Minu postitus
vanade kaartide interpoleerimisest on olnud menukas - blog.tree esikohta pole mõtet mainidagi, nelja päeva jooksul 153 otsekülastust pluss lugemine koos teiste postitustega, mida ma kuidagi arvestada ei saa, kuna postitused ei käi salmiku moodi kokku, et nende eraldi avamisel arvet pidada.
Preedi mõisasüdant Koeru kihelkonnast Järvamaalt olen püüdnud mõtestada
kaasaegset aerofotot ja 1703. aasta kaarti kokku segades, antud mõisast võib leida poole ajaveebi jagu infot
Nahkanui lehelt. Olen Preedile mõelnud otse kaema minna, kuna mind huvitab lisaks teoreetilisele või talletatud infole ka vahetu kontakt paiga füüsisega, paraku pole jõudnud seda veel teha.
Meditatsiooniks sulgesin silmad, rahunesin maha, kujutasin enda ümber konkreetset füüsilist reaalsust, milles olin. Seda saab teha aeglaselt, lastes enda ümber tekkida ruumil, muul maailmal, detailide, pindade, kaupa. Kui tekkinud pilt oli staatiline, valmis, hakkasin mõtlema ennast ülespoole kulgevat, jättes kujustatud maailma allapoole, niiviisi järjest kõrgemale. Vaikselt tekkib ümbritsev maailm justkui aerofoto, mida järjest rohkem nägema hakkan. Kellel ei teki, laske ennast vabaks ja heitke eelarvamused, kui midagi ei mõtle, tekkib ümberringi õige maailm. Kui mõelda ennast valesse maailma, võib astraalkeha kuhugi teise reaalsusse minna ja on raskusi selle tagasitoomisega, ehk keha jääb ilma hingeta, hing jääb kuhugi maailma kummitama ja kinni. Niisiis, mediteerides, võib ennast kujutada ükskõik kuhu või misiganes aega. Mina reisisin Preedi mõisasüdamesse, ajas kuskil kolmsada aastat tagasi. Mida seal nägin, joonistasin ja maalisin vaikselt siia aega ja kohta tagasi tulles paberile, kasutades vildikaid ja vesivärve: