleegitamata linasest tööriidest hame. Aga selle hame all, reisipamp ja sellele seatud karusnahkne kuub olid pisut taamal maha asetatud, võis peidus olla ürgne karujõud. Siin ta seisis, vasaku käe kämmal nagu kühvel pilku püüdmas, sest pöial oli pistetud vöö vahele justkui tuge otsimaks raskele labale puusast veidi ettepoole, paremaga aga kohendas hame alumist serva sirgemaks. Jäi mulje, et mis pihku võtab see, sealt enam ei pääse.

Hame peaauku hoidis kaela ümber koos pöörana seatud aukartust äratav, helendav karu kihv, mis mõjus nagu indiaanlase vööle riputatud, võitluses võidetud vaenlase skalp—kindel tunnus, et tegemist pole lihtsurelikuga, vaid et temal on otsustavust, jõudu ja tahet võidelda oma tahtmise eest.

Ta ütles oma nimeks Johanni Seppa, viivitas veidi justkui kõheldes, et ega nüüd ometi mingit olulist saladust järgnevaga ei reeda ja jätkas siis vaikselt ning tasahilju, otsekui toonitades tagasihoidlikkust „rautakäppa”.

Samasugusest riidest olid ka vöötatud püksid. Vööl rippus kasetohust tupes, kas pistoda või suur jahinuga. Märgates vööl rippuvat sõjariista, sähvatas hetkeks Õnneseene, (nime lahtiseletus meie mõistes) mõisahärra peas saatanlik mõte, kas see kindlameelne, jõuline, suur ja lummav mehevolask, süütult heledanahaline nagu sookask tema ees, üsna kinnise moega on tõesti vanakurat ise—moondunud surm siinsamas, tulnud tema hinge järele nüüd peale õnneks läinud muutustele tema elus. Oma mõttele tuge otsides ja osundades vööl rippuvale esemele, küsis ta otse: „Mis asi see, Sul, seal vööl ripub?. On see pistoda või. . . . mõni muu tapariist?”

järgneb...

Elu Triigi Raval

Tõnu Klaani (sündinud Purdil 26. 11. 1849, surnud Triigil 28. 11. 1912) pojapoeg Eerik otsustas oma lapsepõlveküla Raava loo tulevastele põlvedele jäädvustada.



Tema isa ja onu nooruses.



Kui Rava trükis pidi alguses tulema rohkel fotomaterjalil baseeruv album, tõotab seal olla ka seni väheteatut-uuritut. Rava küla saunakohti on mitme revisjoni käigus ümber jagatud, viletsamaid talude külge krunditud, uusi maid küla ääremaadele jagatud kuni esimese EW algul talud ja saunakohad on võrdsustatud. Tõlgitud on Tallinna Linnaarhiivis Hagemeistrite fondis leiduvaid Rava hindamislehti, saunakohtade kruntimispõhjusi ja -seletusi. Triigi mõisa külade maajaotustest on seni täielikult tõlgitud ja kommenteeritud Pala ja Kukepala lugu, Rava küla saab omale lisamõõtme tänu mitme revisjoni analüülise.



Jaagup, kes teenis aega.



Hans, kes ehitas.



Ja käis Ardus.



Oma viimasel teekonnal.



Otto Rjurik Kotzebue, kes lasi Raava külast kena kaardi joonistada.

Kadja ja teised külad vanadel fotodel

Magasiait Kadja külas Kõue külanõukogus.



1962 Põhja-Eesti suveköök Kadja külas, Kõue külanõukogus.



Ajakirjanik J.Loosalu sünnikodu Kadja külas. Kõue külanõukogus.

Viimase majapidamise jäänukid on hetkel "Hallika talu" nime all müügis. Ai-ai, kuidas siis "Maalehe" isa pärandit ei austata.

Fotod rahvusarhiivi fotode andmebaasist.


Ja mõned viited kohalikke ehitisi kujutavatele säilikutele Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Kel sinna poole asja või muidu huvi, tooge välja ja jagage!


Aela küla:

ERM Fk 1396:12
Nimetus Vaade ees - Sütemäe talule, katus ümber tehtud, 1963. Kose khk, Kõue v, Aeli k

ERM Fk 1306:196
Nimetus Ait (eh. 1920, ümbereh. 1957) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:197
Nimetus Sepikoda seest (eh. 1920) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:198
Nimetus Sepikoda 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:199
Nimetus Rehielamu (eh. 1900, Fk 1306:200) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:200
Nimetus Rehielamu (Fk 1306:199) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:201
Nimetus Piimajahutuskuur (eh. 1935) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Pikasilla t

ERM Fk 1306:202
Nimetus Väliköök (eh. 1960) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Mäepõllu t

ERM Fk 1306:203
Nimetus Ait (eh. 1900): kuur, viljaait, viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Mäepõllu t

ERM Fk 1306:206
Nimetus Sepapada seest (eh. 1955) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Kingu t

ERM Fk 1306:208
Nimetus Rehielamu (eh. 1880, ümberehitud 1958) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Sütemäe t

ERM Fk 1306:207
Nimetus Sepapada (eh. 1955) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Kingu t

ERM Fk 1306:209
Nimetus Ait (eh. 1880) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Sütemäe t

ERM Fk 1306:210
Nimetus Ait (eh. 1897): kelder, viljaait, riideait 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Käsnapõllu t

ERM Fk 1306:212
Nimetus Rehielamu (eh. 1895) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Käsnapõllu t

ERM Fk 1306:211
Nimetus Vihusaun (eh. 1893) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Käsnapõllu t

ERM Fk 1306:213
Nimetus Ait (eh. 1910) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:214
Nimetus Ait (Fk 1306:213) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:216
Nimetus Kelder (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:215
Nimetus Rehielamu (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Ülevainu t

ERM Fk 1306:204
Nimetus Rehielamu (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Mäepõllu t

ERM Fk 1306:205
Nimetus Rehielamu (eh. 1900) 1960. Kose khk, Triigi v, Aela k, Kingu t


Muu Kõue kant:

ERM Fk 1311:92
Nimetus Rehielamu 1960. Kose khk, Kõue (Triigi) v, Silusi k, Alttoa t

ERM Fk 1311:90
Nimetus Nahklõõts sovh. sepikojas (detail) 1960. Kose khk, Kõue (Triigi) v, Triigi k, Sääsküla t

ERM Fk 1311:89
Nimetus "Suusakelk", ühejalaseline 1960. Kose khk, Kõue v, Alansi k, Tagametsa t

ERM Fk 1311:87
Nimetus Tuuleveski 1960. Kose khk, Kõue v, Lutsu k

ERM Fk 1311:88
Nimetus Vaade Lutsu külale 1960. Kose khk, Kõue v, Lutsu k

ERM Fk 1311:86
Nimetus Kelder (välimine osa uuendatud u. 1930) 1960. Kose khk, Kõue v, Ardu k, Uuesauna t

ERM Fk 1311:85
Nimetus Laut (eh. u. 1930) 1960. Kose khk, Kõue v, Ardu k, Uuesauna t

ERM Fk 1337:194
Nimetus Heinaveo vanker 1961. Kose khk, Kõue v, Kirivalla k

ERM Fk 1306:276
Nimetus Rehielamu (eh. 1885) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Kurgemäe t

ERM Fk 1306:275
Nimetus Vaibakudumise raam (valm. 1959) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Papli t

ERM Fk 1306:274
Nimetus Ait (eh. 1935) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Papli t

ERM Fk 1306:273
Nimetus Ait (eh. 1925): viljaait, riieteait 1960. Kose khk, Triigi v, Saarnakõrve k, Värava t

ERM Fk 1306:272
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:271) 1960. Kose khk, Triigi v, Saarnakõrve k, Sillaotsa t

ERM Fk 1306:271
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:272) 1960. Kose khk, Triigi v, Saarnakõrve k, Sillaotsa t

ERM Fk 1306:188
Nimetus Vaade talule 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Vissmanni t

ERM Fk 1306:187
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:186) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Vissmanni t

ERM Fk 1306:183
Nimetus Rehielamu (eh. 1880) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Kullassepa t

ERM Fk 1306:186
Nimetus Rehielamu (eh. 1870, Fk 1306:187) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Vissmanni t

ERM Fk 1306:182
Nimetus Rehielamu (eh. 1914) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Uuetoa t

ERM Fk 835:29
Nimetus Väljamäe talu vana veski, Kose khk, Triigi v, Alansi k

ERM Fk 1306:223
Nimetus Saun - elamu (eh. 1930) 1960. Kose khk, Triigi v, Nutu k, Lätimäe t

ERM Fk 1306:181
Nimetus Ait (eh. 1915): rau -, riide - ja viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Uuetoa t

ERM Fk 1306:180
Nimetus Rehielamu (eh. 1890) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Lasku t

ERM Fk 1306:179
Nimetus Äksi koorejaam (eh. 1910) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k

ERM Fk 1306:178
Nimetus Elamu (eh. 1925) 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Sepa t

ERM Fk 1306:176
Nimetus Sauna pesuruum 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k

ERM Fk 1306:175
Nimetus Sauna keris 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k

ERM Fk 1306:173
Nimetus Sepapada (eh. 1890), kasutatud elamuks u. 1896, sellest peale sepapajana 1960. Kose

khk, Triigi v, Kukepala k, Kukepala t

ERM Fk 1306:172
Nimetus Sepapaja sisevaade) 1960. Kose khk, Triigi v, Kukepala k, Kukepala t

ERM Fk 1306:277
Nimetus Suvemaja (kas. suvel magamiseks, eh. 1956) 1960. Kose khk, Triigi v, Siemsi k, Kurgemäe t

ERM Fk 1306:194
Nimetus Rehielamu säilinud rehekast seest 1960. Kose khk, Triigi v, Virla k, Pikkmanni t

ERM Fk 1311:91
Nimetus Sepikoda (kasutusel sovh. sepikojana) 1960. Kose khk, Kõue (Triigi) v, Triigi k, Sääsküla t

ERM Fk 1306:279
Nimetus Ait (eh. 1923): viljaait, riieteait, kuur 1960. Kose khk, Triigi v, Kõue k, Sepa - Antsu t

ERM Fk 1306:282
Nimetus Elumaja (eh. 1904) 1960. Kose khk, Triigi v, Alansi k, Antsu t

ERM Fk 1306:284
Nimetus Kaev, mis on ehitamisel 1960. Kose khk, Triigi v, Alansi k, Antsu t

ERM Fk 1306:287
Nimetus Rehielamu (eh. 1895, Fk 1306:286) 1960. Kose khk, Triigi v, Kirivalla k, Seasküla t

ERM Fk 1797:231
Nimetus Kõue külanõukogu Alaksi küla "Virumäe" talu, kus asus peale sõda Habaja sohvoosi "Alaksi" osakond 1950. aastal.

ERM Fk 1306:217
Nimetus Ait (eh. 1922) 1960. Kose khk, Triigi v, Nutu k, Papli t


Rava-Katsina:

ERM Fk 1682:244
Nimetus Rava küla meesperet 20. sajandi algul.

ERM Fk 1311:64
Nimetus Ait (eh. u. 1895), keskel "aidavahe" 1960. Kose khk, Kõue v, Katsina k, Kubjahansu
t

ERM Fk 1311:63
Nimetus Reheahi 1960. Kose khk, Kõue v, Katsina k, Lammasmäe t


ERM Fk 1306:171
Nimetus Rehielamu (eh. 1910, Fk 1306:170) 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

ERM Fk 1306:170
Nimetus Rehielamu (eh. 1910, Fk 1306:171) 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

ERM Fk 1306:168
Nimetus Ait (eh. 1870): riideait, viljaait, viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

ERM Fk 1306:169
Nimetus Ait (eh. 1870, Fk 1306:168): riideait, viljaait, viljaait 1960. Kose khk, Triigi v, Katsina k, Andimäe t

Hunting season

In middle-estonia there is no show-off parade for Estonian Republics 93th birthday, just a two day long hunting session. Today men gathered by Kõue old schoolhouse. NGO Ardu hunting society (Ardu jahiselts) together looks like a small private army.



They divided into two companies, one of them going into forest villages (Paunaste, Pala) to drive animals to hofsland Kau, the others patroling Silmsi-Rava-Triigi road, covering animal pathways into Paunküla nature reserve.



I counted eleven watchpost in this road.



How does have men survived in villages for thousand of estonian winters? They manage natural resources - forest and animals.



There have been tales about six headed crowd of wolves hanging around plus one specially angry lynx.



Rava village, Andimäe place. Tallinn-Tartu highway is projected to cross here, over the highest ground.



Sniper in the other side of Andimäe hill.



Animal is driven there by others and all we have to do is wait.



Between old parish house and shophill (rava vana vallamaja, poemäe).



On the border of dorf Rava and hof Kau.

Otto Kotzebue ja Rava küla

Olen viimastel kuudel tegelenud Raava külas kasvanud Erich Klaani fotokogude jäädvustamisega - Taga-Võõbus sündinud, Raaval elanud, linnas eliitkoolis käinud ja hiljem Kosel elektrikuna töötanud Erich soovib välja anda trükist koduküla kohta. Pikaaegne vallakeskus ja Kõue haridusseltsi sünniküla, iseenesest võimas ja suur küla pakub meenutamiseks palju ainest.

Ülemisel fotol - kas mobiilse sepikoja alasi aastast 1123, mis märgiga arvu all?



Kontraht Otto (Rjurik) Kotzebuega - paljudel taludel sellised paberid veel alles on?



Paberimäärmine käis 19. sajandi lõpul täie hooga ning Rjurik jagas allkirju paljudele lepingutele.



Arhiivides on meresõitja poja pitsatsõrmuse jälg lakil enamasti viletsamini säilinud - rohkem nühitud ja uuritud.



Talu ise, all Ardu vana meierei.



Triigi valda oli asja, et jahipüssi paberid korda teha.



Samuti pidi hobuse passi ajama.

Mõisast, vallast, küladest ja hajataludest

Protokollitud 10.10.10 Rava-Triigi-Kõue ajalooõhtul, räägivad Erich Klaan ja Aksel Orasi.

Mõisast

Stryck oli Karl XII armee ohvitser, oli Peetri I. lojaalne. Oli võtnud omale sulase, kes valdas hobust. Karjus Aadam pidi olema Taani-Rootsi päritoluga mees, oskas loomadega ringi käia, oli karjaseks. Stryck ja Aadam olid vaderiteks koos. Pässa Taavi ajas välja, et Orasile kauged esivanemad. Vaht Mart ja hoovi peal kingsepp Pekström. Koolituba oli lääne pool, kulude kirjas on Pärnu Postimees leht. Ajaleht käis vallamajja.

Vallast

1866 loodi vald, protokolliraamat avatud. Asus ilmselt alguses triigi mõisas.

(EHAst vaadata, ka saunakülade kaart)

1870 Kotzebue andis palgid, vallamaja valmis 1889.

Mõisavallad ühendati, 1880 Rapla aukohus pakub nimena välja Aleksandri valla.

Ehitati vallamaja, vallakirjutajad olid kunstnike pojad, käisid kunstikoolis, oli vallasekretär jne. Elamistena olid vallamajas korterid, Otilt toodi piima.

1901 loodi Aleksandri rahvakoolide selts, kohaliku rahva poolt - 2. veebruaril käisid kokku seltsi juhatuse liikmed, kogunesid nooremad külainimesed, otstrvae kohaliku rahva äratamine kunsti ja teaduse vastu, arengu eest hoolitsemine. Seltsielu 3. koosolekul 1901 vallamajas koos Jakob Lukk, 11 liiget. Elanikel kerge käia seltsis, et siinsamas Raavas asus. 29 nime oli teisel koosolekul. Laulukooris olid, tehti näitemängu - 1906 on juba ministeeriumikoolist protokoll. 1905 selgus, et vallal pole raha kooli ehitada, vene valitsus maksis 2000 rubla, aga ei jätkunud. otsustati et Kõusse jääb 1-3 klass ja Raavale ehitame 2 hilisemat klassi, kolmas koht oli Äksi, et ehitame suurema kooli sinna. Hääletati maha Äksi kool aga Habaja meeste poolt oli ikkagi 8, vastu 12 volikogu liiget. Ehitus soikus, valla kirjutaja võttis hiljem üles, Uustalu Kadjast tegi selgitustööd, otsus oli ikkagi ehitada - kõik vastukaebused nullida ja mitte arvesse võtta.

Rava külast

Rava kui tervik ja Katsina kui saunaküla. 2 Peetrit ja 2 Kubjahansut EW ajal Raval kirjas, Lammasmäe polnud. saame pildi, mis tuli seadusest, et mõisale jäi kuuendik, ülejäänud tuli kruntida müügiks - seadus 1856. Mahtra sõja ringis seadus. 1866 omavalitsuste muutmine. 1856 kadus sunnitöö, täide ei viidud, 1858 mahtra sõda, 1859 sai Otto Rjurik pärandiõiguse. 1873 toimus juba revisjon ja kruntimine.

Vanasia kolis 1876 jüripäeval siia, Klaan, tehi kontraht ostu-müügi lepingu jaoks, 1880 allakirjutamine. kui oli krunditud, läksid müüki, kellel tahtmist sai osta, eelkõige kes soovisid, kauaaegsed mõisa elanikud said eesõigused. inimeste ränne toimus nii nagu kolhooside moodustamisega, kes linna kes mujale ametisse, kes ostsid maad, hakkasid maid harima.

Pala külast

Riimkroonika ajal, ristiusu ajal ühe pere valduses oli jahimaa, 10 ruutkilomeetrit. Käis toidu otsimine, pidi ülalpidamist otsima. Enne Põhjasõda oli Palas katk, peale sõda ka katk, uus seltskond asustati pärast kohale. Mida söödi enne Põhjasõda, normaalsed põllulapid olid. Lammas, haned, pardid. Rukis, oder, naeris, kogu lugu. Piim oli lastetoit. Jäneseid püüti. Maaderevisjonide ajal 1873 alates tuli alles kartul.

Hajatalud - polnud külakogukonda, olid otse mõisaga seotud, nagu vabad talupojad. Mõisamaa, mida kasutas külakogukond, mida omakorda saunikud.

Nõmme-Metsmäe üks paik. Teine paik tüüp saunaküla nimi Lepiku, Kääbaste Linnumäe. Igal ühel hingemaa tükid saunaküla sees. Kukepala alla käis Rauapuu, saare saun ja Linnumäe Juhani saun.

Oli maja ehitatud sinna, kus tammed on. See maa jäi Suitsu maadele, määrati ühiskasutus. Tagasauna hooned Suitsu maadel ühisksutuses. Talukoht viidi Nõmme mäele. All olevat olnd kapsamaa, kuhu kuuse auto kinni jäi.

Raavaküla revisjon

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondist, põgus tõlge.

Revidendi (koostatud) kirjeldus ja arvestus Kau (= Kõue)
Rawa talude kohta 1873

Üldine ülevaade Rawa küla maadest Kau (=Kõue) piirkonnas 1873.a.

Litera Lehe-
Majandusüksuse Õuemaa,
Juurviljaaed Heina- Karja- Mets ja
Nr
külje nr
nimi
hoonetealune ja põllumaa maa maa
põõsastik
maa, puuvilja
ja humalaaed

-------------------------------------------------------------------

Tessatin / ruutsüld

.. /..

../..

../..

../..

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

(tabel järgneb)

Rawa küla

Waino talu

Otti talu

Pärtliado talu

Kubiahanso talu

Märdiado talu

Petri talu

Wannakubia talu

Kõrvehindreko talu

Märdi talu

Allika talu

Talude ühine karjatee

Kokku

Hajatalud

Sotemäe

Andimäe

Livavälja

Kukkepalla

Kokku

Vabadike/popside paiknemine

(vt järgmisel leheküljel)

(Tabeli järg)

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Rohtunud,

võsastunud, soo

soine maa

Sambla- Mitte-

tulundus- vene

maa

Kokku

(teravilja)

mõõt-

ühikutes naeltes

Rukki

väärtus

Aastarendi Kapitali

suurus

Hõbemüntides

Rbl. ?

väärtus

Rbl. ?

---------------------------------------------------

Tessatin/ruutsüld

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

../..

../..

(Külatalud)

(Hajatalud)

Vabadike/popside paiknemine

Pätsimäe Jaani Saun

Pätsimäe Petri Saun

Krusiaugo Saun

Saueaugo

Andimäe

Müriseppa „

Kalde „

Lammastmäe „

Vakantne

Rõngemäe „

Petri „

Soone „

Alt „

Kõrve „

Rätseppa

„

„

„

Kokku

Üldse kokku

Lk. 4 jj.

Rawa piirkonna talumaade kirjeldus

Hindeväärtus Pinnase- Hein
Õuemaa koos Juurviljaaed Heinamaa Karjamaa
Vene tessatini klass
puudades hoonetealusega, ja põllumaa
Põhjal
puuvilja, mesila
ja humalaaed
------------------------------------------------------------------
Tessatin / ruutsüld
../..
../ ..
../ ..
(tabel järgneb)

(tabeli järg)
Harimata Kasutu Kokku Rukki
Märkused
Mets
maa
maa
/teravilja/
väärtus
naeltes

--------------------------------------
../ .. ../ ..
../..
../..
---------------------------------------------------------------------------------------------------

Lk 4-7

Vaino talumaade kirjeldus

/3-välja süsteemi põhjal

põllu-, heina-,karjamaa/

Lk 8-11

Otti talumaade kirjeldus

Ja nii edasi





Mõnda kunagistest ja tänapäevastest mõõtühikutest

1 tessatin = 1,09 hektari

1 ruutsüld = 4,55 ruutmeetrit

1 nael = 409,5 grammi

1 puud = 40 naela = 16,38 kilogrammi

Lugupeetud asjaosalised

Minu kui ajaloolase ja kaua aega kodu-uurimisega tegelenud inimese pilgu läbi on see,
arhiivist leitud ja üldsusele tutvustamiseks mõeldud ca 140 aasta vanune dokument,üks
väärt asi, mis koos meenutuste ja tänapäevaste võrreldavate andmetega vääriks
avaldamist. Vaevalt et tervikuna aga üldisemad, olulisemad, kokkuvõtvad andmed
kindlasti.

Kahjuks ei suuda mina ega minu saksa filoloogist abikaasa Anne selle sajandi-
vanuse dokumendi ilusat, kalligraafilist gooti kirja lugeda ega tõlkida.

Tabelite trükikiri on tõlgitud ja koos arvandmetega peaks olema tekst kasutatav
edasise uurimistöö käigus.

Lugupidamisega

Rein-Aksel Oras

13.september 2010

Rava küla - Kõue valla keskus

Kus asub pildil nähtav bussipeatus "Kõue"? Loomulikult Kõue valla kespunktis Raavakülas, endise vallamaja ees. Harjumaa bussid siia enam ei sõida, ei reedene ega ka enam pühapäevane, maja on segipekstud, aknad sisse löödud, ahjuuksed minema viidud.



Juhtusin mõned päevad tagasi olema seltskonnas, kus meenutati Ardu ja Habaja sovhooside kokku-lahkumineku aega ehk valla arenguvalusid, mille üheks etapiks oli vallamaja kolimine Ardusse kaheksakümnendatel - väidetavalt kolis Kõue vallavalitsus Ardus asuvasse kaubandus-teenindushoonesse vaid ajutiselt!!! Juhul, kui see nii oli, on tagumine aeg hakata Kõue valda regionaalselt tasakaalustatult arendama, ehk vallamaja tuleb ajaloolisesse hoonesse tagasi tuua. Juhul, kui olemasolevad ruumid Ardus saaks realiseerida 3M eest, saaks 1,2M osta tagasi vana vallamaja, teostada seal 0.8M eest ökoremondi (võin detailides konsulteerida) ja jääks 1M veel eelarve lappimiseks!



Ringtee vallamaja ees.

Seltskond, kes kaheksakümnendaid meenutas, palus mul kuuldut mitte edasi rääkida. Kui ma vaid orienteeruksin plaanimajanduse saladustel, teeks vahet sovhoosil ja kolhoosil ning oleks suutnud meelde jätta räägitud partorgid ja majandi esimehed, oleks vägeva loo algus valmis. Samas on hilist nõukogude aega meenutanud oma viimases romaanis Stella Node, heameelega kuulaks raamatu arvustust, kui vaid keegi teaks kedagi, kes mainitud teost lugenud on (kohalike autorite väljaannete arvustused arvamusliidrilt Kõue Kuulutajasse?). Põnev läbiuurimata aeg Ardu külla viiekordsete hoonete ehitamisest, kui kütust valati tonnide viisi kraavi, et põllumajanduslikke norme täita, kui vallamaja eest sai Ardusse MAZ-kraana putkas, kui kabiin juba valla funktsionäre täis oli.



Tõenäoliselt ootab vana vallamaja väärikas saatus. Kant on elama pandud alates Kõue Rahva Maja avamisest kaks aastat tagasi, tuleval aastal avab uksed suurem tõmbekeskus Triigi mõis, sealsamas Raval tegutseb Kõue tenniseklubi. Nii ilusat hoonet ei saa lõpmatuseni vedelema jätta.



Piiskopiaegne Rava-Silmsi tee, osaliselt uue Tartu maante trass. Kui hea oleks siit Kõue valla Silmsi niiditõmbajatel Raval asuvasse vallavalitsusse sõita!



Kõue-Triigi vallamaja.

Lumetorm

Praegu aknast välja vaadates sajab lumi vasakult paremale. Midagi nii ekstreemset, mitte küll lumetormi, jäädvustasin 2005. aasta jaanuaris, kurikuulsa jaanuaritormi ajal.



8. jaanuar 2005 Kõuel. Teed olid jääst. Kõndida sai igal pool mujal, mitte vaid teel.



9. jaanuar 2005. Poemäe Raval, hetkel isegi müügis. Foto teevad väärtuslikuks nüüdseks maa alla kolinud telefoniliinid.



Sama koht teisele poole vaadates. Vallamaja.



Vallamaja.



Kunagise naabrimehe haud Kosel.